2-16-8837/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8837

Tsiviilasi

XX hagi AS-i Y vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, hüvitise, töötasu ja viivise

väljamõistmiseks ning AS-i Y vastuhagi XX vastu

kahju hüvitamiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Merli Eichler

Kostja: AS Y (registrikood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Mari Rask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. augusti 2019 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata XX taotluse määrata kindlaks määruse täitmise kord. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega määrata eelmises lauses viidatud määruse resolutsiooni

punkti 5 summa tasumise maksegraafik järgmiselt:

1.1. 1. osamakse summas 500 eurot tuleb tasuda määruse jõustumisele vahetult

järgneva kuu 10. kuupäevaks;

1.2. 2.–5. osamaksed igaüks summas 500 eurot tuleb tasuda igaüks ühe kuu

möödumisel eelmise osamakse tasumise tähtpäevast;

1.3. 6. osamakse summas 467,50 eurot tuleb tasuda ühe kuu möödumisel

5. osamakse tasumise tähtpäevast.

2. Muus osas jätta punktis 1 viidatud määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (4)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 15. mai 2018 otsusega põhihagiga seotud

menetluskulud 90,1% ulatuses XX (hageja) kanda ja 9,9% ulatuses AS-i Y (kostja) kanda.

Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 19. detsembri 2018 otsusega poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud jättis Riigikohus 20. märtsi 2019 määrusega

hageja kanda. Kohtulahendid jõustusid 20. märtsil 2019.

2. Maakohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kulud lepingulisele

esindajale 8388 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi 58 t ja 15 min tunnihinnaga

144 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja esindaja-

kulu 2248,80 eurot (käibemaksuga), sest talle osutati õigusabi 15 t ja 37 min tunnihinnaga

144 eurot (käibemaksuga).

Hageja palus tasaarvestada kostja poolt hagejale maksmisele kuuluva menetluskulude summa

hageja poolt kostjale maksmisele kuuluva summaga nende kattuvas osas. Arvestades hageja

poolt kostjale maksmisele kuuluvate menetluskulude võimalikku mahtu, palus hageja

võimaldada kohtulahendi täitmist, millega võimalikud menetluskuud kostja kasuks välja

mõistetakse, osamaksetega mitte suuremas summas kui 100 eurot kuus hiljemalt iga

kalendrikuu 10. kuupäevaks kuni kohustuse täies ulatuses täitmiseni.

3. Kostja menetluskulu maakohtus on vastuhagilt tasutud riigilõiv 275 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 10 362 eurot (käibemaksuta), kuna talle osutati õigusabi 78 t ja 30 min

tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtus esitatud nimekirja kohaselt on kostja

esindajakulu 2127,40 eurot (käibemaksuta), sest talle osutati õigusabi 16 t ja 7 min

tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuta).

4. Pooled vaidlesid teineteise menetluskulude suurusele vastu ja palusid vastaspoole

menetluskulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus määras 21. augusti 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja

menetluskulud 3545,39 euro (käibemaksuga) ulatuses ja kostja menetluskulud 6512,89 euro

(käibemaksuta) ulatuses ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja kostja kasuks

2967,50 eurot (käibemaksuta).

5.1. Hageja menetluskulude kohta märkis maakohus, et hageja advokaadist lepingulise

esindaja tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga) vastab asja keerukusele ja mahukusele ning saab

seega pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ja

ei saa käibemaksu tagasi. Maakohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirjades märgitud

toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kokku on hageja lepingulise esindaja kulud

põhjendatud põhihagi osas 31 t ja 13 min, mis rahaliselt on 4495,68 eurot (= 31,2 × 144),

millest kostja kanda jääb 445,07 eurot (4495,68 eurost 9,9%) ning vastuhagi osas 21 t ja

32 min, mis rahaliselt teeb 3100,32 eurot (= 21,5 × 144), mis kuulub tervikuna kostjalt

väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3545,39 eurot

(= 445,07 + 3100,32).

5.2. Kostja menetluskulude kohta märkis maakohus, et lepingulise esindaja tunnitasu

132 eurot (käibemaksuta) vastab asja keerukusele ja mahukusele. Kohtueelses menetluses

3 (4)

(töövaidluskomisjoni menetlus) kantud kulude hüvitamist saab kostja nõuda tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 2 ja § 175 lg 1 alusel. Maakohus kontrollis kostja

menetluskulude nimekirjades märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et

kohtueelses menetluses ja maakohtus asja läbivaatamisel on kostja lepingulise esindaja ajakulu

seoses põhihagiga põhjendatud kokku 39 t ja 5 min, mis rahaliselt teeb 5159,88 eurot

(= 39,09 × 132, käibemaksuta), millest hageja kanda jääb 4649,05 eurot (5159,88 eurost

90,1%) ning ringkonnakohtus on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 14 t ja 7 min,

mis rahaliselt teeb 1863,84 eurot (= 14,12 × 132, käibemaksuta). Kokku kuuluvad hagejalt

väljamõistmisele kostja menetluskulud 6512,89 euro (= 4649,05 + 1863,84) ulatuses.

5.3. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 2967,50 eurot

(= 6512,89 – 3545,39).

5.4. Rahuldamata jäi hageja taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja aeg. Hagi

esitamisel pidi hageja arvestama, et tema nõuded võidakse jätta rahuldamata ja tal tuleb leida

võimalus vastaspoole menetluskulude kandmiseks. Lisaks on hageja kasuks välja mõistetud

saamata jäänud töötasu, mille arvelt on hagejal võimalik täita enda kohustused. Hageja võib

täitmise korra kokku leppida kostjaga.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada temalt välja mõistetud menetlus-

kulude suurust ning määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja kord.

Hageja leiab, et kostja menetlustoimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu ja

ülepaisutatud ning maakohus ei ole sellega arvestanud. Maakohus jättis põhjendamatult

rahuldamata hageja taotluse võimaldada kulud hüvitada osamaksetena. Kulude hüvitamise

kohustus paneb hageja majanduslikult raskesse olukorda. Hageja palub jätkuvalt võimaldada

tasumine osade kaupa mitte suuremas summas kui 500 eurot kuus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. septembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks määruse täitmise kord. Ringkonnakohus saab

selles osas teha uue määruse, millega määrab tasumise graafiku. Muus osas jääb määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldatakse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus poolte vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb

osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14,

ja selles viidatud varasem praktika). Poolte lepinguliste esindajate õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel maakohus kaalumispiire ei

ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

10. Kuna hageja tõi esile oma raske majandusliku olukorra ja põhistas piisavalt, et

kohtumääruse kohene sundkorras täitmine võib tema suhtes olla äärmiselt ebamõistlik, siis peab

4 (4)

ringkonnakohus põhjendatuks TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada hageja taotlus määruse

täitmise tähtaja määramiseks. Arvestades hageja sissetulekut (1487,50 eurot) ja seda, et tema

kasuks on maakohtu otsusega välja mõistetud saamata jäänud töötasu (1254,12 eurot, millele

lisandub viivis), on tal võimalik oma kohustus kostja ees täita igakuiselt ca 500-euroste

maksetega. Neil kaalutlustel määrab ringkonnakohus määruse vabatahtliku täitmise tähtajaks

kokku kuus kuud, mille jooksul osamaksed jaotuvad kuude vahel enam-vähem võrdselt.

Igakuise makse tasumise tähtpäevaks määrab ringkonnakohus hageja maakohtule esitatud

taotluses märgitud 10. kuupäeva. Sellega ei panda kostjat kui tööandjat olukorda, kus ta peaks

endise töötaja rahalise kohustuse täitmist ootama ebamõistlikult pika aja jooksul.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm