1-20-340/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-340

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16. jaanuar 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi N.I

424 lg 1 kiirmenetluses süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades S N.I üüdistatav , IK XXX

28. juuni 1985. a; ; elukoht: ; sünniaeg: XXX XXX XXX ; kontaktandmed: telefon XXX, e-post ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korduvalt karistatud; kohaldatud korral, väärteokorras tõkend: ei ole KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista N.I

424 lg 1 kolm (3) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus suurendada osaliselt N.I-le t Tartu Maakohtu 15. novembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3483 mõistetud karistuse nelja

(4) kuu pikkuse vangistuse

kuus (6 kuud vangistust. võrra ja liitkaristuseks mõista ) KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui kuue (6) kuu pikkust N.I ei pane pikkuse kümne (10) kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

; elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmub kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada

N.I käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. N.I katseaega hakata arvestama Tartu Maakohtu 15. novembri 2019. a otsuse kuulutamisest kriminaalasjas nr 1-19-3483.

Määrata N.I katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.I-lt riigituludesse menetluskuluna joobe tuvastamisega seotud kulud

(87) eurot. kaheksakümmend seitse KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tas väljamõistetud N.I-l uda menetluskulu osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks seitse (7) eurot 25 senti kuus. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700002651. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.I septembril 2019. a kella 15.00 paiku süüdistatakse selles, et tema juhtis 11. Tartu linnas

registreerimisnumbriga XXX , olles XXX juures mootorsõidukit mopeed XXX narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. N.I rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille k ohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. orrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund K alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani N.I toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus N.I-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista N.I-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust, suurendades käesoleva kuriteo eest mõistetavata karistust osaliselt Tartu Maakohtu 15.novembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3483 mõistetud karistusega, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.I ei pane 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

N.I peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma ohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteis saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elutkümneks päevaks; , töö või õppimiskoha -

vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada N.I käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid.

Katseaja alguseks lugeda 15. november 2019. a, s.o on alates Tartu Maakohtu 15. novembri 2019. a otsuse kriminaalasjas nr 1-19-3483 kuulutamisest.

Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 49.20 eurot; riiklikul KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas ja 87,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot. Kuna N.I osas tehti süüdimõistev kohtuotsus 15. novembril 2019. a ja käesolevat kuritegu oleks pidanud menetlema sellega koos, siis jätta sundraha N.I-lt välja mõistmata, kuna süüdistatavalt on sundraha välja mõistetud ja vähendatud viidatud kohtuotsusega. N.I on täielikult töövõimetu ja saab seetõttu riigipoolset toetust 380 eurot kuus. Veel hiljuti elas N.I Tartu linnas Lääne tänavas asuvas garaažis, oli sisuliselt kodutu. Novembris 2019 õnnestus süüdistataval kolida tuttava juurde Pärna tänavas asuvasse majja, kus tal tuleb tasuda kommunaalkul eurot, ud umbes 30 eurot kuus. Süüdistataval on enda sõnul võlgnevusi XXX mida nõuavad sisse kohtutäiturid. N.I-l puudub lähedaste rahaline toetus, tal on küll olemas õde ja vend, aga vend on XXX, kes elab ise . On ilmne, et N.I-l puudub XXX võimalus menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ja esinevad alused nende osaliseks riigi kanda jätmiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.I-lt menetluskuluna välja ekspertiisitasu ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 87.00 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta muud menetluskulud riigi kanda. N.I-l menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel lubada hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal tasuda vähemalt 7.25 eurot. Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.I t

424 lg 1 uleb süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-

esitatud ei ole. õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatuga, et menetluskuluna tuleb N.I-lt s . K jätta eadusest tulenev sundraha välja mõistmata äesoleva süüdistuse näol on tegemist teoga, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetat ega mõi ud menetluses tehtud kohtuotsus steti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Seetõttu tuleb jätta sundraha süüdistatavalt välja mõistmata. Samuti nõustub kohtunik kokkuleppes tooduga, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning vähendada menetluskulude suurust, jättes kaitsjatasu välja mõistmata ja määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg

. Arvestades väljamõistetava menetluskulu g süüdistatava suurust nin isikut, on alust arvata, et kogu menetluskulu korraga äratasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Seetõttu ilmselt on põhjendatud määrata süüdistatavale menetluskulu tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)