2-18-1682/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1682

Tsiviilasi

M.L hagi E.M vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.L apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) M.L(isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja

(vastustaja)

E.M(isikukood

xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12. detsembril 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud M.L kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.L(hageja) esitas 1. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi E.M(kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat edastama kohtuotsuse

jõustumisest kahe tööpäeva jooksul Advokatuurile teade järgmistel tingimustel:

1.1. teade tuleb edastada elektronposti aadressil advokatuur@advokatuur.ee;

1.2. teade on koostatud eesti keeles;

1.3. teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride või muu sarnase

lisamaterjalita; tähesuurusega vähemalt 12, kirjatüübis Times New Roman;

1.4. teade on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt ja sisaldab vaid järgnevat:

„Kostja avaldas Eesti Advokatuurile hageja kohta 5. jaanuaril 2018 valeandmeid. Sellega

seoses teatab kostja, et:

-

hageja ei teatanud mulle 6. detsembril 2017 üleolevalt, et ma ei oska lepingut lugeda;

-

ma ei küsinud 6. detsembril 2017 hagejalt töötasu arvestust. Hageja ei lubanud

6. detsembril 2017 mulle esitada töötasu arvestust;

-

hageja suhtumine minusse ei olnud alates esimestest tööpäevadest äärmiselt noriv. Ma

ei ole hagejast tööalaselt kogenum;

-

hageja ei suhtu halvustavalt oma töötajatesse (sh minusse);

-

hageja ei ole öelnud, et tema kõiki kohtunikke ei austa;

-

hageja ei halvustanud korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode

advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ega kasutanud nende kohta inetuid

väljendeid;

-

hageja ei rünnanud mind 7. detsembril 2017 Advokaadibüroos Lentsius & CASUS

verbaalselt;

-

hageja ei teatanud mulle 7. detsembril 2017, et minu isiklikke asju Advokaadibüroosse

Lentsius & CASUS ei jäänud;

-

hageja ei visanud 7. detsembril 2017 minu suunas kaht karpi;

-

hageja ei käitu kohatult minu poolt Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS toodud

klientidega.“

2. Hagi kohaselt on pooled Eesti Advokatuuri liikmed. Kostja esitas 5. jaanuaril 2018 Eesti

Advokatuurile kaebuse, mis sisaldas hageja mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja

avaldas kaebuses järgmiseid ebaõiged faktiväiteid:

-

hageja teatas 6. detsembril 2017 kostjale üleolevalt, et kostja ei oska lepingut lugeda;

-

kostja

küsis

6. detsembril 2017

hagejalt

töötasu

arvestust.

Hageja

lubas

6. detsembril 2017 kostjale esitada töötasu arvestuse;

-

hageja suhtus kostjasse alates esimestest tööpäevadest äärmiselt norivalt. Kostja on

hagejast tööalaselt kogenum;

-

hageja suhtub halvustavalt oma töötajatesse, sh kostjasse;

-

hageja ütles, et tema kõiki kohtunikke ei austa;

-

hageja halvustas korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate,

pankrotihaldureid ja kohtunikke ning kasutas nende kohta inetuid väljendeid;

3 (5)

-

hageja ründas kostjat verbaalselt 7. detsembril 2017 Advokaadibüroos Lentsius &

CASUS OÜ;

-

hageja teatas kostjale 7. detsembril 2017, et tema isiklikke asju Advokaadibüroosse

Lentsius & CASUS OÜ ei jäänud;

-

hageja viskas 7. detsembril 2017 kostja suunas kaks karpi;

-

hageja käitub kohatult kostja poolt Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS OÜ toodud

klientidega.

3. Hageja ei teatanud kostjale 6. detsembril 2017 ei üleolevalt ega muul viisil, et ta ei oska

lepingut lugeda; ei lubanud kostjale 6. detsembril 2017 esitada töötasu arvestust; ei ole

suhtunud kostjasse norivalt; ei suhtu halvustavalt oma töötajatesse; ei ole öelnud, et ta kõiki

kohtunikke ei austa ega halvusta igapäevaselt teiste advokaadibüroode advokaate,

pankrotihaldureid ja kohtunikke. Hageja ei rünnanud kostjat 7. detsembril 2017 verbaalselt ega

teatanud talle, et ta isiklikke asju advokaadibüroosse ei jäänud. Hageja ei visanud kostja suunas

karpe ega ole käitunud kohatult advokaadibüroo klientidega.

4. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 4 alusel. Hageja loeb ebaõigete andmete ümberlükkamisega oma mainekahju taastatuks ega

nõua mittevaralise kahju hüvitamist.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Advokatuurile hageja suhtes

kaebuse esitamine ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses. Kostja taotles hagi läbi

vaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Lisaks on

võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuivõrd vaidlus allub

Advokatuuri aukohtule. Peale selle ei ole kostja esitanud Advokatuurile 5. jaanuari 2018

kaebuses hageja kohta valeandmeid ega ebaõigeid väärtushinnanguid. Kostja esitas hageja

suhtes Advokatuurile kaebuse, sest hageja käitumine ei vastanud Advokatuuri eetikakoodeksis

vandeadvokaadile sätestatud nõuetele. Kostja esitatud kaebuse alusel algatas Advokatuuri

aukohus hageja suhtes aukohtumenetluse. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta avalikkusele

mistahes andmeid ning kaebuses toodud andmed hageja kohta ei ole saanud ka muul moel

avalikkusele kättesaadavaks. Kostja ei esitanud kaebust kõikidele Advokatuuri liikmetele ega

ajakirjanduse vahendusel avalikkusele. Kostja on seisukohal, et kõik hageja poolt hagis

faktiväidetena käsitletavad laused ei ole tegelikkuses faktiväited, vaid enamjaolt on tegemist

väärtushinnangutega, mida saab põhjendada, aga mitte tõendada. Väärtushinnangud ei ole

ümberlükatavad.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis 15. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrata pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

7. Maakohus leidis, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine. Advokatuurile vandeadvokaadi tegevuse kohta andmete või

väärtushinnangute esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei ole tegemist andmete

kolmandale kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 p 2

järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika

nõuete täitmise üle. AdvS § 15 lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide

distsiplinaarsüüteoasju ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt on igal huvitatud isikul õigus advokaadi

suhtes esitada avaldus aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 17 lg 1 sätestab, et

aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik.

4 (5)

8. Juhul kui Advokatuurile esitatud kaebuses avaldati hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis

oli hagejale tagatud aukohtumenetluses õigus AdvS § 17 lg 2 alusel tutvuda asja materjalidega,

anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses

tõusetunud küsimuste kohta, mh lükata ümber kaebuses esitatud ebaõiged andmed.

9. Kuna kostja ei avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule, puudus maakohtul

vajadus analüüsida, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda, kas

kostja avaldas ebaõigeid andmeid.

POOLTE SEISUKOHAD

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta maa- ja ringkonnakohtus

kostja kanda.

Kaebuse kohaselt sisustas maakohus avaldamise mõistet liialt kitsalt. Andmete avaldamisena

VÕS § 1047 tähenduses kvalifitseerub ükskõik millisele kolmandale isikule andmete

teatavakstegemine. Kolmas isik ei pea ole võõras, kõrvaline või asjasse mittepuutuv. Lisaks ei

sõltu isiklike õiguste rikkumine sellest, kellele andmed avaldatakse, vaid mida avaldatakse. Kui

on olemas isik, kelle arvamust võib avaldatu mõjutada, on tegemist avaldamisega VÕS § 1047

tähenduses.

Kostja kaebus on halvustav ja kahjustab hageja reputatsiooni. Isegi kui andmed on esitatud

Advokatuurile kui järelevalveorganile, ei ole kaebuses valetamine lubatud. Vandeadvokaadi

kohta valeandmete esitamine on isiklike õiguste rikkumine VÕS § 1047 mõttes. Kuna

advokatuur on kutseorganisatsioon, siis on tegemist ka allakirjutanu kutsetegevusse

sekkumisega.

AdvS § 3 p 2 sätestab, et advokatuur teostab järelevalvet üksnes kutsetegevuse ja kutse-eetika

nõuete täitmise üle. Maakohus ei põhjendanud, et kaebuses esitatud väited olid seotud üldse

hageja kutsetegevusega ega seda, mille alusel maakohus eristas väiteid, mis käivad

vandeadvokaadi tegevuse kohta nendest, mis vandeadvokaadi tegevuse kohta ei käi. Kostja

avaldatud andmed ei ole seotud hageja kutsetegevusega, sest kaebuse kohaselt hageja noris,

halvustas ja ründas kostjat ning teisi isikuid tema kuuldes või nähes.

Maakohus ei analüüsinud, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda,

kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid.

11. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

13. Hageja on esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes VÕS §

1047 lg 4 alusel. Hageja tugineb nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud advokatuuri

aukohtule hageja suhtes esitatud kaebuses tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

14. Maakohus on õigesti viidanud AdvS sätetele ja selgitanud, et advokatuuri pädevuses on

AdvS § 3 lg 2 kohaselt järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete

täitmise üle. Aukohus arutab AdvS § 15 lg 1 kohaselt advokaatide distsiplinaarsüüteo asju,

AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik. Seega võis kostja olukorras, kus ta leidis, et hageja on tema suhtes

pannud toime distsiplinaarsüüteo, esitada advokatuuri aukohtule avalduse hageja suhtes

menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et avalduse esitamise õigusega on

5 (5)

vaieldamatult seotud ka õigus avaldust põhjendada. Vastasel juhul oleks avalduse esitamise

õigus sisutühi.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et advokatuuri aukohtule esitatud avalduse

põhjendustena esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimine ja nende ümberlükkamise nõudmine

ei ole võimalik VÕS § 1047 alusel tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega. Maakohus on

õigesti viidanud, et AdvS § 17 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud § 16) lg 4 kohaselt on

aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Seejuures

peab aukohus vajadusel tõendeid koguma. Seega kontrollib advokatuuri aukohus talle esitatud

faktiväidete tõelevastavust. Seejuures on hagejal AdvS § 17 lg 2 kohaselt õigus

aukohtumenetluses osaleda ning seal enda seisukohti ja soovi korral tõendeid esitada. AdvS §

18 lg 1 kohaselt allub advokatuuri aukohtu otsus kohtulikule kontrollile – selle peale on

võimalik esitada kaebus halduskohtule. Seega puudub hagejal sisuline õiguskaitsevajadus

maakohtule

hagi

esitamiseks.

Hageja

õigused

on

tagatud

võimalusega

osaleda

aukohtumenetluses, aukohtu kohustusega tuvastada asjaolud ning võimalusega esitada soovi

korral aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule.

16. Ringkonnakohtu hinnangul piisab hageja mainekahju kõrvaldamiseks sellest, kui

advokatuuri aukohus tuvastab, et kostja esitatud asjaolud ei vasta tõele. Sellises olukorras ei

annaks täiendavalt midagi juurde see, kui kostja peaks täiendavalt esitama advokatuurile hageja

soovitud teate. Samas juhul, kui aukohus tuvastaks kostja väidetud asjaolude tõelevastavuse, ei

sõltuks hageja maine kahjustamine enam advokatuurile soovitud teate edastamisest, vaid

mainekahju tuleneb sõltumata sellest juba aukohtu otsusest.

17. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja aukohtumenetluse käigus advokatuurile ja

selle aukohtule esitatud väited ei ole käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047

tähenduses, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt aukohtumenetluses esitatud väidete

ümberlükkamist advokatuuri ja selle aukohtu ees.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS §

177 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Vallo Kariler

Ande Tänav