2-18-115517/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-115517

Tsiviilasi

Law Office Mets & Co Inkasso OÜ hagi XX vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 1. oktoobri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Law Office Mets & Co Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Law Office Mets & Co

Inkasso OÜ (registrikood 14273339), lepinguline

esindaja Reimo Mets

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 1. oktoobri 2019 määrus tühistada osaliselt Law Office Mets & Co

Inkasso OÜ (hageja) kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning

suurendada väljamõistetud menetluskulu 142,54 euro võrra.

2. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine:

2.1. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

XX-lt (kostja) hageja kasuks välja menetluskulu kokku 275 eurot (sh riigilõiv

summas 75 eurot ja esindajakulu 200 eurot).

2.2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

5. Toimetada kostjale kohtumäärus kätte avalikult.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 13. märtsi 2019 tagaseljaotsusega menetluskulud

XX (kostja) kanda ning mõistis välja temalt Law Office Mets & Co Inkasso OÜ (hageja)

menetluskulu kokku 125 eurot, st tasutud riigilõivu 75 eurot ja esindajakulu 50 eurot ning

2 (4)

viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

2. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, hageja vaidlustas menetluskulude kindlaks-

määramise, sest soovis suuremas summas hüvitist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

30. aprilli 2019 otsusega tagaseljaotsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas ning saatis

asja tühistatud osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, sest maakohtu otsuses puudusid

põhjendused menetluskulude vähendamise kohta. Maakohtu diskretsioon ei olnud jälgitav,

mistõttu ei saanud ringkonnakohus ka kontrollida selle õigsust. Maakohtu ja ringkonnakohtu

otsused jõustusid 18. juunil 2019.

3. Põhimenetluses esitas hageja menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista

riigilõivu 75 eurot ja esindaja tasu 390 eurot (käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja

ajakulu on kokku 2,5 t tunnitasu määraga 130 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 1. oktoobri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja

menetluskulud 132,46 euro ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja ning

kohustas kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus tugines Riigikohtu 27. veebruari 2012 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 ja leidis,

et arvestades nõude suurust, tsiviilasja mahtu ja keerukust kuulub hagejale hüvitamisele

esindajakulu vastavalt hagihinnale, st 57,46 eurot. Sellele lisandub hagilt tasutud riigilõiv

75 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kostjalt täiendavalt välja mõista menetluskulu

332,54 euro ulatuses. Hageja leiab, et hagihinda ei saa võtta aluseks vaidlustes, kus nimetatud

summa on väiksem kui ükskõik millise õigusbüroo tunnitasu. Hagihinnale vastava summa eest

ei ole võimalik keskmise kvaliteediga ja mõistliku hinnaga õigusteenuse pakkujalt tellida

juriidiliselt pädeva hagiavalduse koostamist. Maakohus andis signaali, et väiksemate nõuetega

ei olegi mõtet kohtusse pöörduda, sest isegi, kui hageja peaks kohtus võidu saama, jääb ta

menetluskulude tõttu rahaliselt kaotajaks.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Nii nagu ka varasemad menetlusdokumendid ja kohtulahendid, toimetas kohus kaebuse kostjale

kätte avalikult. Kostja kaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada hageja kasuks

väljamõistetud õiguskulude suuruse osas ja uue määrusega suurendada hüvitatavaid

menetluskulusid 142,54 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

3 (4)

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust

kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele

vastates kõrvaldada.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebapiisavalt lähtunud ainult tsiviilasja hinnast.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning

menetlusosalise

esindajakulude

põhjendatuse

ja

vajalikkuse

analüüsimisel

hinnata

esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Seega on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude hüvitamisel lähtuda.

Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kaaluda, kas menetlus-

osaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude

suurus (27. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). See aga ei

tähenda, et teisi asjaolusid ei peaks üldse arvesse võtma. Käesoleval juhul valis hageja kohtusse

pöördumiseks mõistliku viisi, esitades esmalt avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Vaatamata

väikesele nõudesummale, ei kasutanud maakohus TsMS § 487 lg 1 ette nähtud võimalust

lugeda senine avaldus vähemalt menetluse algfaasis piisavaks. Kostjale hagi avalikult kätte

toimetades ei avaldanud maakohus teates rohkem andmeid, kui oli juba kättesaadav maksekäsu

kiirmenetluse avaldusest. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita teatavate kulude kandmist

seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega.

10. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos

käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu orientiire

kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu

määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16).

Maakohus küll leidis, et juristist esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei

saa lugeda põhjendatuks, kuid ei toonud välja milline tunnitasu vastab käesoleva asja

keerukusele ja mahukusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhimenetluses

lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest

kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul

vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

11. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse

koostamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks kokku 2,5 t, mida ringkonnakohus peab,

lähtuvalt hagiavalduse sisust ja mahust, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Hageja ei ole

kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei saa hageja õigusabikulusid

arvestada koos käibemaksuga.

4 (4)

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude

hüvitamiseks 200 eurot (= 2,5 × 80). Nimetatud summale lisandub hagiavalduselt tasutud

riigilõiv (75 eurot). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu

hüvitamiseks 275 eurot (= 200 + 75). Rahuldamata jääb hageja taotlus 190 euro (= 465 – 275)

hüvitamiseks.

Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma

menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14. TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab ringkonnakohus määruse kostjale kätte avalikult.

Maakohus ega ka ringkonnakohus asja eelneval läbivaatamisel ei ole saanud kostjale

menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada ja ringkonnakohtul puuduvad andmed kostja

tegeliku viibimiskoha osas. Maakohtu saadetud elektroonilised teavitused tagastati kohtule.

Seega on avaliku kättetoimetamise eeldused jätkuvalt täidetud.

15. TsMS § 660 lg-st 3 ja § 178 lg-st 2 tulenevalt on isikul, kelle õigusi määrusega

kitsendatakse, õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohtumääruse peale

määruskaebus, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ringkonnakohus

jättis hageja taotluse rahuldamata 190 euro ulatuses. Seega ei saa hageja käesoleva määruse

peale määruskaebust esitada. Samuti ei saa käesoleva määruse peale kaevata kostja, sest

kaebusega ei saaks ta vaidlustada seda osa maakohtu määrusest, mille peale ei esitatud kaebust

ringkonnakohtule, see osasumma on aga väiksem kui 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm