4-19-6297/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-19-6297

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik , menetlus Väärteoasja number 4-19-6297 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi T.K kaebus PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 02.12.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2390,19,000502, mille kohaselt karistati T.K liiklusseaduse § lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja T.K , isikukood

XXX, elukoht X XXXXXX XXXX küla

XXXXXXX vald X maakond, telefon XXXXXXX, e-post: XXXXXXXXXX,

töökoht XXXXXX Kaitsja vandeadvokaat Anna Liiv, Advokaadibüroo,

TRINITI OÜ, asukoht Maakri 19/1 Tallinn, e-post: anna.liiv@triniti.ee

Kohtuväline menetleja prefektuuri PPA Lääne

Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla

Hiiumaa vald Hiiu maakond, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Mare Liik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.K kaebus,

tühistada PPA Lää Kärdla ne prefektuuri

politseijaoskonna 02.12.2019. a

2390,19,000502 otsus väärteoasjas nr määratud karistuse osas

ja teha karistuse osas uus otsus.

2.

Karistada T.K liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s. o 160 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB pank EE 89 1010 2200

– 3479 6011, Swedbank EE93 2200 2210 2377 8606, Luminor Bank EE 701 7000 – –

1700 1577 198. Makse selgitus: 2390,19,000502, viitenumber väärteootsus 4100081886, isiku nimi, kelle eest trahv tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui T.K tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS § lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva -le 202 lg 3

jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

3. Edastada kohtuotsus T.K-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-19-6297

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Kärdla .2019. a otsusega väärteoasjas nr prefektuuri politseijaoskonna 02.12

2390,19,000502 / VTT 6/ karistati T.K väärteotoimik, edaspidi tl järgmise rikkumise eest 10.11.2019. a kell 08.15 Hiiu maakond Hiiumaa vald Heltermaardla- – Kä

Luidja mnt 3. km juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXXXXX juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. R 1. ikkus LS § 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg T.K karistati LS § § 224 lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebus

16.12 T.K (kaitsja vandeadvokaat Anna Liiv) .2019. a saabus Pärnu Maakohtusse

kaebus /tl 2-4/, milles palutakse , sest karistus on muuta määratud karistust ebaproportsionaalselt raske ning kohtuväline menetleja on hinnanud vääralt isiku süüd ja teo raskuse korrelatsiooni. Karistada T.K rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväli kaebusega ei nõus KarS § 50 lg 2 järgi ne menetleja tu ja on seisukohal 17/, et /tl ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, mistõttu ei välista menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg 2 märgitud isik. T.K-le süüks arvatud väärtegu on toime pandud tahtlikult. Kui eelneval õhtul alkoholi tarvitanud isik ei veendu järgmise päeva hommikul oma seisundis, vaid asub sõidukit juhtima vaid enesetunde järgi, siis ta teab, et võib mootorsõidukit juhtida juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Kui isik paneb toime väärteo, peab ta arvestama, et sellele järgneb karistus, mis võib mõjutada tema materiaalset toimetulekut. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, VTMS § 120 lg 1 tulenevalt menetlusosa soleku andnud 17, 25-26 lised on selleks nõu /tl /. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud fakt ke asjaolusid. ilisi ja õiguslik VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas T.K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 10.11.2019. a /VTT tl 1/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll

/VTT tl 1 pöördel/; - 10.11 VTT tl 2/; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll .2019. a ja väljatrükk / - 3/. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 10.11.2019. a /VTT tl

4-19-6297

Kohus leiab, et nimetatud kokkulangevalt , e T.K tõenditega on tõendamist leidnud t

eootsuse juhtis väärt s näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg.

T.K rikkus LS

69 lg 3 § mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et T.K poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ü

– täidab LS § 224 lg sätestatud teokoosseisu, on õigesti letades tegu kvalifitseeritud. Kohus leiab, et T.K . T.K pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest on , et eelmisel kuid hommikul ei tundnud, öelnud jõi õhtul pitsi viina ja paar pudelit õlut, et oleks joobes. K

on tuvastatud T.K silmade ontrolli käigus /VTT tl 2 pöördel/

punetus ja suust alkoholi lõhn , kuid ei käitumises ega reaktsioonides häireid ei ole esinenud. is see viitab Kohtuväline menetleja leidis, et kuna oli alkoholi lõhn suust, si tahtlikule teole ja isik oleks pidanud ilma alkomeetrit kasutamata aru saama, et on mootorsõiduki juhtimiseks keelatud seisundis. Kohus leiab, et alkoholilõhna suust isik ise ei tunne ja kuna muud kõrvalekalded puudusid, ei ole tõendatud, et T.K tahtlikult asus mootorsõidukit keelatud seisundis juhtima. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et T.K ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.K on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastan e.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.K poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastaval

t karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg nä

100 trahviühikut või sõiduki eb karistusena ette rahatrahvi kuni juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on karistanud LS § 224 lg järgi juhtimisõiguse T.K

äravõtmisega . Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistu

2 kuuks st kergendavateks

asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine, T.K on karistama isik, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud tõepoolest esinevad. Kohus leiab, et tegvkahetsuseks tuleb lugeda ka seda et T.K on endale ostnud alkomeetri /tl 27/.

Kohtuväline menetleja leiab, et T.K süü on keskmisest suurem – kohus nõustub kaebuses välja tooduga, et väärteootsusest ei ole aru saada, kuidas kohtuväline menetleja on sellisele järeldusel jõudnud. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.K puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et T.K , tegemist on süü on väike ühe normi rikkumisega, , T.K väljahingatavas õ tegu on toime pandud hooletusest hus

oli alkoholi vaid 0,08 mg/l rohkem kui piir, millest algab mootorsõiduki juhtimisõiguse keeld.

4-19-6297

K on oluline arvestada karistuse eri-

aristuse mõistmisel ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja viitas seisukohas /tl 17/, et T.K on 18.08 toime pannud .2019 LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtu - nõudel edastas kohtuväline menetleja /tl 13 15/ 13.09.2018. a otsuse väärteoasjas nr 2390,18,000270, mille kohaselt karistati T.K 18.08 . a toime pandud rikkumise .2018 eest

rahatrahviga. LS § 224 lg 2 järgi T.K on karistusregistri teatise /tl 9/ kohaselt karistamata isik, järelikult eelnimetatud otsusega mõistetud karistus on kustunud ja kohus jätab väärteootsuse nr 2390,18,000270 tõendite kogumist välja. Väärteotoimikus oleva 02.12.2019, s.o kohtuvälise mentleja poolt otsuse tegemise päeval tehtud karistusregistri väljavõte /VTT tl 5/ näitab samuti, et T.K on karistama isik. Politsei viited sellele, et T.K, olles mootorsõiduki juhtide õpetamisega, seotud, on suurema teadlikkusega liiklusnõuetest ja peab ise õpilastele eeskujuks olema. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuid käesoleva väärteo puhul karistuse mõistmisel ei tingi see kuidagi raskema karistuse mõistmist, sest kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et väärtegu oleks toime pandud tööülesandeid täites.

Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on oluline, et T.K väljahingatavas õhus oli alkoholi vaid 0,08 mg/l rohkem kui piir, millest algab mootorsõiduki juhtimisõiguse keeld.

Ka see on rikkumine, kuid olukorras, kus politsei ei tuvastanud T.K puhul kõrvalekaldeid ei käitumises ega reaktsioonides ja protokollis pole talle süüks arvatud ka muude liiklusnõuete rikkumist, ei tingi karistuse üldpreventiivne eesmärk oluliselt karmima karistuse mõistmist.

Kohus -1-1-6-17, kus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3 öeldakse, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisel kuigivõrd kaasa, ei anna alust kõrvale kalduda KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Seadusandja on kehtestanud ka raskete liiklusrikkumiste puhul karistusraamid ja karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

Kohus ei ole karistust lt karistuse leiab, et kohtuväline menetleja määranud vastava mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse osas.

Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda T.K olukorda.

Kohus leiab, et T.K süü on väike, karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tegu on toime pandud hooletusest.

Lähtudes eeltoodust karistab kohus T.K LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Lähtudes eeltoo ja juhindudes VTMS § 132 p 2 dust rahuldab kohus T.K

kaebuse, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 02.12.2019. a otsuse väärteoasjas nr määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. 2390,19,000502

Otsuse tegemisel juhindub kohus

224 lg 1

69 lg 3

120 lg LS § , § , KarS § 56 lg 1, VTMS § 1, 132 p 2. §

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik