2-17-7428/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7428

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Uvic saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus saneerimiskava

kinnitamata

jätmise

ja

saneerimisnõustaja

tasu

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Uvic ja saneerimisnõustaja Tambet Mullari

määruskaebused

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja/ettevõtja:

Aktsiaselts

Uvic

(registrikood

10259621), seaduslik esindaja IZ ja lepinguline esindaja

Villu Tragon

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Tambet Mullari

Asjast puudutatud isikud/võlausaldajad:

Luminor Bank AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristina Schotter

OÜ Fertiilsuse Keskus (e-post XXX);

Clearstream Banking Luxenburg S.A. Clients (e-post

XXX);

Kabin Invest OÜ (e-post XXX;

OÜ VENUS KINNISVARA OÜ (e-post XXX);

ÜLE OÜ (e-post XXX);

FILIA INVEST OÜ (e-post XXX);

AD Capital OÜ (e-post XXX);

Klaabu, Nipi ja Tige Kala Usaldusühing (e-post XXX);

OÜ LINEA CONSULTING (e-post XXX);

Elveso AS (e-post XXX);

STIMULA INVEST OÜ (e-post XXX);

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja

Merlin Paas;

Leonidex OÜ (e-post XXX);

Luminor Liising AS (e-post XXX);

Capital Power Tradeing LP, lepinguline esindaja esindaja

vandeadvokaat Rolan Jankelevitš;

Tartu Mill AS, lepinguline esindaja Kerli Kaasik;

Osaühing Trebicom (e-post XXX);

Worldline OÜ (e-post XXX);

AS Altamira (e-post XXX);

NORINTrade OÜ (e-post XXX);

AH (e-postXXX); Sufficient Investments OÜ (e-post

XXX);

Osaühing Talboks (e-post XXX);

Hansavest Tööjõud OÜ (e-post XXX);

Fijom Pluss OÜ (e-post:XXX);

Coface (e-post XXX);

Veikand AS (e-post:XXX);

MN (e-post XXX);

Weide Invest OÜ (e-post XXX);

Ekoplast BALTIC SIA (e-post XXX); OÜ BISVET (e-

post XXX);

Food Engineering OÜ (e-post:XXX);

TT (e-post XXX);

Haldus Consult OÜ (e-post:XXX);

ML TRANSFER OÜ (e-postXXX);

KA Turvateenistus OÜ (e-post XXX);

OÜ Prisu (e-post XXX);

Tulundusühistu Karno (e-post XXX);

MO DEN DL OÜ (e-post XXX);

Samru Invest OÜ (e-post XXX);

AKA Group SIA (e-post XXX);

Triolux OÜ (e-post XXX);

Scandic Trans Group OÜ (e-post XXX);

Leontarina OÜ (e-post XXX);

DAVID OÜ (e-post XXX);

A.K.OÜ (e-post XXX);

MOGUNTIA EESTI OÜ (e-post XXX);

Noesis Foods OÜ (e-post XXX);

Elme Messer Gaas AS (e-post XXX);

Mango Trade SIA (e-post XXX);

Dimags SIA (e-post XXX); Dominioni Punto ja Pasta SAS

(e-post XXX);

MR (e-post XXX,

AGE Reklaam OÜ (e-post XXX);

Vaagu OÜ (e-post XXX);

Sovtransavto Logistics Rus. LTD (e-post XXX);

Lindström OÜ (e-post XXX);

Elisa Eesti AS (e-post XXX);

PRESS ROLLS OÜ (e-post XXX);

Utenos Mesa UAB (e-post XXX);

GLI Holding OÜ (e-post XXX);

Eesti Toiduainetööstuse Liit (e-post XXX); Toikako

Kaubandus OÜ (e-post XXX);

RR (elukoht XXX);

Estprod Group OÜ (e-post XXX);

Osaühing Multipack (endine Pack Holding OÜ (e-post

XXX);

Tõstukikeskus OÜ (e-post XXX); Cortex Eesti OÜ (e-post

XXX;

Pluspak OÜ, lepinguline esindaja Krista Arraste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Aktsiaselts Uvic 14.05.2019 taotlus määruskaebusele lisatud

täiendavate

tõendite

(Tallinna

Ringkonnakohtu

09.10.2018

määrus,

saneerimisnõustaja 28.01.2019 seisukoht, saneerimisnõustaja 10.12.2017 arvamus,

saneerimisnõustaja 12.06.2018 aruanne, Aktsiaselts Uvic 2018. a. majandusaasta

aruanne) vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-i 4 osas

ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata saneerimisnõustaja

Tambet Mullari tasuks 67 907,89 eurot (s.o 56 589,91 eurot + käibemaks 11 317,98

eurot), mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 7 000 eurot Aktsiaselts Uvic

poolt 30.05.2017 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi

arvelt; 60 907,89 eurot (sh käibemaks) mõista välja Aktsiaseltsilt Uvic

saneerimisnõustaja Tambet Mullari kasuks. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

3. Saneerimisnõustaja Tambet Mullari määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Aktsiaseltsi Uvic määruskaebus jätta läbi vaatamata.

5. Saneerimisnõustaja Tambet Mullari määruskaebuse menetlemisega tekkinud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Aktsiaseltsi Uvic määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta

Aktsiaseltsi Uvic kanda.

7. Rahuldada Luminor Bank AS-i avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks ja mõista

Aktsiaseltsilt Uvic Luminor Bank AS-i kasuks välja määruskaebemenetlusega

seoses tekkinud menetluskulu 2440 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu).

8. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2440 eurot) tuleb

Aktsiaseltsil Uvic tasuda Luminor Bank AS-le käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

9. Jätta Luminor Bank AS-i avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 10 euro ulatuses.

10. Jätta ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS-i ja BDO Estonia Audit & Advisory

OÜ

avaldus

määruskaebemenetlusega

seoses

tekkinud

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tulenevalt TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse

osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata.

Saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramise peale saavad esitada määruskaebuse ettevõtja ja

saneerimisnõustaja (SanS § 18 lg 3).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts

Uvic

(avaldaja,

ettevõtja)

esitas

11.05.2017

Harju

Maakohtule

saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt ületavad avaldaja kohustused tema varasid. Selline

majanduslik seis on ajutine, sest sellest on võimalik väljuda saneerimismenetluse kaudu

abinõude rakendamisega. Avaldaja ei ole võimeline hetkel teenindama käibevahendite

arvel oma finantskohustusi (maksma laene ja intresse tagasi), sest suured investeeringud

äriprojektidesse Venemaal ei ole toonud planeeritud tulu. See on kaasa toonud olukorra,

kus avaldaja finantskohustused takistavad avaldajal suurendada oma põhitegevuse tootlust

Eestis ning teha täiendavaid investeeringuid tootmismahu ja müügikäibe suurendamiseks.

Saneerimismenetluse kaudu on avaldajal võimalik saada hetkeline leevendus

finantskohustustest, kas nende vähendamise või ajatamise kaudu. Avaldaja on Eesti ainus

pelmeenide tootja (st ei tegele edasimüügiga), kellele kuuluvad sellised tuntud

pelmeenibrändid nagu „Uvic“, „Vanaema“, „Hiina“, „Ivan“, „Lemmik“ jt. Hinnanguliselt

on avaldaja turuosa pelmeenide tootmises ca 70-75% (sh arvestades private label tooteid,

mida avaldaja toodab poekettidele ja teiste edasimüüjatele). Avaldaja põhitegevuse

EBITDA on jätkuvalt positiivne, olles suurusjärgus 55 tuhat eurot kuus – see näitab, et

avaldajal on endiselt tugev potentsiaal, et täita finantskohustusi (maksta makse, laene jne).

Saneerimisabinõude rakendamisel saaks avaldaja suurendada tootlust, laiendada müüki

välismaa turgudele ja arendada uusi tooteid, mille tulemusel suureneks avaldaja käive ja

kasum, mille arvelt likvideerida tekkinud võlad. Saneerimismenetluse algatamata jätmisel

on tõenäoline, et avaldaja võlausaldajad või juhatuse liikmed on sunnitud esitama

pankrotiavalduse, mille tulemusel avaldaja majandustegevus lõpetatakse ning 131 inimest

kaotaks töö. Avaldaja pankrotil oleks oluline negatiivne mõju kogukonna tööhõivele ning

riigi ja kohaliku omavalitsuse maksutulule. Avaldaja on oluline tööandja Jüri alevikus.

2. Harju Maakohus algatas 22.02.2017 määrusega saneerimismenetluse ja määras

saneerimisnõustajaks Tambet Mullari.

3. Avaldaja esitas 18.09.2017 avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

Saneerimisabinõudeks on järgmised meetmed: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine

(SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS

§ 22 lg 1 p 2); 3) võlasumma (st kõrvalnõuete) vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3). Lisaks

saneerimisseaduses kirjeldatud abinõudele planeerib avaldaja ka muudatusi juhtkonnas ja

juhtimises - alustatud on tegevjuhi ning müügijuhi otsinguid. Lisaks planeerib ettevõtja

oma põhitegevuseks mittevajalike varade müüki eesmärgiga parandada ettevõtte

likviidsust ja võimalusel täita saneerimiskavaga võetud kohustusi ennetähtaegselt. Kava

kohaselt tasutakse kõikide võlausaldajate nõuete põhiosad täies ulatuses ning põhinõude

tasumine

ajatatakse

kümneks

aastaks.

Saneerimisavalduse

esitamise

seisuga

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded kujundatakse ümber järgnevalt: intressid

arvestatakse ümber lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määrast; viivised ja leppetrahvid

tühistatakse. Saneerimiskava täitmise hiliseim tähtaeg on 10 aastat saneerimiskava

kinnitanud kohtumääruse jõustumisest. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber 74

võlausaldaja nõuded. Ümberkujundatavate põhinõuete kogumaht on 11 317 982,37 eurot.

Kui ettevõtja pankroti korral saaks võlausaldajad kokku ca 7 miljonit eurot, siis

saneerimismenetluses kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ca 13 miljonit eurot ja

põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses.

4. 18.09.2017 saneerimisnõustaja arvamuses palus saneerimisnõustaja kava kinnitada.

5. 18.09.2017

saneerimisnõustaja

tegevuse

ja

kulude

aruande

kohaselt

palub

saneerimisnõustaja määrata enda tasu suuruseks 113 179,82 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%, tasu mõista välja büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb –

Advokaadibüroo Turnstone OÜ; määrata, et saneerimisnõustaja tasu kuulub tasumisele 24

osamaksena summas 4 715,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, mis tasutakse

hiljemalt iga kuu 10 kuupäevaks alates saneerimiskava kinnitava kohtulahendi

jõustumisele järgnevast kuust; hüvitada saneerimisnõustajale saneerimismenetluses kantud

kulutused 630,67 eurot, kulutused hüvitada büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja

tegutseb

–

Advokaadibüroo

Turnstone

OÜ.

Aruande

kohaselt

moodustab

saneerimisnõustaja ja äriühingu vahelise kokkuleppe alusel saneerimisnõustaja tasu 1%

ümberkujundatavate nõuete summast, s.o 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks, ja

see makstakse igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul.

6. Ekspert Toomas Saarma arvamuse kohaselt (III kd, tl 133-142) on avaldaja saneerimine

võimalik ja tõenäoliselt edukas. Saneerimismenetlus annab võrreldes pankrotimenetlusega

võlausaldajate seisukohalt parema tulemuse. Avaldaja suudab saneerimiskavaga võetavaid

kohustusi täita saneerimiskava tasumisgraafikute kohaselt.

7. Ekspertide BA ja SL hinnangul (III kd, tl 184-214) ei ole ettevõtte saneerimise edukus

tõenäoline, mistõttu võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskava järgi ei anna

olulises osas paremat tulemust võrreldes pankrotimenetlusega. Saneerimiskavas esitatud

andmete kohaselt on Pindi Kinnisvara OÜ poolt 2017. a. aprillis koostatud hindamisakti

järgi avaldaja kinnisasjade väärtuseks ca 4 200 000 eurot, AS Veikand poolt jaanuaris 2017

koostatud hindamisakti järgi on tehnoloogiliste seadmete väärtuseks ca 3 548 000 eurot ja

finantsinvesteeringute väärtuseks juhtkonna hinnangul kuni 400 000 eurot, mis mh sisaldab

tütarettevõtete väärtust. Seega on pankrotivara eeldatav õiglane väärtus ca 8 148 000 eurot.

Vara tegelik müügihind võib pankrotimenetluse raames osutuda oluliselt väiksemaks

tulenevalt survest müügiperioodi pikkusele ning asjaolust, et tegemist on piiratud turuga

eriotstarbelise varaga, mis on ette nähtud kindla teenuse osutamiseks. Saneerimiskavas

esitatud andmete kohaselt võib eeldada, et võimalike pankrotimenetluse kulude ja muude

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete suurus oleks 15% pankrotivarast (8 148 000

eurot x 15% = 1 222 000 eurot). Arvutuse kohaselt ületab vaba rahavoo nüüdisväärtus

pankrotivara võõrandamisest saneerimisega tekkiva vaba rahavoo nüüdisväärtust ca 3 190

000 euro võrra. 10 aastat on erakordselt pikk saneerimistähtaeg, mis osundab liigsuurele

võlakoormale ning suutmatusele või soovimatusele täita võlakohustusi mõistlikuma tähtaja

jooksul. Avaldaja kavandatavad nõuete ümberkujundamise abinõud on võlausaldajate

jaoks pigem huvisid piirava iseloomuga. Saneerimiskavas ei ole välja toodud erakorralisi

asjaolusid, mis õigustaks erakordselt pikka tähtaega. Kava erakordselt pikka tähtaega ei

saa lugeda põhjendatuks vaid asjaoluga, et see on saneerimise edukuse huvides.

8. Saneerimisnõustaja Tambet Mullari on seisukohal (III kd tl 29), et saneerimiskava alusel

on avaldaja makseraskuste ületamine ning kasumlikkuse taastamine realistlik.

Saneerimiskava on reaalselt täidetav. Rahavood saneerimismenetluse ajal võimaldavad

ettevõttel saneerimismenetluse kestel jätkusuutlikult toimida. Samuti on põhjendatud ja

optimaalne saneerimiskavas ettenähtud kümneaastane tähtaeg kava elluviimiseks,

arvestades mh võlausaldajate nõuete kogumahtu ja ettevõtja rahavoogude tasakaalustamise

eesmärki. Eksperdid BA ja SL on arvamuses eksinud ettevõtte majandustegevust

puudutavate põhinäitajate hindamisel, kuna prognoositavate müügitulude vähendamisel on

ekslikult jäetud vähendamata müüdud toodangu kulud ning amortisatsioonimäärade

vähendamisel on jäetud arvestamata amortisatsioonikulude vähenemisega. Arvamuses on

eksperdid märkinud, et üheks kava edukust vähendavaks asjaoluks on see, et kavas esitatud

prognoosides on kasutatud müügitulude kasvumäärana 2018., 2019. ja 2020. aastatel

vastavalt 14,9%, 12,5% ning 9,4%. Avaldaja ajalooliste finantstulemuste ning samuti ka

teostatud võrdlusgrupi näitajate ja käibekasvu prognoosi analüüside tulemusena peavad

eksperdid sellise kasvumäära realiseerumist olulises osas mitte asjakohaselt põhjendatuks.

Arvamuses viitavad eksperdid nende poolt korrigeeritud avaldaja koostatud rahavoogude

prognoosile, milles on müügitulu kasvumäära sensitiivsuse hindamiseks valitud müügitulu

kasvumääraks 2018. aastal optimistlikult 10,0%. Arvamuse lisas 16 esinevad ilmselged

arvutusvead korrigeeritud rahavoogude prognoosi tegemisel, mis on toonud kaasa

ebaõiged ekspertide järeldused ettevõtte kasumi ja teiste müügitulul põhinevate

majandusnäitajate (sh EBITDA) hindamisel. Viga seisneb selles et arvamuse lisas 16

toodud korrigeeritud rahavoogude prognoosis on eksperdid müügitulu vähendanud, jättes

aga samal ajal müüdud toodangu kulud proportsionaalselt vähendamata. Lisaks on

eksperdid eksinud pankroti ja saneerimismenetluse käigu tulemuste võrdlusanalüüsiga,

kuna arvestamata on jäetud olulised ettevõtte vara väärtust mõjutavad asjaolud.

9. Harju

Maakohtu

12.12.2017

määrusega

kinnitati

saneerimiskava

ja

tehti

saneerimisnõustajaga seotud otsustused. Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2018 määrusega

maakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.

10. Asja uuel menetlemisel maakohtus esitas saneerimisnõustaja 28.01.2019 ettevõtja

korrigeeritud rahavoogude prognoosi. Ettevõtja 2017. a. ja 2018. a. majandustulemused

kinnitavad, et tegemist on jätkusuutliku ja kasumlikult tegutseva ettevõttega, mis

saneerimiskava kinnitamise korral on ka konservatiivsete prognooside kasutamise korral

suuteline saneerimiskava eesmärgid täitma. Hoolikalt on üle vaadatud ettevõtte

tooteportfell, oluliselt on vähendatud toodete nomenklatuuri, lõpetatud on kõigi

kahjumlike, perspektiivitute või tootmise efektiivsust kahjustavate toodete valmistamine.

Ümber on korraldatud ettevõtte müügitegevus, optimeeritud on ettevõtte laomajandus ja

logistika. Eelnimetatud kokkuhoiumeetmete tõttu langesid üldhalduskulud ning samuti on

2018. a. jooksul õnnestunud vähendada turustuskulusid. 2018. a. tegelik käive jäi

varasemale aastele kõigest 188 tuhande euro võrra alla, kuid seejuures õnnestus ettevõtte

kulusid prognoosiga võrreldes vähendada rohkem kui 910 tuhande euro ulatuses. Selle

tulemusena saavutas ettevõte juba 2018. aastal kasumi 326 tuhat eurot, ning põhitegevuse

EBITDA 896 tuhat eurot. Nii 2017. a. kui ka 2018. a. osas on avaldaja suutnud

saneerimiskavas esitatud prognoose ületada kasumi ja põhitegevuse EBITDA osas.

Saneerimisnõustaja esitas ka täiendatud pankrotihinnangu, mille kohaselt saavad

saneerimise käigus võlausaldajate huvid paremini kaitstud, kui pankrotimenetluse käigus.

11. 21.01.2019 seisukohas tõi võlausaldaja Luminor Bank AS välja, et saneerimiskava täitmine

ei ole realistlik, sest juba täna on teada, et 2018. a. ei suurenenud ettevõtja müügikäive

prognoositult 14,9%, vaid vähem kui 1% võrra. Seega prognoositud käibekasvu ei ole

saavutatud. 28.03.2019 seisukohas palus võlausaldaja jätta saneerimiskava kinnitamata

ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt SanS § 39 lg 2 p 8 ja § 41 alusel ettevõtja

vara raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu. Käesoleva ajani ei ole

tegelikku

saneerimist

toimunud

ning

saneerimismenetluse

kattevarjus

toimub

võlausaldajaid kahjustavate tehingute ja toimingute süstemaatiline tegemine ja varaliste

väärtuste ettevõttest väljaviimine. Muudatused juhtkonnas on see tänaseni teostamata. AS-

st Uvic on välja tõstetud Uvic toodete kogu edasimüügitegevus ja paljud kaubamärgid,

müügitegevus on 100%-iliselt ümber suunatud Ecotrade OÜ-sse. Osaluse müük ärihingus

AS Druva Foods oli üheks kavandatud saneerimismeetmeks, kuid kohut ega võlausaldajaid

ei informeeritud sellest, et AS Druva Food on pankrotistunud. Lisaks on avaldaja oma vara

varjanud. 2016. a majandusaasta aruanne esitati äriregistrile alles 04.10.2018.

Saneerimiskava kehtivuse saneerimiskava kehtivuse ajal ei tehtud Luminor Bank AS-le

kava järgi ühtegi makset, kuigi kavas on märgitud, et alates 01.01.2018 tehakse

pandipidajatele intressimakseid. Mitte ükski SanS §-s 36 sätestatud saneerimiskava

kinnitamise alustest ei ole täidetud. Pankrotihinnang on ebaõige. Saneerimisnõustaja poolt

28.01.2019 uute andmete ja prognooside esitamise näol on tegemist saneerimiskava olulise

muutmisega, muudetud on kõiki olulisemaid majandusandmeid, millel saneerimiskava

rajaneb. Kohtul puudub alus kinnitada kava, mille üle võlausaldajad ei ole hääletanud ning

mida ekspert ei ole hinnanud.

12. 15.04.2019 seisukohas palus saneerimisnõustaja kinnitada saneerimiskava. Käesoleval

juhul ei ole tegemist saneerimiskava muutmisega, tegemist on majandustulemuste

prognooside täpsustamisega. 28.01.2019 esitas saneerimisnõustaja ettevõtja tegelikud

majandustulemused

saneerimismenetluse

kestel,

ülevaate

kasutusele

võetud

saneerimisabinõudest ning majandustulemuste analüüsi võrreldes saneerimiskavas

avaldatuga. Väited, nagu oleks teostatud võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud on

alusetud. Müügitegevuse koondamine OÜ-sse Ecotrade on olnud hädavajalik ning

ainuvõimalik, see on toonud äriühingu jaoks kaasa üldkulude vähenemise, vähendamata

sealjuures müügimarginaale. Äriühingu juhtkond võib olla küll teinud juhtimisvigu, kuid

see ei anna automaatselt alust väitele, justkui oleks äriühingu juhtkond raha enda kasuks

ettevõttest välja viinud. Faktiliselt ei ole Aleksandr Musarov juhatuse liikmena alates

13.10.2017 äriühingu juhtimises osalenud ning on 25.09.2018 nõukogu otsusega tagasi

kutsutud ja äriühingu registrikaardilt kustutatud. Võlausaldaja seisukohale seoses

pankrotihinnanguga on saneerimisnõustaja vastanud juba varasemalt. Võlausaldajatele

hakatakse makseid sooritama pärast kava kinnitava kohtumääruse jõustumist.

Esimese astme kohtu määrus

13. Harju Maakohtu 18.04.2019 määrusega jäeti kinnitamata 18.09.2017 kohtule esitatud

võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava avaldaja saneerimismenetluses.

Maakohus lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt ning vabastas

saneerimisnõustaja tema ülesannetest. Maakohus määras saneerimisnõustajale tasu

24 175,36 eurot (sh käibemaks 20%), mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 7000

eurot avaldaja poolt 30.5.2017 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud

deposiidi arvelt ning 17 175,36 eurot (sh käibemaks) mõistis maakohus avaldajalt

saneerimisnõustaja kasuks. Maakohus kinnitas saneerimisnõustaja vajalikud kulutused

summas 630,67 eurot (sh käibemaks) ning määras, et need tuleb tasuda avaldajal.

Maakohus määras, et saneerimisnõustajale tehtavad väljamaksed tuleb teostada büroole,

mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb – Advokaadibüroo Turnstone OÜ. Maakohus

jättis menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt välja menetluskulud 25 451,25

eurot Luminor Bank AS kasuks ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

14. SanS § 36 kohaselt kinnitab kohus vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud

SanS-st tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine

tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma

kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.

15. Saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada. Käesoleval

juhul on saneerimismenetluse algatamise eeldus ära langenud (SanS § 40 lg 2). Ettevõtja

esindaja AM (I kd, tl 41) on käesolevas menetluses andnud valevande selle kohta, et

kõik andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Seadusandja on sidunud saneerimismenetluse algatamise obligatoorse eeldusena

ettevõtja poolt majandusaasta aruannete esitamise registripidajale. Ettevõtja on jätnud

alates 2017. a. majandusaasta aruanded koostamata ja esitamata ning koostanud 2017.

a. majandusaasta aruande alles 2019. aastal võlausaldaja ja kohtu nõudmisel.

Saneerimisnõustaja selgitust selle kohta, et aruanded on esitamata ja audiitoritel

arvamus avaldamata raamatupidamisliku ebaselguse tõttu, kohus veenvaks ei pea (VI

kd, tl 120). Kohus viitas karistusseadustiku 3811 lg-le 1.

16. SanS § 41 lg 1 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja

raiskab oma vara või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve. Ettevõtja esitas

saneerimisavalduse kohtule 11.05.2017. Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid selle

kohta, et 23.05.2017 on toimunud UVIC kaubamärgi võõrandamine OÜ-lt Laferon

ECOTRADE OÜ-le (tl 31-36). Nii OÜ Laferon (juhatuse liige VM) kui ECOTRADE

OÜ (juhatuse liige VM) on ettevõtja lähikondsed juhatuse liikmete ja osanike kaudu.

Äriühingute kontaktandmed on kattuvad – XXX, XXX (V kd, tl 182-183; VI kd, tl 99).

Ettevõtja on tasunud UVIC kaubamärkide kasutamise eest ECOTRADE OÜ-le

kasutustasu. Saneerimisnõustaja kinnitusel tasuti 2017. a. kaubamärkide eest renti

122 000 eurot (VI kd, tl 122). Lähikondsete vahel sõlmitud kaubamärkide renditasu

kokkulepe on ettevõtja võlausaldajate huve kahjustav. Kogutud tõenditest nähtub ka, et

müügitegevuse väljaviimine OÜ-sse ECOTRADE on olnud viimase jaoks kasumlik.

Olukorras, kus avaldaja võlausaldajate nõuded on olnud pikemat aega sissenõutavad

ning täitmata, on ettevõtja pidanud põhjendatuks lähikondsele tasuda summasid, mille

arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid.

17. 18.09.2017 saneerimiskavas on avaldaja majandusolukorra parandamise ühe meetmena

nimetatud Läti tütarettevõtte AS Druva Foods enamusosaluse müüki (I kd tl 93-94).

Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses on Läti Vabariigi

Saldus rajooni kohtu otsusega 31.08.2017 algatatud AS Druva Foods pankrotimenetlus

(V kd, tl 203). Juhatuse liikmetele pidi olema üheselt mõistetav, et kava kohtule

kinnitamiseks esitades, ei olnud AS-i Druva Foods enamusosalusel enam mingit

arvestatavat väärtust. Lisaks on AS Druva Foods pankrotihaldur tuvastanud AS Druva

Foods ja ettevõtja vahelisi alusetuid tasaarveldusi 982 820,80 euro väärtuses (V kd, tl

212-213). 11.07.2018 on pankrotihaldur esitanud ka hagi ettevõtjalt kahju 982 820,80

euro väljamõistmiseks (V kd, tl 215). Ettevõtja ei ole kohtule ja võlausaldajatele enda

majandustegevuse kohta tõeseid andmeid esitanud. SanS § 14 lg 1 kohaselt ettevõtja

annab

kohtule

ja

saneerimisnõustajale

teavet,

mida

nad

vajavad

seoses

saneerimismenetlusega ning lg 3 kohaselt kui ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

18. Kuigi saneerimismenetluses on ettevõtja huvid pisut rohkem eelistatud kui

võlausaldajate omad, ei tähenda see, et eelistatud peaksid olema ettevõtja lähikondsete

ja osanike ning juhatuse liikmete huvid. Juhatuse liikmete tegevus lähikondsetele tasu

maksmise ning kasumliku müügitegevuse äriühingust väljaviimise näol on kahjustanud

võlausaldajate huve. Ettevõtja huvide eelistamine peaks olema võlausaldajate jaoks

õigustatud sellega, et ettevõtja pakub omal algatusel võlausaldajatele operatiivset ja

usaldusväärset teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta. Ühtlasi oleks see

ka saneerimismenetluse õnnestumise eelduseks. Ettevõtja seda käesolevas menetluses

teinud ei ole.

19. Saneerimisseadus ei näe ette võimalust menetluse käigus saneerimiskava muutmiseks,

mis praegusel juhul on siiski toimunud. Kohtule 29.01.2019 saneerimisnõustaja poolt

esitatud prognoosidele ning meetmetele ei ole võlausaldajad saanud hinnangut anda.

SanS § 29 tuleneb, et ekspertidel on võimalik hinnata ning kohtul kinnitada või

kinnitamata jätta saneerimiskava, mille üle on võlausaldajatel olnud võimalik hääletada.

Muudetud saneerimiskava kohus kinnitada ei saa, mistõttu tuleb SanS § 39 lg 2 p 5

tulenevalt menetlus lõpetada. Kohus viitas SanS § 44 lg-tele 1 ja 2.

20. SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest.

Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse (II kd, tl 3).

Kohus viitas SanS § 18 lg-tele 2 ja 3. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on

kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt

saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja

vahelisest

kokkuleppest

saneerimisnõustaja

tasu

kohta.

Kui

ettevõtja

ja

saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu

suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus

saneerimisnõustaja tasu suuruse. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel saab kohus

piirmäärade § 6 lg 2 tulenevalt määrata saneerimisnõustaja tasu piirmäärade § 4 alusel

ning vajalikud ja põhjendatud kulutused piirmäärade § 8 alusel. Kohus võib määrata

tasu alla alammäära piirmäärade § 5 lg 3 alusel.

21. Avaldaja ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu (sh

järelevalve teostamise eest) on 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Lisaks on avaldaja ja saneerimisnõustaja kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu

makstakse välja kahe aasta jooksul võrdsete osamaksetena. Saneerimisnõustaja taotleb

tehtud kulude hüvitamist summas 630,67 eurot.

22. Saneerimisnõustaja tasu taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ettevõtja on tasunud

saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti 7000 eurot, mis tuleb arvestada perioodi

22.05.2017 - 12.12.2017 saneerimisnõustaja tasu katteks. Kohus nõustub osaliselt

võlausaldajate kriitikaga saneerimisnõustaja tegevuse kohta. Saneerimisnõustaja

aruanded kohtule ja võlausaldajatele on olnud üldsõnalised. Võlausaldajate hinnangul

tegutseb saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja huvides. SanS §-st 16 tulenevalt ei ole

saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja lepinguline esindaja, vaid arvestab võrdselt kõigi

menetlusosaliste huvidega. Saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus

kestnud 16 kuud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ning võlausaldajate huve mitte

ülemäära kahjustav saneerimisnõustaja tasu summas 17 175,36 eurot (sh käibemaks).

23. Kuivõrd saneerimiskava jääb kinnitamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS

§ 172 lg 7). Luminor Bank AS palub avaldajalt välja mõista õigusabikulud 25 257,25

eurot, lisandub riigilõiv 162 eurot, registripäringud 32 eurot ja saneerimisnõustajate

arvamuse koostamise kulu 4320 eurot (VI kd, tl 109). Võlausaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o 25 451,25 euro ulatuses.

Võlausaldaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks vastab käesoleva asja keerukusele,

kantud kulud (VI kd, tl 107-109) on põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd Tallinna

Ringkonnakohus on võlausaldaja määruskaebuse rahuldanud, kuuluvad võlausaldaja

kasuks väljamõistmisele ka riigilõivud 162 eurot. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse

registripäringutele kulunud 32 eurot hüvitamiseks. Kohus jätab rahuldamata

võlausaldaja kulutused ekspertide arvamuse saamiseks summas 4320 eurot.

Võlausaldajale on osutatud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot.

Keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru

keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

Aktsiaseltsi Uvic määruskaebus

24. Ettevõtja palus 14.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud Luminor Bank AS-i kanda. Ettevõtja palus arvata ekspertide BA ja SL

ühisarvamuse välja käesoleva asja tõendite hulgast ning mõista ekspertide BA ja SL

ühisarvamuse koostamise eest kohtu poolt määratud ja ettevõtja poolt tasutud

eksperditasu BDO Eesti AS-lt välja ja tagastada see ettevõtjale. Koos määruskaebusega

esitas ettevõtja täiendavad tõendid.

Saneerimisnõustaja määruskaebus

25. Saneerimisnõustaja palub 03.05.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas,

milles saneerimisnõustaja tasu taotlus jäeti 93 033,69 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses

rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada saneerimisnõustaja tasu

taotlus maakohtus rahuldamata jäetud 93 033,69 euro (sh käibemaks) ulatuses, määrates

saneerimisnõustajale Tambet Mullarile tasu 113 179,82 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%.

26. Kohus ei ole põhjendanud, miks määrati saneerimisnõustaja tasuks 17 175,36 eurot

(koos käibemaksuga), s.o vaid 17,8% saneerimisnõustaja taotletust. Kohus ei ole

väitnud, et taotletud tasu kindlaksmääramisega kahjustatakse võlausaldajate huve.

27. Algne kokkulepe tasu osas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel lähtus tasu määruse §

5 lg-st 5, mille kohaselt tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent

saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast.

Ka kokkuleppe

puudumisel oleks 113 179,82 eurot õiglane ja põhjendatud tasu. Saneerimisnõustajal on

konkreetse menetluse peale kulunud kohaselt 737,5 h. Seejuures enamus ajast, 591,15

h, on kulunud kuni 12.12.2017, mil saneerimiskava algselt kohtumäärusega kinnitati.

28. Saneerimisnõustaja taotletud tasu on enamuses juba välja makstud. 12.12.2017

määrusega, mis vastavalt SanS § 37 lg-le 1 oli kohe täidetav, rahuldas kohus

saneerimisnõustaja tasu taotluse täielikult.

29. Põhjendamata on väide, et saneerimisnõustaja aruanded on olnud üldsõnalised ning jääb

arusaamatuks, mil määral on see mõjutanud kohtu otsustust õiglase tasu üle.

Saneerimisnõustaja on aruanded koostanud vastavalt SanS § 50 lg-le 2.

30. Alusetu on väide, et saneerimisnõustaja on tegutsenud üksnes ettevõtja huvides.

Saneerimisnõustaja on arvestanud kõigi menetlusosaliste huvidega, seades eesmärgiks

pikemas perspektiivis maksimaalse kasu nii võlausaldajatele kui ettevõtjale.

31. Saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus kestnud 16 kuud, seejuures

on kogu selle aja kestnud määruskaebemenetlus 12.12.2017 määruse vaidlustamise üle.

Sedavõrd pika ja mahuka kohtumenetlusega ei olnud võimalik algse ettevõtja ja

saneerimisnõustaja vahelise tasu kokkuleppe sõlmimisel arvestada. Saneerimiskava

kinnitamisele

järgnenud

kohtumenetlust

arvestades

on

kohtu

hinnang

saneerimisnõustaja tasu õiglasele suurusele ilmselgelt põhjendamatu.

Menetluse edasine käik

32. Võlausaldajad Luminor Bank AS ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palusid

jätta ettevõtja määruskaebuse rahuldamata. Saneerimisnõustaja nõustus ettevõtja

määruskaebusega.

33. Ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ esitasid

vastuse ettevõtja määruskaebusele, milles palusid: 1) jätta rahuldamata ettevõtja

taotluse mõista ekspertide ühisarvamuse koostamise eest kohtu poolt määratud ja

ettevõtja poolt tasutud eksperditasu BDO Eesti AS-lt välja ja tagastada see ettevõtjale;

2) jätta BA, SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ menetluskulud

ettevõtja kanda.

34. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

35. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus

määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu (resolutsiooni p 4) ja teha selles osas uus

määrus. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus

rahuldab saneerimisnõustaja määruskaebuse osaliselt ja jätab ettevõtja määruskaebuse

läbi vaatamata.

36. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu ettevõtja määruskaebusele ning leiab, et

määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas

maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest

tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, sest kaebaja

ei ole tasunud määruskaebuselt nõutavas ulatuses riigilõivu. 23.09.2019 määrusega

kohustas ringkonnakohus ettevõtjat tasuma määruskaebuse esitamise eest täiendavat

riigilõivu 250 eurot hiljemalt 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest

arvates. Määruse põhjendustes märkis ringkonnakohus, et kaebaja on vaidlustanud

maakohtu määruse, millega maakohus jättis kinnitamata kaebaja saneerimiskava ning

riigilõivuseaduse § 59 lg-te 9 ja 15 kohaselt tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 300 eurot.

Kaebaja on tasunud lõivu aga 50 eurot, mis on 250 eurot nõutust vähem. Ettevõtja

lepinguline esindaja Villu Tragon sai ringkonnakohtu määruse kätte 04.10.2019, kuid

ettevõtja täiendavat riigilõivu tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus ettevõtja määruskaebuse kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 1, § 637 lg 1 p-

ga 3 ja § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata.

38. Ettevõtja

esitas

koos

määruskaebusega

ka

täiendavad

tõendid

(Tallinna

Ringkonnakohtu 09.10.2018 määrus, saneerimisnõustaja 28.01.2019 seisukoht,

saneerimisnõustaja 10.12.2017 arvamus, saneerimisnõustaja 12.06.2018 aruanne,

ettevõtja 2018. a. majandusaasta aruanne). Ringkonnakohus viitab TsMS § 236 lg-le 1

ja § 238 lg-le 1 ning märgib, et jätab ettevõtja taotluse täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks rahuldamata, kuivõrd ettevõtja poolt esitatud tõendid sisalduvad juba

kohtutoimikus.

39. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu saneerimisnõustaja määruskaebusele ning

leiab, et see tuleb rahuldada osaliselt. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja

vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike

ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg

3 järgi otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus

saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande

alusel. Vastavalt SanS § 18 lg-le 4 kehtestab saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele

kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides justiitsminister

määrusega. Justiitsministri 09.01.2009 määruse „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude

ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2

kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja

ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja

saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu

suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus

saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.

40. 18.09.2017 saneerimisnõustaja tegevuse ja kulude aruande kohaselt on ettevõtja ja

saneerimisnõustaja kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu moodustab 1%

ümberkujundatavate nõuete summast, s.o 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks,

ja see makstakse igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul.

41. Saneerimisnõustaja tasu koos käibemaksuga oleks seega 135 815,78 eurot (113 179,82

eurot + km 22 635,96 eurot). Maakohus on pidanud saneerimisnõustaja tasu

põhjendatuks summas 17 175,36 eurot (sh käibemaks), mis on ca 12,65 %

saneerimisnõustaja poolt taotletud summast ning märkinud, et saneerimisnõustaja

aruanded kohtule ja võlausaldajatele on olnud üldsõnalised. Siiski ei ole maakohus

täpsemalt põhjendanud, milles aruannete üldsõnalisus seisneb ja kuidas annab see aluse

saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks maakohtu poolt õiglaseks peetud määrani.

Asjaolu, kui põhjalikud või üldsõnalised on saneerimisnõustaja aruanded ei anna alust

järeldamiseks, et saneerimisnõustaja ei ole tööd teinud või oma kohustusi korrektselt

täitnud. Lisaks on maakohus märkinud, et võlausaldajate hinnangul tegutseb

saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja huvides ning et SanS § 16 tulenevalt ei ole

saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja lepinguline esindaja, vaid SanS § 16 lg 1 järgi

arvestab võrdselt kõigi menetlusosaliste huvidega. Maakohtu sellistest põhjendutest ei

ole arusaadav, kas maakohus heidab nõustajale ette ettevõtja huvide eelistamist

võlausaldajate huvidele ning et milles selline tegevus seisneb. Lisaks ei ole maakohus

põhjendanud, kuidas annab saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks alust asjaolu, et

saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus kestnud 16 kuud. Eeltoodust

tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks saneerimisnõustaja tasu vähendamist

selliselt, et selle suuruseks on ca 12,65 % saneerimisnõustaja ja ettevõtja poolt

kokkulepitust.

42. Arvestades aga, et saneerimiskava jäi kinnitamata, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud saneerimisnõustaja tasuks määrata 100 % ettevõtja ja saneerimisnõustaja

poolt kokkulepitud tasust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-11 p-s 87 selgitanud, et

kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi

saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes

ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja

saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt,

seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille

võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega peab kohus esmajoones

hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja

võlausaldajate huve.

43. Arvestades, et saneerimiskava jääb kinnitamata, on ringkonnakohtu hinnangul

saneerimisnõustaja poolt nõutav tasuhüvitise suurus ebaproportsionaalselt suur ning

tasu sellises ulatuses väljamõistmine avaldajalt kahjustab ebamõistlikult võlausaldajate

huve. Kuivõrd saneerimiskava täitma ei ole asutud, siis leiab ringkonnakohus, et ka osa

saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst on osutunud ebavajalikuks ja põhjendamatuks.

Siiski tuleb lisaks eeltoodule ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka seda, et vaatamata

saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud uue saneerimismenetluse

algatamine, kuni ettevõtja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1).

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et saneerimisnõustajale tasu määramine on kohtu

diskretsiooniotsus, leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja

põhjendatud 50 % ulatuses saneerimisnõustaja poolt nõutud tasust, mis on 67 907,89

eurot (tasu koos käibemaksuga 135 815,78 eurot / 50 %). Osa nimetatud summast

kuulub väljamaksmisele ettevõtja poolt saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti

tasutud 7 000 euro arvelt ning ülejäänud 60 907,89 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista

ettevõtjalt saneerimisnõustaja kasuks välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude jaotus. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 järgi

kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

45. Kuivõrd saneerimisnõustaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis leiab

ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt on õiglane jätta

saneerimisnõustaja määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kuivõrd ettevõtja määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis jäävad ettevõtja

määruskaebusega seotud menetluskulud ettevõtja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2

ja § 172 lg-st 1.

46. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme

kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

47. 30.09.2019

kirjaga

palus

ringkonnakohus

menetlusosalistel

esitada

määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude

nimekirjad esitasid Luminor Bank AS, saneerimisnõustaja ning ekspert BA, ekspert SL,

BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ.

48. 10.10.2019 esitas Luminor Bank AS menetluskulude nimekirja, milles palub mõista

ettevõtjalt välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud summas 2450

eurot ning määrata, et kuludelt kuulub tasumisele ka viivis. Võlausaldaja esindaja

toimingud on olnud järgnevad (kokku 15,25 h): 1) 18.04.2019 saneerimismenetluse

lõpetamise määruse analüüs, ülevaade kliendile – 1 h; 2) 10.05.2019 analüüs, päring

kohtule; saneerimisnõustaja kaebuse ja tunniarvestuse analüüs; e-kiri kliendile – 1,25 h;

3) 13.05.2019 e-kiri kliendile saneerimisnõustaja kaebuse osas – 0,25 h; 4) 16.05.2019

määruskaebuse analüüs – 0,5 h; 5) 17.05.2019 määruskaebuse analüüs – 0,5 h; 6)

28.05.2019 analüüs – 0,25 h; 7) 29.05.2019 analüüs määruskaebusele vastuse

koostamiseks, suhtlus kliendiga, määruskaebusele vastuse koostamine – 2,5 h; 8)

31.05.2019 määruskaebusele vastuse koostamine – 7 h; 9) 03.06.2019 määruskaebuse

vastuse lõplik koostamine ja kohtule esitamine – 1,5 h; 10) 08.08.2019 tutvumine

kohtumäärusega, e-kiri kliendile – 0,25 h; 11) 30.09.2019 kohtutähtaegadega

tutvumine, e-kiri kliendile – 0,25 h. Võlausaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga

160 eurot (ilma käibemaksuta), v.a 28.05.2019 toimingu (analüüs) eest, millisel juhul

on olnud tunnihinnaks 200 eurot. Võlausaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Võlausaldaja palus menetluskulude kindlaksmääramist ilma

käibemaksuta.

49. Ettevõtja lepinguline esindaja Villu Tragon on Luminor Bank AS menetluskulude

nimekirja kätte saanud 17.10.2019, kuid vastuväiteid menetluskulude nimekirjale

esitanud ei ole.

50. Ringkonnakohus

leiab,

et

Luminor

Bank

AS

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on märkinud, et üldnormina

on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda

esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-1-58-13 p

14). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb

hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku

hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm nr 3-2-1-39-16, p

13). Ringkonnakohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja tehtud toimingud mahus 15,25

h tsiviilasja mahtu (sh ka maakohtu määruse, määruskaebuse ja võlausaldaja vastuse

sisu ja mahtu) ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka võlausaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades esindaja

kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole

üleliia kõrge. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu

200 eurot 28.05.2019 toimingu (analüüs) eest ning leiab, et ka nimetatud toimingu eest

on põhjendatud tunnitasuks 160 eurot. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega

võlausaldaja põhjendatud menetluskulud 2440 eurot (15,25 h x 160 eurot/h). Vastavalt

võlausaldaja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel ettevõtjalt võlausaldaja kasuks

välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

51. 11.10.2019 esitasid ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit &

Advisory OÜ menetluskulude nimekirja, milles paluvad mõista ettevõtjalt välja

määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud summas 2442 eurot BDO Estonia

Audit & Advisory OÜ kasuks ning määrata, et kuludelt kuulub tasumisele ka viivis.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ekspert BA,

ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ näol ei ole tegemist

menetlusosalistega käesolevas asjas ning TsMS võimaldab menetluskulude

väljamõistmist vaid menetlusosalisele. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata ekspert BA, ekspert

SL, BDO Eesti AS-i ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ avalduse

määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots