1-19-9334/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9334 (

19284000209) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi Y.V distuses KarS

süü § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav Y.V

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxxxx -x xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; karistatus: kehtivat kriminaalkaristust: 1) Tartu Maakohtu 24.05.2016. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3113 karistatud KarS §

199 lg 2 p 7,8 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mis pöörati täitmisele. 2) Tartu Maakohtu 26.04.2017. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2061 karistatud KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 § 25 lg 2; KarS § -

203 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti eelmises punktis nimetatud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Mõistetud vangistus asendati 720 tunni üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 09.05.2019. 3) Tartu Maakohtu 12.02.2019. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-19-74 karistatud KarS § 121 lg 1; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 KarS § 25 lg 2 rahalise - karistusega 250 päevamäära, mis on pööratud iseseisvale täitmisele tõkend: ; ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Y.V (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse

8 (kaheksa) vangistust ks kuud .

KarS § 03.06.2019, s.o 3 päeva mõistetud

1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.- lg karistusaja hulka ja lugeda Y.V-l karistuseks 7 (seitse) ärakandmisele kuuluvaks kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M Y.V-le katseaeg 2 (kaks) aastat äärata

ning mõistetud vangistust

7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Y.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s - kontrolli nõudei

d: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M Y.V-le

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab Y.V endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -Eesti Regionaalhaigla

Põhja Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - 5866 5160 (esma -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon späev kuni reede 8.00 16.00), e-post alko@vmh.ee.) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab Y.V endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.V-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) riigi õigusabi tasu eurot

ja (ükssada viiskümmend seitse) äärata kriminaalmenetluse eurot 20 senti riigi kasuks. M kulud 1033 (üks tuhat kolmkümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. veebruarikuust igakuise menetluskulu osa (kaheksakümmend kuus tasumine, kuni menetluskulude täieliku ) eurot 10 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava 25. menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas o - levas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti või e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE K

IRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Y.V toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt KarS § järgi, mis seisnes

121 lg 2 p 3 selles, et tema, olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, viimati 12.02.2019.a. Tartu Maakohtu otsusega nr 1-19-74, tungis 01.06.2019 kella 15:40 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx x aias kallale X.X , lüües viimast käte ja jalgadega peaja kehapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Tulenevalt

121 lg 2 p 3 ja KarS § 68 lg st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Y.V poolt eelvangistuses viibitud - päeva (01.06.2 – .06.2019. a) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata

019. a 03

7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Y.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja - kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) lalises elukohas; elama kohtu määratud a 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. K alates kohtuotsuse arS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse jõustumisest

0 tööpäeva jooksul, registreerida end tarvitamise häire riikliku alkoholi

programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - 5866 5160 (esma -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon späev kuni reede 8.00 16.00), e-post alko@vmh.ee) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

K alates kohtuotsuse arS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse jõustumisest tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni

kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiits ini määramiseks e transferri ). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku mat et erjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § otsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtu mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis olud selged, vastavuses õiguslik eseme asja u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on me üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. netluskuluks s Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele Y.V kaitsja esinemise kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 157,20 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud er - andeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 1033,20 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 867 eurot ja 157,20 eurot.

riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

Y.V on kahtlustatavana kinni peetud 01.-03.06.2019, seega on Y.V viibinud eelvangistuses . Ka lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

3 päeva rS § 68 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik