2-18-13893/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13893

Tsiviilasi

Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) hagi XX

vastu üürivaidluses. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. juuni 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing HEDVIGER

(likvideerimisel, registrikood 10731503), seaduslik

esindaja likvideerija AN

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Irina Vassiljeva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja lahendada

määruskaebus kirjalikus menetluses.

2. Harju

Maakohtu

14.juuni 2019

määrus

tühistada

osaliselt

XX

kasuks

väljamõistetud õigusabikulu suuruse osas ning vähendada väljamõistetud

menetluskulu 140 euro võrra. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) kostja XX kasuks välja

menetluskulud 560 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus määruse täitmise viisi kindlaksmääramiseks.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (4)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 12. aprilli 2019 määrusega Osaühingu HEDVIGER

(likvideerimisel, hageja) hagi XX (kostja) vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagi läbi vaatamata jätmise tingis asjaolu, et hageja ei andnud kohtu nõutud tagatist kostja

eeldatavate menetluskulude katteks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuni 2019 määrusega

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

2. Põhimenetluses esitas kostja 21. jaanuaril, 14. aprillil ja 2. juunil 2019 menetluskulude

nimekirjad. Kostja menetluskulud kokku olid 700 eurot, kuna lepinguline esindaja tegi tööd 7 t

tunnitasuga 100 eurot.

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kulu on põhjendatud 200 euro

ulatuses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 14. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja

menetluskulud 700 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja.

Maakohus märkis, et arvestades hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu ning seda, et kaebustele

vastamise põhjustas hageja oma kaebustega, saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks lugeda 7 t. Juristi tunnitasu 100 eurot on turgu silmas pidades tavapärane.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub menetluskulu vähendada või võimaldada

väljamõistetud summa tasuda osamaksetena 10 eurot kuus. Hageja leiab, et maakohus ei

põhjendanud, miks Narvas tegutseva juristi töötasu saab pidada võrreldavaks vandeadvokaadi

tunnihonorariga Tallinnas.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. novembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada kostja kasuks

väljamõistetud õiguskulude suuruse osas ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid

menetluskulusid 140 euro võrra. Hageja taotlus määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks

pole põhjendatud. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

8. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea

käesolevas asjas vajalikuks istungi korraldamist, st hageja vastav taotlus jääb rahuldamata.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

3 (4)

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust

kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele

vastates kõrvaldada.

10. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja taotles

esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 100 eurot/t, mida maakohus pidas

põhjendatuks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt

156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus

60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle

mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist

lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348,

p 16).

Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest

makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades,

et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega mahukas, peab ringkonnakohus

kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kostja ei pidanud esitama sisulisi

seisukohti, vaid võiski piirduda tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotlemisega.

Kostja vastus määruskaebusele ei sisalda samuti märkimisväärset õiguslikku argumentatsiooni.

Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud

kostja esindaja ajakulu 7 t ulatuses hagile ja määruskaebusele vastamiseks. Selles osas ei ole

maakohus kaalumispiire ületanud. Vastuste koostamiseks oli ka vaja tutvuda hageja esitatud

dokumentidega, mis hageja avalduste mahukuse ja tükeldatuse tõttu võis olla tavalisest

ajamahukam.

Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 560 eurot

(= 7 × 80). Rahuldamata jääb kostja taotlus 140 euro (= 700 – 560) hüvitamiseks.

12. Edukas ei ole hageja taotlus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määruse täitmise

kord. Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et tal võib tekkida vastaspoole menetluskulude

kandmise kohustus. Seega tuli hagejal kohtusse nõuet esitades kaaluda, kas tema majanduslik

olukord võimaldab tal kohtuvaidlust pidada ja kaotuse korral vastaspoole menetluskulud

hüvitada. Lisaks ei ole põhjendatud panna kostja olukorda, kus ta peab rahalise kohustuse

täitmist ootama ebamõistlikult pika aja jooksul. Kostja huvide olulist riivet ei õigusta hageja

staatus likvideeritava ühinguna.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14. Käesoleva määruse peale saab hageja kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause

ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

4 (4)

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kostja taotlus

jääb rahuldamata sellest summast väiksemas summas, siis ei saa kostja tänast määrust

vaidlustada. Samuti ei kahjusta kostja õigusi see, et ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja

taotluse määruse täitmise korra kindlaksmääramisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm