Legislator Case Law & Legislation
1-19-2759/5 AI generated

1-19-2759/5 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-19-2759/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ-le S esitati karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 3 järgi kahtlustus, mille kohaselt pööras äriühing 2016. a ebaseaduslikult enda kasuks D OÜ vara. Kriminaalmenetlus lõpetati, kuid

Legislator headnote

AI generated

1-19-2759/5 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: a ebaseaduslikult enda kasuks D OÜ vara. Kriminaalmenetlus lõpetati, kuid

Keywords

AI generated
attempted robbery proceeds of crime associated action for damages authorization for criminal prosecution filing of criminal complaints challengeable acts
AI generated
3-08-2544/1
04.11.2008 04.11.2008 04.11.2008 04.11.2008 esitas A.
3-23-2573/2
X esitas 15.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt kriminaalasjaga nr XXXXXX.
3-16-1866/12
R. K. ja T.-M. K. esitasid 16.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 09.06.2016 ettekirjutuse nr 16-2/16/0211-008 ning 15.08.2016 vaideotsuse nr 16-2/16-083 tühistamiseks ja TJA kohustamiseks. Lisaks esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrusega otsustas kohus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta.
3-20-535/2
Tartu Maakohtu 19.12.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 mõisteti Ahto Kiil (edaspidi kaebaja) õigeks karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 2 järgi.
3-10-810/41
Kohtuasja number 3-10-810 Otsuse kuupäev 06.04.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vladimir Jarikovi (Jarikov) kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kohustamiseks dokumentide koopiate väljastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Vastustaja – Riigiprokuratuuri esindaja riigiprokurör Jaan Naaber Resolutsioon Jätta Vladimir Jarikovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 6.aprillist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 6.mail 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 30.03.2010 esitas V.Jarikov kohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Prokuratuuri väljastama V.Jarikovile kõik nõutavad dokumentide koopiad, mida prokuratuur ei lisanud kriminaalasja nr 09260103137 materjalide juurde ning mõista välja õiglane kompensatsioon summas 14 000 eurot. Kaebusest nähtub, et nõutavate dokumentide all peab kaebaja silmas 27.10.2009 Tartu Maakohtule esitatud kaebust koos lisadega 43-l lehel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1192759

Määruse kuupäev

16. jaanuar 2020

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine. Kannatanu D

OÜ menetluskulud

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D OÜ esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kaire

Jaakson

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. detsember 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata

D OÜ taotlus hüvitada menetluskulu 702 eurot.

2. Mõista Eesti Vabariigilt D OÜ kasuks välja 585 eurot (ilma käibemaksuta) kohtueelse

menetluse õigusabikulude hüvitamiseks.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt D OÜ kasuks välja 108 eurot (ilma käibemaksuta) Riigikohtus

toimunud määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le S esitati karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 3 järgi kahtlustus, mille kohaselt pööras

äriühing 2016. a ebaseaduslikult enda kasuks D OÜ vara. Kriminaalmenetlus lõpetati, kuid

Riigiprokuratuuri 4. juuli 2018. a määrusega kohustati uurimisasutust menetlust jätkama.

20. detsembril 2018 lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur taas kriminaalmenetluse. D OÜ esindaja

esitas Riigiprokuratuurile kaebuse ja taotles menetluse jätkamist.

2. Riigiprokuratuuri 4. märtsi 2019. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata, kuna kriminaalmenetluse

lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud.

3. Kannatanu vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus.

4. Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a määrusega Riigiprokuratuuri määrus tühistati ja

prokuratuuri kohustati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 lg 6 alusel menetlust jätkama.

D OÜ määruskaebus rahuldati osaliselt. Kohus mõistis D OÜ kasuks riigilt välja

määruskaebemenetluse kulu 432 eurot, jättis aga läbi vaatamata kannatanu esindaja taotluse

hüvitada D OÜ-le kohtueelse menetluse kulu 702 eurot.

4.1 Taotluse kohaselt tekkis kannatanul Riigiprokuratuurile kaebuse esitamisega kulu 702 eurot ja

ringkonnakohtus 432 eurot. Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest ning selle kaebuse rahuldamata

jätmise määrusest aga ei nähtu, et kannatanu oleks varem menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Kuna Riigiprokuratuurile menetluskulude taotlust ei esitatud ja seda ka ei lahendatud, ei saa

ringkonnakohus prokuratuuri asemel hinnata neile esitatud kaebusega seotud kulusid.

1-19-2759

4.2 Seetõttu jäeti kannatanu taotlus 702 euro hüvitamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohtus

toimunud menetluse kulu 432 eurot luges kohus põhjendatuks ja jättis selle KrMS § 187 lg 1 alusel

riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse D OÜ esindaja, kes taotleb määruse tühistamist

osas, milles kohus jättis esindaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks 702 euro ulatuses läbi

vaatamata, ning selle summa hüvitamist. Kohus leidis ekslikult, et varem kulude hüvitamist ei

taotletud. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotles esindaja kulude hüvitamist, lisades ka arve

summas 702 eurot. Riigiprokuratuur jättis kannatanu kaebuse rahuldamata, sh menetluskulusid

puudutavas osas. Kannatanu vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ning kordas ringkonnakohtule

esitatud kaebuses varasemat taotlust menetluskulud hüvitada. Seega tulnuks menetluskulude

hüvitamise taotlus KrMS § 187 lg 1 alusel rahuldada.

6. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis ekslikult kannatanu esindaja menetluskulude

hüvitamise taotluse osaliselt läbi vaatamata. Nimelt nähtub Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest, et

kannatanu esitas menetluskulude hüvitamise nõude koos sellekohase arvega juba prokuratuuris

toimunud menetluses, Riigiprokuratuur jättis aga kannatanu kaebuse tervikuna rahuldamata. Seega

pidanuks ringkonnakohus esindaja taotlust sisuliselt lahendama. Kirjeldatud asjaoludel taotluse läbi

vaatamata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

mõttes. Seega tuleb D OÜ esindaja määruskaebus rahuldada.

8. Kirjeldatud olukorras tuleks ringkonnakohtu määrus üldjuhul tühistada ja tagastada kohtuasi

ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari

2017. a määrus asjas nr 31111516, p 15). Menetlusökonoomiast ja KrMS § 191 lgst 3 lähtuvalt ei

pea kolleegium seda aga vajalikuks, kuna kõnealune viga on Riigikohtus kõrvaldatav. KrMS § 191

lg 3 laieneb ka määruskaebemenetlusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus

asjas nr 3116313, p 21). Osutatud sättest tulenev pädevus hõlmab Riigikohtu õigust teha

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ise uus otsustus ka juhul, kui vaidlustatud lahendis on

see küsimus jäetud täielikult või osaliselt tähelepanuta. Samuti oli prokuratuuril võimalus esitada

Riigikohtule vaidluseseme kohta oma seisukohad. Seetõttu lahendab kolleegium kohtueelses

menetluses tekkinud kriminaalmenetluse kulude küsimuse asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks

saatmata. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus nr 1159051/62, p 35 ja

viidatud otsus nr 1168601/66, pd 29–31.)

9. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas kannatanu esindaja Riigiprokuratuurile taotluse

kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks summas 702 eurot. KrMS § 175 lg 1

p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja

tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku

suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas

nr 3119016, p 16). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus esindajal kohtueelses menetluses

ringkonnaprokuröri määrusega tutvumiseks, kaebuse koostamiseks ja muudeks toiminguteks kokku

6,5 tundi hinnaga 90 eurot tund (ilma käibemaksuta). Seega kulutas D OÜ Riigiprokuratuurile

kaebuse esitamiseks 585 eurot, millele lisandus käibemaks 117 eurot.

10. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tunnitasu hind mõistlik. Arvel märgitud toimingud on

vajalikud ja neile kulutatud aeg põhjendatud. Samas on Riigikohus selgitanud, et

käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta

kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata

(nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a otsus asjas nr 3113516, p 17). Esindaja pole

viidanud, et käibemaksukohustuslasest kannatanul pole võimalik arvata õigusteenuse arvetel

2(3)

1-19-2759

näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha. D OÜ on registreeritud

käibemaksukohustuslasena (KMKR nr EE101764177). Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu.

11. Süüdistuskohustusmenetlust reguleerivates KrMS §des 207 ja 208 ei ole menetluskulude

hüvitamise korda eraldi sätestatud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise

menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus rahuldas

esindaja määruskaebuse ja tühistas Riigiprokuratuuri määruse, rahuldab Riigikohus esindaja taotluse

KrMS § 187 lgst 1 lähtuva analoogia alusel.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, 362 pst 2, § 339 lgst 2, § 361 lg 1 pst 7 ja

§ 191 lgst 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2019. a

määruse osas, millega jäeti läbi vaatamata D OÜ esindaja taotlus kohtueelses menetluses esindajale

makstud tasu hüvitamiseks. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse ja mõistab Eesti

Vabariigilt D OÜ kasuks välja 585 eurot kohtueelse menetluse õigusabikulude hüvitamiseks. Muus

osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

13. Esindaja taotleb D OÜ-l ringkonnakohtu määruse vaidlustamise tõttu tekkinud õigusabikulude

129,60 euro (sh käibemaks 21,60 eurot) hüvitamist. Ülal märgitud põhjustel tuleb taotletud summat

vähendada käibemaksusumma (21,60 eurot) võrra. Kolleegiumi hinnangul on Riigikohtule

määruskaebuse esitamiseks tehtud toimingud ja selle eest taotletav summa põhjendatud. Kuna

Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse osaliselt, jääb menetluskulu 108 eurot KrMS § 187

lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)