2-17-6990/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

17. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-6990

Tsiviilasi

Y.A hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

18 039,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Kostja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399), lepinguline esindaja J.L

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6990.

2. Teha uus otsus, millega jätta Y.A hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

saamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebus.

4. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud Y.A kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. Y.A (hageja, töötaja) esitas 27. veebruaril 2017 (täiendus 14. märtsil 2017)

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping alates 25. jaanuarist 2017. Avalduses

märkis hageja, et soovib saada kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitist.

Töövaidluskomisjon jättis 28. märtsi 2017. a otsusega avalduse rahuldamata.

Hageja esitas 3. mail 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping alates 25. jaanuarist 2017 ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 16 374,53 eurot ja hüvitiselt alates 25. jaanuarist 2017

seadusjärgne viivis kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26. aprillil 2005 töölepingu nr XXX (tööleping).

Hageja töötas alates 6. maist 2005 kostja juures projektijuhina ning alates 7. detsembrist 2009

tehnikadirektorina. 17. jaanuaril 2017 pidas Keskkriminaalpolitsei hageja kahtlustatavana

kinni ja kuulas üle. 18. jaanuaril 2017 avaldas Riigiprokuratuur oma veebilehel teate hageja

kinnipidamise ja talle kahtlustuse esitamise kohta. 25. jaanuaril 2017 sai hageja kätte tööandja

20. jaanuari 2017. a erakorralise töölepingu ülesütlemise teate nr 2017/X-X/XX-X

(ülesütlemisavaldus). Ülesütlemisavalduse kohaselt öeldi tööleping üles alates 25. jaanuarist

2017 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Tööleping lõpetati põhjusel, et

hagejale esitati kuriteokahtlustus ja seda kajastati meedias.

Ülesütlemine on tühine, sest selles puuduvad töölepingu lõpetamise põhjendused. Tööandja ei

ole selgitanud, millist haiglasisest akti või kutse-eetika reeglit on hageja rikkunud. Tööandja

ei ole õigustatud töölepingut lõpetama üksnes töötajale esitatud kuriteokahtlustuse esitamise

faktile tuginedes. Tööandja peab määratlema teo, mis usaldamatuse tekkimise võimaluse

tekitas. Tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest ei saanud ainuüksi hagejale

kahtlustuse esitamine tekitada usaldamatust tema vastu.

Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja kolme

kuu keskmise töötasu suuruseks on 16 375,53 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemine õiguspärane. Kostja on selgelt ning arusaadavalt esitanud ülesütlemisavalduses

töölepingu ülesütlemise põhjendused. Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli otseselt

seotud töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega (töölepingu p 9.1.1).

Hagejale kahtlustuse esitamine Keskkriminaalpolitsei poolt eeldab hageja poolt sellele

eelnevalt mingi teo või tegude sooritamist või nendest hoidumist, ilma milleta ei olnud

hagejale kahtlustuse esitamine võimalik. Hagejale esitatud kahtlustuse sisu oli seotud

tegudega, mis olid vahetult seotud hageja töötamisega kostja juures. Kostja ei pea tõendama

hageja tegudest tulenevalt kolmandate isikute usaldamatuse tekkimist kostja vastu. Oluline on

fakt, et meedias on hagejale kahtlustuse esitamist kajastatud ning võttes arvesse kahtlustuse

sisu, siis pidi sellele eelnema hageja vastavasisuline tegevus või tegevusetus.

Menetluse käik

3. Harju Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2018. a otsusega hagi, tuvastas töölepingu tööandja

poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2

alusel alates 25. jaanuarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu

2 (8)

keskmise töötasu ulatuses summas 16 375,53 eurot, hüvitiselt seadusjärgse viivise, jättis

menetluskulud kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohus leidis, et saab menetleda hagis esitatud nõudeid, sh kolme kuu keskmise töötasu

hüvitise nõue (TLS § 109 lg 1). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei piisa tööandjapoolseks

töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks,

et

ülesütlemisavalduses loetletakse

karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegusid (TLS § 88 lg 1 p 5). Tööandjal on kohustus

määratleda ülesütlemisavalduses tegu, mis põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu (TLS § 88 lg 1 p 6).

4. Tallinna

Ringkonnakohus

tühistas

28. septembri 2018. a

otsusega

maakohtu 12. jaanuari 2018. a otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus eelmenetlust läbi viies olulisel määral

selgitamiskohustust. Maakohus jättis kostjale selgitamata, et töölepingu ülesütlemise

kehtivuseks tuleb kostjal tuua esile ja vaidluse korral tõendada hageja konkreetne tegu või

teod, mis on viinud kostja ja/või kolmanda isiku usalduse kaotuseni.

5. Harju Maakohus rahuldas 24. septembri 2019. a otsusega hagi, tuvastas töölepingu

tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS §

107 lg 2 alusel alates 25. jaanuarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 16 375,53 eurot, hüvitiselt seadusjärgse viivise, jättis

menetluskulud kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohus hindas tööandja ülesütlemisavaldust ning leidis, et see ei ole piisavalt põhjalik

selleks, et töötajal oleks võimalus ennast esitatud väidete vastu kaitsta. Tööandja ei võinud

lepingut usalduse kaotuse tõttu üles öelda enne, kui tööandjal oleks olnud võimalik esitada

töötajale rikkumiste kohta konkreetsed ja arusaadavad andmed. Kuigi põhjenduste puudumine

ei too kaasa töölepingu ülesütlemise kehtetust, siis praegusel juhul on tööandja rikkunud nii

vorminõudeid, kui ka esitanud ülesütlemisavalduse sisulise aluseta. Tööandjale ei olnud

ülesütlemise ajal teada hageja rikkumiste sisu ning ta toetus üksnes prokuratuuri

pressiteadetele. Isiku vahistamine ja meediakajastused võivad põhjustada usalduse kaotuse

töötaja vastu, kuid tööandjal on siiski vaja teada ja anda hinnang töötajale süükspandavatele

tegudele. Tööandja on töötaja väidetavaid rikkumisi kirjeldanud alles 26. aprilli 2019. a

menetlusdokumendis. Kindlasti ei ole tegemist mõistliku ajaga.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja meneltuskulud (lepingulise esindaja kulu)

8682 eurot ning sellelt seadusjärgse viivise.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui

ringkonnakohus leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, vähendada hagejale

väljamõistetavat hüvitist ühe euroni.

Kostja hinnangul ei ole maakohtu otsus põhjendatud, jättes arvestamata kehtiva

kohtupraktikaga ja kostja esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus jättis

otsuses analüüsimata töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.

Maakohus tegi kostjale ettepaneku sisustada töölepingu ülesütlemisavalduses nimetatud

termineid. Kostja tegi seda ja esitas täiendavad tõendid. Maakohus on aga otsuse p-s 13

üldsõnaliselt märkinud, et seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Seega anti kostjale

võimalus tõendeid esitada, kuid maakohus jättis need hindamata. Tulenevalt kohtupraktikast

võib ülesütlemisavaldust kohtumenetluse kestel täpsustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.

mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1043). Praeguses asjas tuleb arvestada, et kostja ei

saanud ise hageja rikkumisi avastada ega neid ülesütlemisavalduses kirjeldada. Kostja ei

olnud kriminaalmenetluses menetlusosaline ning kriminaalasja materjale talle ei avaldatud.

Kostja sai hageja rikkumiste täpsema sisu teada TTT ja SSS kriminaalasjades tehtud

kohtuotsustest. Pärast kohtuotsustega tutvumist esitas kostja esimesel võimalusel oma

3 (8)

seisukohad koos tõenditega. Hageja on kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 8. mai 2019. a

otsusega süüdi mõistetud talle prokuratuuri pressiteates ja kostja poolt töölepingu

ülesütlemisavalduses kirjeldatud süütegude toimepanemises (kriminaalasi nr 1-1810195).

Maakohus ei põhjendanud, milliseid asjaolusid kaaludes peab väljamõistetav hüvitis olema

kolme kuu töötasu suurune ning miks ei saa arvestada kostja hüvitise vähendamise taotlusega.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult

tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

•

poolte vahel oli 26. aprillil 2005 sõlmitud tööleping nr XXX ja hageja töötas kostja

juures alates 6. maist 2005 projektijuhina ning alates 7. detsembrist 2009

tehnikadirektorina;

•

Keskkriminaalpolitsei pidas hageja kuriteos kahtlustatavana kinni 17. jaanuaril 2017 ja

ta võeti Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a määrusega vahi alla;

•

prokuratuuri veebilehel ilmus 18. jaanuaril 2017 teade hageja kinnipidamise ja talle

kahtlustuse esitamise kohta („Keskkriminaalpolitsei kahtlustab PERHi

tehnikadirektorit korruptsioonikuritegudes“);

•

kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 20. jaanuari 2017. a

avaldusega usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel, märkides hageja

viimaseks tööpäevaks 24. jaanuar 2017;

•

hageja sai kostja ülesütlemisavalduse uurija vahendusel kätte 25. jaanuaril 2019.

Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle. Pooled ei vaidle enam

selle üle, kas kohus on asja õigesti menetlusse võtnud. Sellekohaseid sisulisi vastuväiteid ei

ole kostja oma apellatsioonkaebuses esitanud.

10. Maakohtu hinnangul rikkus tööandja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel nii formaalseid

kui materiaalseid nõudeid. Ülesütlemine ei olnud maakohtu hinnangul piisavalt põhjendatud

ning oli esitatud sisulise aluseta, sest tööandjale ei olnud ülesütlemise ajal teada töökohustuste

rikkumiste sisu (maakohtu otsuse p 12).

Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et ülesütlemise formaalsed eeldused on

täitmata.

Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega

ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg

1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS

§ 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei

mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele

sellest tekkinud kahju. Kuigi TLS § 95 lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist

põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi

esitamata.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et töölepingu ülesütlemise

formaalsed eeldused on täitmata. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu

lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab

4 (8)

nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste

edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p

17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1

ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kui tõlgendada tööandja

ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, siis sellest on üheselt mõistetav

tööandja tahe öelda tööleping üles alates 24. jaanuarist 2017.

11. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Maakohus

leidis, et kostja teade ei ole piisavalt põhjalik, et hagejal oleks võimalus ennast esitatud

väidete vastu kaitsta ning teate tekst ei sisalda ühtegi konkreetset hagejale süüks pandavat

tegu (maakohtu otsuse p-d 9 ja 10). Mh leidis maakohus, et kuigi kostja kirjeldas töölepingu

ülesütlemise aluseks olevaid rikkumisi 26. aprilli 2019. a menetlusdokumendis, siis seda ei

ole tehtud mõistliku aja jooksul (maakohtu otsuse p 13).

Kolleegium selgitab, et kui tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-ga 2

põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on

täidetud. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 104 lg 1 järgi piisab ülesütlemise

tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele.

TLS § 87 järgi töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel. Kostja on tuginenud TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6, mille kohaselt

tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille

tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelõige kui töötaja: on

pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda

vastu; on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.

12. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et ülesütlemise

materiaalsete eelduste tuvastamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, sh jätnud

tuvastamata TLS § 88 lg 1 p 6 kohaldamise eeldused. See on viinud sisuliselt ebaõige

lahendini. Ringkonnakohtul on võimalik menetluslikud puudused kõrvaldada.

13. Esmalt hindab ringkonnakohus kostja väiteid seoses TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamisega.

Maakohus ei hinnanud kostja poolt kohtumenetluse kestel esitatud täiendavaid asjaolusid ja

nende kohta esitatud tõendeid, mis olid eelviidatud alusel töölepingu lõpetamise aluseks.

Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud asjaolusid ei saa arvestada, sest neid ei toodud esile

mõistliku aja jooksul. Kuigi maakohus ei ole tuginenud TLS § 88 lg-le 4, on ta mõistlikule

ajale viidates arvatavasti pidanud silmas nimetatud sätte kohaldamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mis puudutab TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

ülesütlemist, et ülesütlemisavaldus ei sisalda konkreetseid etteheidetavaid tegusid ja

põhjendus on üldsõnaline. Samas saab ülesütlemisalust ka hiljem täiendada, mh

kohtumenetluse kestel, kus ülesütlemise üle vaieldakse (vt Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 11). Oluline on aga see, et ülesütlemise mõistliku aja hindamisel

tuleb eristada algset ülesütlemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Arvestada tuleb TLS §

88 lg-ga 4, mille järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Kostja selgitas, et esitas 4. detsembril 2018 Riigiprokuratuurile teabenõude hageja suhtes

alustatud kriminaalmenetluse kohta (I kd, tl 182). Riigiprokuratuuri vastuse kohaselt sisaldas

hageja karistuskokkulepe samasid asjaolusid, mis on kajastatud 23. aprillil 2018 OÜ Tabasalu

Meistrid ja 10. oktoobril 2018 SSS suhtes tehtud kohtuotsustes (I kd, tl 183). Kostja taotles

11. aprillil 2019 luba kohtutoimikutega tutvumiseks ja sai selle (III kd, tl 44).

14. Kostja on menetluse kestel ülesütlemisaluseid täiendanud järgmiselt (vt 26. aprilli 2019. a

menetlusdokument; III kd, tl-d 110-113):

a.

11. juulil 2016 avaldatud riigihankega nr 176322 seoses koostas SSS juhatuse

liige XXX 18. juuli 2016. a pakkumuse juurde äriühingu maksuvõla puudumise

kohta tõendi. Nimetatud tõend oli võltsitud. Hageja sai 20. juulil 2016 telefoni

5 (8)

teel teada, et tõend maksuvõla puudumise kohta on võltsitud. Hageja ei

teavitanud hankekomisjoni liikmeid, et tõend on võltsitud. Hankes tunnistati

edukaks SSS pakkumus ja temaga sõlmiti leping summas 141 230,95 eurot.

Vastutasuks selle eest, et hageja tagas SSS soodsate otsuste tegemise, andis SSS

juhatuse liige hagejale altkäemaksu kokku summas 17 834,40 eurot ning

äriühing remontis ajavahemikul 2012-2013 ja 2016. aastal hageja elukaaslase

korterit. Hageja ei maksnud korteri remontimise eest ning äriühing tasus hageja

poolt e-posti teel saadud mööblipoe arved.

b. Hageja esitas endaga seotud äriühingute (osaühing Y.A, /ettevõtte nimi/; III kd,

tl-d 57-61 pöördel) kaudu SSS erinevaid arveid teenuste eest, mida ei olnud

SSS osutatud: nt 18. detsember 2012. a arve IM12-12 summas 1783,20 eurot;

ajavahemikul 2013. a juuli kuni oktoober saatis hageja

/ettevõtte nimi/ arveid erinevate konsultatsiooniteenuste eest; ajavahemikul 2015. a

novembris-detsembris ja 2016. a jaanuaris esitas hageja osaühingu Y.A ja /ettevõtte

nimi/ arveid erinevate konsultatsiooniteenuste ja ehitusmahtude suuruse arvestuste

eest.

c.

Hageja lasi maksta enda ostetud mööbli eest TTT, kes osales kostja hangetel (7.

veebruari 2013. a tellimus).

d. Hageja võltsis oma elukaaslase ema korteri kohta tehtud eksperdiarvamust,

mida kasutati tõendina tsiviilasjas nr 2-15-13404.

15. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole välja toonud konkreetseid

asjaolusid ning on refereerinud üksnes kriminaalasjades tehtud kohtuotsuseid. Hagejale

etteheidetavad teod, millega kostja sisustab ülesütlemisalust, on piisavalt selged. Nõustuda ei

saa hageja käsitlusega, et kostja pidi ülesütlemise materiaalse eeldusena välja tooma

riigihangetes kehtestatud tingimused, vastuvõetud otsused ja kuidas vastav riigihangete

tingimuste rikkumine on käsitletav töötaja poolt töölepingujärgsete kohustuste rikkumisena.

Siinjuures on hageja põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja peab tõendama

töökohustuste rikkumist.

Kostja ei öelnud hagejaga töölepingut üles töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3

alusel. Kostja on küll tuginenud töökohustuste rikkumisele, mh viidanud töölepingu p-le

9.1.1, kuid see on esitatud vastuseks hageja väidetele, millega on kaldutud kõrvale asja

lahendamisel tegelikult tähtsust omavatest asjaoludest. Seega ei oma hageja poolt välja

toodud detailne hankemenetluse läbiviimise analüüs asjas tähtsust.

16. Ülesütlemisaluseks olevad teod (hageja osales riigihangete korraldamisel ja tegi

äriühingutele soodsaid otsuseid ning edaspidise sujuva koostöö tagamiseks maksid äriühingud

hageja poolt esitatud arveid ning osutasid hagejale tasuta teenuseid) on tõendatud järgmiste

dokumentaalsete tõenditega: J.K ja O.L kinnitus, et hageja ei teavitanud riigihanke nr 176322

eduka pakkuja poolt võltsitud tõendi kasutamist (III kd, tl 64); T.N kahtlustatava ülekuulamise

protokoll TTT poolt hageja esitatud mööblipoe arve tasumise kohta (III kd, tl-d 69-72

pöördel); A.G kahtlustatava ülekuulamise protokollid dokumendi võltsimise, korteri

remontimise ja hageja poolt esitatud arvete tasumise kohta (III kd, tl-d 56, 62, 75-80); A.G

kinnitus riigihankes nr 176322 dokumendi võltsimise, kasutamise ja hagejat sellest

teavitamise kohta (III kd, tl 81); riigihanke komisjoni otsuse protokoll riigihankes nr 176322,

mille kohaselt otsustati sõlmida hankeleping SSS (III kd, tl-d 86 ja pöördel; 88-90); Harju

Maakohtu 23. aprilli 2018. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-2452, millega

kokkuleppemenetluses tunnistati T.N ja TTT süüdi seoses kostja korraldatud hangetega

hagejale pistise andmises (I kd, tl-d 189-II kd tl 27); Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 118-7157, millega kokkuleppemenetluses tunnistati A.G ja SSS

süüdi seoses kostja korraldatud hangetega hagejale altkäemaksu andmises, dokumendi

võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja

kooskõlastatud tegevuste toimepanemises (II kd, tl-d 95-146 pöördel); Harju Maakohtu 8. mai

6 (8)

2019. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-10195, millega kokkuleppemenetluses tunnistati

hageja süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suures ulatuses, altkäemaksu

võtmises ja küsimises, rahapesus suures ulatuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud

dokumendi kasutamises (II kd, tl-d 28-42; III kd, tl-d 117-132).

Puudub vaidlus, et hageja töötas alates 7. detsembrist 2009 kostja tehnikadirektorina, kus

tema tööülesanneteks oli tehnikateenistuse töö juhtimine. Tööülesanded olid sätestatud 17.

juulil 2013 kinnitatud infrastruktuuritehnika teenistuse põhimääruses, mille kohaselt on

infrastruktuuritehnika teenistuse ülesandeks haigla arendajana mh infrastruktuuri

arendusprojektide planeerimine, investeeringute realiseerimise juhtimine, investeeringute

järelevalve ja kvaliteedikontrolli teostamine ning teostatud investeeringute ning projektide

dokumenteerimine (I kd, tl-d 48-50 pöördel, p-d 4.3.1, 4.3.3, 4.3.4, 4.3.5). Selleks, et

arendada ja parendada haigla tööks vajalikku infrastruktuuri, korraldas kostja mh riigihankeid.

Hageja oli määratud riigihangete komisjoni liikmeks, kus tema ülesandeks oli osaleda

hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning riigihanke eduka

pakkuja valimisel (I kd, tl-d 61-67; hangete kord, I kd, tl-d 51-56, p-d 5.1.1.2, 5.5.2.1, 5.5.2.4,

5.5.2.5).

Arvestades hageja positsiooni ja kostja funktsioone, siis otsuse p-s 14 kirjeldatud teod

annavad ülesütlemiseks aluse. Samuti saab põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu

tegu, kus ametiisik kihutab riigihangetel osaleva äriühingu juhatuse liiget võltsima dokumenti,

et see esitada kohtule tõendina oma lähisugulaste tsiviilõiguslikus vaidluses.

17. Kolleegium märgib, et käesoleva asja eripäraks on hageja süüdimõistmine kriminaalasjas

tehtud otsusega osaliselt samadele rikkumistele tuginedes, mida kostja heidab hagejale ette

tsiviilkohtumenetluses. Jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas on TsMS § 272 lg 2 järgi teo

tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik küsimuses, kas tegu leidis

aset ja kas teo pani toime see isik. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses

tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada muus osas dokumentaalse

tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega

(vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 25).

Kriminaalasjas on hagejale inkrimineeritud, et osaledes kostja hangete korraldamisel, tegi ta

SSS ja TTT soodsaid otsuseid, millega soodustas nimetatud äriühingute osalemist kostja

korraldatud hangetel ning edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andsid äriühingute juhatuse

liikmed hagejale altkäemaksu. Samuti soovis hageja, et SSS juhatuse liige ja aktsionär A.G

koostaks tema elukaaslase ema korteri remonditööde kohta eksperdiarvamuse,

hinnapakkumise ja arve, teades, et seda sooviti esitada tõendina Harju Maakohtule tsiviilasjas

nr 2-15-13404 ning tegelikke töid äriühing ei teostanud. Kolleegiumi arvates saab neid

kriminaalmenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid lugeda sellisteks, millest tuleb

tsiviilkohtumenetluses lähtuda, ehk neid saab lugeda „teo asetleidmiseks“ ja hageja poolt

„toimepanemiseks“ TsMS § 272 lg 2 tähenduses. See, milline kriminaalõiguslik hinnang on

antud hageja teole – nt riigihangete teostamise nõuete rikkumine eriti suures ulatuses ja

rahapesu – ei oma tsiviilkohtumenetluses tähtsust.

18. Ringkonnakohus leiab, et menetluse kestel ülesütlemisalustena esitatud asjaolusid tuleb

arvestada, kuna nende esitamise ajaks ei olnud möödunud mõistlik aeg TLS § 88 lg 4

tähenduses.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 88 lg-t 4. Mõistliku aja

hindamine on diskretsiooniotsus, mille kohus teeb konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes.

Maakohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse

norme.

Mõistlikku aega arvestatakse töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest

teadasaamisest. Praeguses asjas tuleb arvestada, et tegemist oli karistusseadustikus ettenähtud

kriminaalkorras karistatava tegevusega (korruptsioonikuriteod), mistõttu oli kostjal võimatu

selliseid tegusid iseseisvalt avastada. Kui kostja sai prokuratuurilt ja kohtult loa tutvuda

7 (8)

kriminaalasja toimikutega, esitas ta esimesel võimalusel oma seisukoha koos tõenditega. TLS

§ 88 lg 4 ei välista praegusel juhul kostja tuginemise 21. märtsil 2019, 26. aprillil ja 27.

aprillil 2019 esitatud asjaoludele ja tõenditele.

Kolleegium märgib, et asja teises ja kolmandas köites ei ole kostja menetlusdokumendid

ajalises järjekorras ning tõendid on köidetud läbisegi ja korduvalt, mis teeb ülevaate saamise

raskendatuks. Samas ei ole see rikkumine, mis mõjutab asja lõpplahendust. Hageja on saanud

eeltoodud menetlusdokumentidega tutvuda ning esitada oma seisukoha (III kd, tl 136).

19. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades on töölepingu erakorralise

ülesütlemise materiaalne eeldus TLS § 88 lg 1 p 5 järgi täidetud, s.o töötaja on toime pannud

teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

20. Ringkonnakohus leiab, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esineb alus ka TLS §

88 lg 1 p 6 järgi. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna töötaja ei teadnud

etteheidetavate tegude sisu, siis tema vahistamine ja sellekohased meediakajastused ei saanud

olla ülesütlemise põhjuseks.

Kohtupraktikas on usalduse kaotamist selgitatud varem kehtinud TLS § 104 lg 2 p 3

kohaldades. Eeltoodud selgitused on kohased ka TLS § 88 lg 1 p 6 kohaldamisel. Seega võib

tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise

võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või

äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kui tööandja peaks tõendama ka usaldamatuse

tekkimist, siis muutuks, vaatamata töötaja süülisele teole, temaga töölepingu lõpetamine

tõendamisraskuste tõttu tööandja jaoks äärmiselt raskeks või isegi võimatuks (vt Riigikohtu

21. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10).

21. Praeguses asjas tuleb arvestada, et hageja oli ametiisikuks, kes täitis avalikke ülesandeid

ning talle esitati kahtlustus kostja juures töötades riigihangete läbiviimise nõuete rikkumises

ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud

dokumendi kasutamises ning rahapesus. Puudub vaidlus, et hageja kinnipidamine ja talle

kahtlustuse esitamine pälvis meedia suure tähelepanu (nt I kd, tl-d 13-15). Ametiisiku

kinnipidamine, kahtlustuse esitamise fakt ja selle kajastamine meedias annavad kolleegiumi

hinnangul aluse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

22. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS §

173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõigis

kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

8 (8)