2-19-799/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-799

Kohtuasi

XX (X) kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa

07.01.2019 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1766

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Margit Pent

Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud isik II (sissenõudja) Eesti Inkasso OÜ

(registrikood 12438291)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määruse resolutsiooni punktid 1-4 muutmata ja

määruskaebus selles osas rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 10.05.2019 määruse resolutsiooni punktid 5 ja 6 muutmata ning

määruskaebus selles osas rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 17.01.2019 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar

Liitmaa (kohtutäitur) 07.01.2019 otsusele täiteasjas nr 175/2018/1766. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri 07.01.2019 otsus viidatud täiteasjas. Samuti palus ta tühistada kohtutäituri

27.11.2018 täitmisteade võlgnikule ja 27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

Samuti palus ta kohustada kohtutäiturit tagastama 776,4 eurot koos viivisega Margit Pendi

arvelduskontole.

Maakohus jättis 07.02.2019 määrusega menetlusse võtmata nõude kohustada kohtutäiturit

tagastama 776,4 eurot XX arvelduskontole. Viivisenõuet viidatud määruses maakohus ei

käsitlenud. Avaldaja 13.12.2018 kohtutäiturile edastatud kaebusest nähtus, et avaldaja palus ka

27.11.2018 keelumärke seadmise avalduse tühistamist, kuid kohtule esitatud kaebuses seda

nõuet ei esitanud.

Kohtutäituri tasu otsusest ei nähtunud, missugust konkreetset kohtutäituri seaduse (KTS) sätet

kohtutäitur avaldaja suhtes kohaldas. Täitmisteade oli õigustühine, sest tsiviilasjas

nr 2-18-8039 olid vaidluse all kohtutäituri 11.05.2017 otsused täiteasjades nr 175/2017/801 ja

nr 175/2017/802 ning kui otsused osutuvad lõplikult õigustühiseks, olid õigustühised ka kõik

täiteasjas nr 175/2018/1766 tehtud kohtutäituri otsused. Avaldaja ei põhjustanud viivitust, mille

eest viivist nõuti. Arusaamatu oli, miks algatas kohtutäitur viivisenõude osas kahe täiteasja

asemel ühe. Kohustuse vabatahtlik täitmine ei piiranud avaldaja õigust esitada kohtutäituri

tegevuse/otsuse peale hiljem kaebus. Kohtutäitur eksis viivisearvestuses.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur

lähtub täitemenetluse algatamisel üksnes sissenõudja täiteavaldusest. Praegusel juhul soovis

sissenõudja ühe täitemenetluse algatamist ning viivise sissenõudmist summas 740,4 eurot.

Ekslik oli kaebuse esitaja seisukoht, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33

lg-t 4 ja § 8 lg-t 1 ning sissenõudmisele kuuluva viivise suuruse arvestas välja kohtutäitur.

3. Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja) oma seisukohta ei esitanud.

Maakohtu lahend

4. Maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 07.01.2019 otsusele täiteasjas

nr 175/2018/1766 (määruse resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus rahuldamata taotluse

tühistada samas täiteasjas kohtutäituri 27.11.2018 täitmisteade võlgnikule koos lisatud

viiviseraportitega (resolutsiooni p 2), 27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja

kohtutäituri 07.01.2019 kaebuse läbivaatamise otsus (resolutsiooni p 3, 4). Maakohus jättis

läbivaatamata nõude mõista kohtutäiturilt välja viivis 776,4 eurolt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.12.2018 kuni 776,4 euro

tagastamiseni (resolutsiooni p 5). Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda (resolutsiooni p 6).

Sissenõudja esitas täiteavalduse, milles oli täitedokumendina välja toodud Tallinna

Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus nr 2-15-19174 ja nõude sisuna viivis 740,4 eurot. Nõude

täitmiseks ja kooskõlas TMS § 33 lg-s 4 sätestatuga algatas kohtutäitur täiteasja

nr 175/2018/1766. Praeguses asjas vaatas kohus läbi täiteasjas nr 175/2018/1766 esitatud

kaebust, mistõttu ei olnud asjakohased avaldaja viited täiteasjade nr 175/2017/801 ja

nr 175/2017/802 alustamiste tingimuste rikkumistele.

Avaldaja heitis ette viivise ebaõiget arvestust. Viivisearvestuse esitas sissenõudja. Tulenevalt

TMS § 2 lg-st 1 ja täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist ei saanud kohtutäitur hinnata

täitedokumendi alusel esitatud viivisenõude asjaolusid ja arvestust. Lisaks esitas avaldaja

kohtule esitatud kaebuses viivisearvestuse kohta väiteid, mida ta ei esitanud kaebuses

kohtutäiturile, minetades õiguse nendele hiljem tugineda.

27.11.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus vastas KTS § 31 lg 2 p-s 4 sätestatud

tingimustele. Asja materjalidest nähtus, et avaldajale oli kohtutäituri tasu otsus arusaadav.

Nimelt oli otsuses mh märgitud, et kui võlg tasutakse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

jooksul, kuulub tasumisele koos täitemenetluse alustamistasuga kokku 776,4 eurot; avaldaja

likvideeris võlgnevuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, tasudes 776,4 eurot.

Kuivõrd käesolevas asjas oli tegemist täiteasjaga nr 175/2018/1766, milles oli täiteavalduse

alusel nõude sisuks üksnes viivisenõue Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuse

nr 2-15-19174 alusel, ei saanud tsiviilasja nr 2-18-8039 aluseks olevad kohtutäituri otsused

muuta õigustühiseks praeguses asjas esitatud kaebusega seonduvat täitmisteadet.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 172 lg 1 ja lg 10

alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

5. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega võlgniku kaebus rahuldada.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

Asja lahendamisel omas tähtsust tsiviilasja nr 2-18-8039 tulemus ning maakohus jättis

ebaõigesti sellega arvestamata. Ilma täiteasjadeta nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 ei oleks

ka täiteasja nr 175/2018/1766. Täiteasjas nr 175/2018/1766 sissenõutav viivis ei tulenenud otse

kohtuotsusest, vaid tekkis täiendavalt täitemenetluse käigus. Sissenõudja arvestas viivist

võlasummalt 412,5 eurot ehk täiteasjas nr 175/2017/801 esitatud võlanõudelt (kulud

ringkonnakohtus) ja võlasummalt 2 972,67 eurot ehk täiteasjas nr 175/2017/802 esitatud

võlanõudelt (kulud maakohtus, põhivõlg).

Maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata viivisearvestuse. Avaldaja oli teadlik, et kui

kohtumenetluses esitatakse nõue, mida varem ei ole kohtutäiturile esitatud, siis ei saa nõuet

esitada ka kohtumenetluses. Samas menetlusökonoomika seisukohalt oli otstarbekas käsitleda

viivisearvestust ning kaebust kohtutäituri otsusele ühes ja samas kohtumenetluses.

Kohtutäituri tasuotsus ei olnud selge. Tasuotsus oli koostatud universaalsena, hõlmates

kõikvõimalikke variante kohtutäituri tasu väljamõistmisel. Kohtutäitur oleks pidanud otsusest

välja noppima sätted, mis praeguses asjas ei kohaldunud. Nõude tasumine ei muutnud otsust

korrektseks.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud. Maakohus

määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja koosmõjus

TsMS §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Avaldaja esitas määruskaebuses samad väited, mis esitas ka kaebuse esialgsel menetlemisel

maakohtus ning millele maakohus vaidlustatud määruses ammendavalt ja korrektselt ka vastas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6

koosmõjus TsMS §-ga 659 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

Praeguse asja lahendamist ei vääranud tsiviilasja nr 2-18-8039 tulemus. Kohtud vaatasid läbi

täiteasjas nr 175/2018/1766 esitatud kaebuse ning tsiviilasjas nr 2-18-8039 menetleti täiteasjade

nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 alustamise võimalikkust. Pealegi on tänaseks tsiviilasjas

nr 2-18-8039 jõustunud lahendiga selgunud, et kohtutäitur ei rikkunud täiteasjade

nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 algatamisel õigusnorme.

Maakohus ei pidanud menetlema avaldaja väidet, mida avaldaja ei esitanud eelnevalt

kohtutäiturile, s.t mille osas oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. TMS § 217 lg 6

kohaselt, kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Kohtutäituri tasuotsus oli piisavalt selge ja jälgitav ning vastas KTS § 31 lg 2 p-s 4 sätestatud

tingimustele. Kuivõrd tasuotsus esitatakse juba koos täitmisteatega ning võlgnikul on võimalik

kujundada maksmisele kuuluvat tasu suurust (tasub võla vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

jooksul või mitte), on mõistetav, et kohtutäitur esitab tasuotsuses alternatiivsed õiguslikud

käsitlused (vt ka KTS § 32 lg 4). See ei muuda otsust ebaselgeks ja õigusnorme rikkuvaks.

Muudele vaidlustatud lahendis tehtud maakohtu otsustustele (sh viivisenõude läbivaatamata

jätmisele) avaldaja määruskaebuses vastuväiteid välja ei toonud.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse

menetlemisega seonduvad kulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus.

Määrus on vaidlustatav osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. TMS § 218 lg 3 kohaselt ei

saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada, kui täitemenetluses täidetakse

rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2 000 eurot ning on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata. Vastavalt TsMS §-le 427 koosmõjus TsMS §-ga 659 võib maakohtu avaldust

läbivaatamata jätva määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, v.a juhul, kui avaldus jäeti läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 1 p-des 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing