2-19-5196/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Lahutada V. R. ja A. I. M. abielu, mis on sõlmitud xxx.a Iirimaal (Drogheda, Dundalk, Co. Louth, Ireland) ja mille kohta on tehtud kanne nr xxx.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuasja number 2-19-5196 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. R. hagi A. I. M.abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 16. jaanuar 2020.a.

MenetlusosA.sed

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

V. R. (IK xxx, elukoht; xxx; e-post: xxx)

Vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: roman.golovenko@jewelex.ee)

A. I. M.(sünd. xxx.a, elukoht: xxx)

2

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx.a Iirimaal. Mõned kuud elasid pooled koos. 2015. a juunis poolte abielusuhted lõppesid ning hageja kolis Iirimaalt tagasi Eestisse. Sellest ajast elab hageja Eestis, kostja Iirimaal, abielusuhteid ja ühist majapidamist pooltel ei ole. Alates 2016.a lõpust on hagejal uus elukaaslane. 2019.a novembris sündis hagejal laps. Hageja kinnitas kohtuistungil 16.01.2019.a., et abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud.

2. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale, kasutades kõiki menetlusdokumentide kättetoimetamise viise, sh Iiri kohtu kaudu (tl 27, 33-42), kuid dokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte Ametlike Teadaannete kaudu (tl 46) vastavalt TsMS § 317 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p 1 kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas hageja alA.se elukoha liikmesriigi kohus (hageja alA.ne elukoht - kui ta on seal elanud vähemalt 1 aasta vahetult enne hagi esitamist või kuus kuud vahetult enne hagi esitamist ja ta on selle liikmesriigi kodanik). Hageja on Eesti Vabariigi kodanik (tl 8) , elab Eestis 2015. aastast ja Eestis. Seega on V. R.l õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada.

4. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Hagi võib esitada muuhulgas hageja elukoha järgsele maakohtule (TsMS § 102 lg 3) Hageja elab xxx. Seega on pädev asja lahendama Viru Maakohus.

5. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.

6. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Hageja kinnitusel lõppesid abielusuhted 2015. aastal, sellest ajast elavad abikaasad eri riikides (hageja Eestis, kostja Iirimaal). Hagejal on nüüdseks Eestis uus suhe ja kooselust sündis 2019. aasta novembrikuus laps. Kostja sisulisi vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei ole kohtule esitanud kuigi hageja kinnitusel on ta teadlik abielu lahutamise nõude esitamisest, kuid väidetavalt abielu lahutamisega nõus ei ole.

3

Arvestades, et pooled elavad eri riikides, abielusuhteid ei ole aastaid, hagejal on uus perekond, kus kasvab paarikuune laps, on kohtu hinnangul ilmne, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud olenemata kostja võimalikest vastuväidetest ning abielu tuleb lahutada.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik