1-16-8335/307 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8335 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. detsembri 2019. a määrus Einar Tubli (ik 36308154920) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Einar Tubli, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Einar Tubli määruskaebus Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 8. juuni 2017 kohtuotsusega tunnistati Einar Tubli süüdi KarS § 255 lg 1, § 133 lg 2 p-de 1,7,10 ja § 259 lg 1 järgi ning karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja loeti see kaetuks raskema karistusega.

E. Tublile mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (28 päeva vangistust). KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest (2 aastat 3 kuud 5 päeva) määrati mitte pöörata täitmisele, kui E. Tubli ei pane 2 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja § 75 lg

2 p-des 21 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 21. mai 2018. a määrusega pöörati Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse osa täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. augustil 2018. Karistusaeg lõpeb 21. novembril 2020.

2. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.

3. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega jäeti E. Tubli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda

E. Tubli vabastamist materiaalsed alused.

4. E. Tublil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust eriliigiliste süütegude eest (sh narkootiliste ainete suures koguses käitlemisele kaasaaitamine, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja inimkaubandus, välismaalaste ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone). Varasemast elukäigust nähtuvalt on E. Tublile korduvalt võimaldatud kanda karistust vabaduses. E. Tubli on kuritegusid toime pannud Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016. a otsusega määratud katseajal, rikkunud katseaja tingimusi Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsusega määratud katseajal. Seetõttu pöörati tema karistus täitmisele. E. Tubli varasemast elukäigust nähtuvalt on ta karistustesse suhtunud äärmiselt ükskõikselt, mis näitab, et varasemad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud ega karistuse eesmärki täitnud. Kohtul puudus veendumus, et E. Tublile määratud karistus on avaldanud vajalikku mõju ning ta on suuteline täitma käitumiskontrolli ajal määratavaid kohustusi ega paneks toime uusi kuritegusid.

5. Vangistuse ajal on E. Tubli täitnud töövihiku „Amfetamiin“, osalenud tagasilanguse ennetamise töögrupis ja läbinud programmi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

6. Kohus pidas siiski uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks E. Tubli narkootiliste ainete tarvitamise harjumust, millest loobumise kavatsuses polnud kohus veendunud.

E. Tubli on küll seda lubanud, ent tegemist on pikaajalise tugevate narkootikumide tarvitajaga ning motivatsioon nendest loobuda on tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul. Kinnipidamisasutuses läbitud rehabilitatsioonile vaatamata on senise eluviisi muutmine E. Tubli jaoks kahtlemata keeruline. Kohtul puudus ka veendumus, et E. Tubli on aru saanud temal esinevast probleemist ja selle tagajärgedest.

7. E. Tubli vabanemisjärgsetes asjaoludes (eluja töökoht) muutusi ei toimu. Ka enne vangistust olid E. Tublil eluja töökoht, ent need ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Lisaks on E. Tublil täitmata rahalisi nõudeid.

MÄÄRUSKAEBUS

8. E. Tubli palub kohtumääruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

9. E. Tubli selgitab, et loobus juba enne vangistust narkootikumidest ning on ka vangistuses teinud kõik jätkamaks puhtana. Peale amfetamiini ei ole ta muud tarvitanud. Ta küll möönab narkootikumide tarvitamist ning seetõttu vanglasse sattumist, ent ühtki kuritegu ta katseajal toime ei pannud. Vangistuses viibitud aeg on E. Tublit muutnud.

10. E. Tublile jäävad arusaamatuks ennetähtaegse vabastamise põhimõtted, sest osad kinnipeetavad vabastatakse ka uute kuritegude ning vanglas mitteõiguskuulekale käitumisele vaatamata. E. Tubli seevastu on käitunud eeskujulikult ning oma vigadest aru saanud. E. Tubli on ühtlasi aru saanud, et rikkumise korral satub ta uuesti vanglasse, mida ta aga ei taha.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

11. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

12. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

13. Kaalutlusõiguse rikkumisena on E. Tubli välja toonud asjaolud, mis seonduvad narkootikumide tarvitamisega. Samuti rõhutab ta enda eeskujulikku käitumist vangistuses ning kinnitab, et on vigadest aru saanud, ega taha enam uuesti vanglasse sattuda.

14. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus E. Tubli ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii E. Tubli uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid (varasem korduvkaristatus, pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest, suutmatus teha karistustest järeldusi), kui ka positiivseid asjaolusid (eeskujulik käitumine, sotsiaalprogrammid, töötamine). Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku varasem elukäik ja süüdlase isik ei tekitanud maakohtus veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik suudab katseaja edukalt läbida. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus E. Tubli vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et E. Tubli suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau