3-19-2312/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2312

Haldusasi

Bussitanklad OÜ kaebus Tallinna Linnatranspordi AS

poolt riigihankes „Surugaasi ostmine“ (viitenumber

209940) 25.10.2019 tehtud otsuse tühistamiseks

ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela

kvalifitseerimise

kohta

ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

28.11.2019

otsuse

nr

187-

19/209940 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Bussitanklad OÜ, volitatud

esindajad v.adv Veikko Puolakainen ja v.adv Veiko

Vaske

Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnatranspordi AS,

volitatud esindajad v.adv Carri Ginter ja adv Kadri

Härginen

Kolmas isik (ühispakkujad) – Rohegaasi Tanklad OÜ

ja AS Alexela

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Bussitanklad OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Bussitanklad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.

detsembri 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-2312 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnatranspordi AS (hankija) alustas 07.06.2109 avatud hankemenetlusena

korraldatavat riigihanget „Surugaasi ostmine“ (viitenumber 209940), mille alusel soovis

3-19-2312

2(9)

sõlmida järgmised lepingud: surugaasi müügilepingu hankija kasutuses olevate gaasibusside

tankimiseks ning isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud Tallinnas Peterburi tee 73 ja

Kadaka tee 62a kinnistutele surugaasi bussitanklate rajamiseks.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused ühispakkujad Bioforce Infra OÜ,

CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ; ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela;

ning Bussitanklad OÜ.

3. Tallinna Linnatranspordi AS võttis 25.10.2019 otsusega nr 5-1/82-1 vastu järgmised

otsused: 1) tunnistas kõigi pakkujate pakkumused vastavaks; 2) tunnistas edukaks

ühispakkujate Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ pakkumuse; 3)

kvalifitseeris edukad ühispakkujad Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ

ning jättis nad hankemenetlusest kõrvaldamata; 4) kvalifitseeris hankepassi alusel

ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela ning Bussitanklad OÜ.

4. Hankija teavitas pakkujaid riigihankes tehtud otsustest 25.10.2019, edastades kõikidele

pakkujatele riigihangete registri vahendusel teate.

5. Bussitanklad OÜ esitas hankijale 29.10.2019 päringu, paludes esitada 25.10.2019 e-kirjas

viidatud otsused koos põhjendustega. Hankija keeldus 05.11.2019 teabe edastamisest.

6. Bussitanklad OÜ esitas 04.11.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse järgmiste hankija 25.10.2019 otsuste kehtetuks tunnistamiseks: edukate

ühispakkujate kvalifitseerimise otsus, edukate ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise otsus, edukate ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, edukate

ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ

ja AS Alexela pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus.

7. VAKO edastas 19.11.2019 Bussitanklad OÜ-le kutse 27.11.2019 toimuvale istungile ning

hankija, ühispakkujate Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ ning

ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela vastused vaidlustusele.

8. Bussitanklad OÜ esitas 26.11.2019 VAKO-le täiendava menetlusdokumendi, mis sisaldas

vaidlustuse muutmise avaldust täiendava nõude lisamise näol (ühispakkujate Rohegaasi

Tanklad OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks). 27.11.2019

toimunud istungil jättis VAKO täiendava nõude tähelepanuta, sest see esitati tähtaega

rikkudes. VAKO jättis 04.12.2019 otsusega Bussitanklad OÜ 04.11.2019 vaidlustuse

rahuldamata.

9. Bussitanklad OÜ esitas 27.11.2019 VAKO-le vaidlustuse, milles palus kehtetuks

tunnistada Tallinna Linnatranspordi AS 25.10.2019 otsuse ühispakkujate Rohegaasi Tanklad

OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise kohta.

10. VAKO jättis 28.11.2019 otsusega nr 187-19/209940 Bussitanklad OÜ 27.11.2019

vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna vaidlustus

oli esitatud tähtaega rikkudes. RHS § 189 lg 1 kohaselt ei arvestata vaidlustuse esitamise

tähtaega mitte otsuse tegemise päevast, vaid päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada

saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja sai hankija 25.10.2019

teate hankes tehtud otsuste kohta kätte 25.10.2019. Seega sai vaidlustatud otsuse sisu

vaidlustajale teatavaks 25.10.2019. RHS ei näe ette, et vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkab

kulgema hetkest, mil vaidlustaja on suutnud koguda piisavalt tõendeid eduka vaidlustuse

esitamiseks või mil ta sai aru hankija toime pandud rikkumisest. Seetõttu on konkureeriva

pakkuja kvalifikatsiooni ebapiisavusele viitavatest asjaoludest teada- või arusaamine alles

pärast vaidlustamistähtaja lõppu pakkuja risk. Seega hakkas ühispakkujate Rohegaasi Tanklad

3-19-2312

3(9)

OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise otsuse vaidlustamise tähtaeg Bussitanklad OÜ jaoks

kulgema 26.10.2019 ja lõppes 04.11.2019. Esitades vaidlustuse alles 27.11.2019, tegi

vaidlustaja seda hilinenult.

11. Bussitanklad OÜ esitas 09.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnatranspordi AS poolt riigihankes „Surugaasi ostmine“ (viitenumber 209940) 25.10.2019

tehtud otsuse tühistamiseks ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela

kvalifitseerimise kohta ja VAKO 28.11.2019 otsuse nr 187-19/209940 tühistamiseks.

Kaebuse esemeks olev kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õigusvastasus kujutab endast

täiendavat alust, miks kolmas isik tuleks vaidlusalusest riigihankest kõrvale jätta (lisaks

04.11.2019 vaidlustuses nimetatud kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele).

Vaidlustus oli esitatud tähtaegselt, VAKO käsitlus kaebetähtaja ületamise kohta on vale. RHS

§ 189 lg 1 kohaselt ei hakka vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema otsuse tegemisest, vaid

momendist, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest. See hetk ei kattu 25.10.2019 otsuse tegemisega. VAKO otsus lähtub väärast

eeldusest, nagu pidanuks kaebaja igal juhul 25.10.2019 teate saamisel saama teada sellest, et

hankija otsus rikub tema õigusi või kahjustab tema huve. Asjaolust, et ühispakkuja Rohegaasi

Tanklad OÜ ja AS Alexela on oma pakkumuses hankija nõutud ehituskogemuse osas

tuginenud Võru, Jüri ja Sikupilli tanklate väidetavale ehitamisele AS Alexela poolt, kes on

tegelikult hoopis ehituse tellija, sai kaebaja teada alles vaidlustusmenetluse käigus

19.11.2019, mil VAKO edastas hankija vastuse koos sellele lisatud koosoleku protokolliga.

Olukorras, kus hankija ei esita pakkujatele otsuste sisu ja üksnes teavitab otsuste tegemisest,

varjab pakkujate eest kogu olulist infot ning vaatamata konkreetsele päringule keeldub

väljastamast infot, millel otsus põhineb, ei saanud kaebaja oma õiguste rikkumisest teada

hankija teatest.

12. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2019 määrusega asja materjalide juurde VAKO

04.12.2019 otsuse nr 177-19/209940 (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse selle esitajale

(resolutsiooni p 2).

RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul

alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

huvide kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2‒5 nimetatud juhul, kuid mitte

pärast hankelepingu sõlmimist. Kuna lõigetes 2‒5 nimetatud juhud ei ole praegu asjakohased,

tuleb vaidlustamise tähtaja arvestamisel lähtuda päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada

saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

VAKO praktikas on leitud, et riigihankes osalev ettevõtja saab või peab teada saama oma

õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest siis, kui teda on teavitatud hankija otsusest

RHS §-s 47 sätestatud korras. Vaidlustamistähtaja kulgemise sõltuvusse seadmine vaidlustaja

teadmisest või teadma pidamisest tähendab ühtlasi seda, et vaidlustuse esitamise tähtaeg ei

hakka kulgema päevast, mil vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või selle sisust aru sai.

Tähtaja kulgema hakkamine on seotud nimelt sellega, millal oli vaidlustajal esimene võimalus

saada teada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (M. A. Simovart, M. Parind.

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 1065, p 15).

Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks hankija 25.10.2019 e-kirja saanud kätte hiljem kui

25.10.2019. Ka vaidlustatud VAKO 28.11.2019 otsuse p-st 5 nähtub, et kaebaja kinnitas

25.10.2019 teate kättesaamist samal päeval.

3-19-2312

4(9)

Hankija 25.10.2019 e-kiri, millega kaebajat teavitati samal päeval tehtud otsustest, oli

piisavalt selge, et informeerida kaebajat tema õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas 04.11.2019 VAKO-le vaidlustuse ühispakkujate

Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ kõrvaldamata jätmise,

kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele ning

ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusele. Kohus ei näe põhjust pidada 25.10.2019 e-kirja ühispakkujate Rohegaasi Tanklad

OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise otsuse osas niivõrd ebaselgeks, et kaebajal ei olnud

võimalik aru saada, et tegemist võib olla tema õigusi rikkuva otsusega. 25.10.2019 e-kiri

sisaldas teatud määral infot ka selle kohta, kuidas kvalifitseerimise otsuseni jõuti. E-kirja p-s

4 on märgitud, et hankija kvalifitseeris ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela

hankepassides antud kinnituste alusel ega tuvastanud nende puhul kõrvaldamise aluseid.

Seega oli kaebajal juba 25.10.2019 teadmine, et ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS

Alexela puhul ei tuvastatud kõrvaldamise aluseid. Kaebajale pidi samuti olema teada, et kui

kvalifitseerimise otsus peaks olema õigusvastane, esineks täiendav alus, miks ühispakkujad

Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela tulnuks riigihankest kõrvale jätta. Kuigi 25.10.2019

seisuga oli kaebajale teadaolev informatsioon piiratud, ei esinenud kaebajal ühtegi takistust, et

vaidlustada 04.11.2019 vaidlustuses ka ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela

kvalifitseerimine. Vajadusel saanuks kaebaja vaidlustust pärast selle tähtaegset esitamist

asjakohaste põhjendustega täiendada. Nagu VAKO on 28.11.2019 otsuses märkinud, on

konkureeriva pakkuja kvalifikatsiooni ebapiisavusele viitavatest konkreetsetest asjaoludest

teada- või arusaamine alles pärast vaidlustamistähtaja lõppu pakkuja risk. Seega tulnuks

kvalifitseerimise otsuse peale vaidlustus esitada hiljemalt 04.11.2019.

Kaebaja esitas vaidlustuse kvalifitseerimise otsuse peale tähtaja ületamisega. RHS ei

võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada. VAKO on 28.11.2019 otsusega

jätnud õiguspäraselt kaebaja 27.11.2019 esitatud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastanud

selle kaebajale. Kaebajal ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud ning

kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Bussitanklad OÜ palub 23.12.2019 määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni

p 2 tühistada.

VAKO ja halduskohtu käsitus kaebetähtaja ületamise kohta on vale, VAKO jättis vaidlustuse

põhjendamatult läbi vaatamata. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kohustuslik kohtueelne

menetlus on läbimata. Kohus oleks pidanud võtma kaebuse menetlusse.

Vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka RHS § 189 lg 1 kohaselt kulgema otsuse tegemisest

ega selle kohta teate saatmisest, vaid momendist, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama oma

õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. See hetk ei kattu antud juhul 25.10.2019

otsuse tegemisega ega selle kohta ilma ühegi sisulise põhjenduseta teate edastamisega.

Olukorras, kus hankija ei esita pakkujatele otsuste sisu, vaid üksnes teavitab otsuste

tegemisest, varjab pakkujate eest otsuste aluseks olevat teavet ning keeldub väljastamast

igasugust infot, millel otsus põhineb, ei saanud kaebaja õiguste rikkumisest teadasaamise

hetkeks olla 25.10.2019 teate saamine. Õiguste rikkumisest teadasaamist saab lugeda alates

hetkest, mil kaebajale said 19.11.2019 teatavaks hankija 24.10.2019 koosoleku protokollis

kajastatud kvalifitseerimise otsuse aluseks olnud andmed. Sellest hetkest tuleb lugeda 10-

päevast vaidlustuse esitamise tähtaega. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et saada teada

talle 25.10.2019 teatatud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse alus.

3-19-2312

5(9)

Riigikohus on sidunud haldusakti teatavaks tehtuks lugemise just sisulise teadasaamise

võimalusega oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (Riigikohtu 18.04.2013

määrus nr 3-3-1-3-13, p 16 ja selles viidatud praktika). Olukorras, kus haldusakti ei ole isikule

teatavaks tehtud, tuleb pärast haldusaktist teadasaamist eristada aega, mis kulub isikul

haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab,

ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse

kaebetähtaja jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt peab haldusakti teatavakstegemise viis

võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas sellega rikutakse

isiku õigusi või mitte (Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11 ja selles viidatud

praktika). Hankija 25.10.2019 teadet ei saa pidada otsuse teatavakstegemiseks.

Ebamõistlik on VAKO ja halduskohtu tõlgendus, et pakkujatelt tuleks eeldada hankija

otsustele vaidlustuse esitamist n-ö igaks juhuks. Ainuüksi otsuse tegemise faktist ei saa

tuletada õiguste rikkumist. Olukorras, kus pakkujal puudub igasugune info selle kohta,

milliseid või kelle poolt ehitatud tanklaid on teise pakkuja ehituskogemusena esitatud, kas

pakkuja tugines mõne kolmanda isiku kvalifikatsioonile, kasutas alltöövõtjat vmt ja kas

hankija on neid asjaolusid kontrollinud, ei saa vaidlustaja kuidagi hinnata, kas otsus rikub

tema õigusi või kahjustab tema huve.

VAKO ja halduskohtu põhjendused kaebetähtaja kulgemise alguse osas on vastuolus ka

varasema praktikaga. Nii on VAKO sarnases vaidluses õiguste rikkumisest teadasaamise või

teada saama pidamise kontekstis leidnud, et selgituste jagamise kohustus on hankijal (VAKO

08.08.2017

otsus

nr

113-17/180918).

VAKO

käsitlusega

nõustus

hiljem

Tartu

Ringkonnakohus 06.12.2017 otsuses nr 3-17-1731.

14. Tallinna Linnatranspordi AS palub 09.01.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata või alternatiivselt jätta rahuldamata

Bussitanklad OÜ taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

Senise VAKO ja kohtupraktika kohaselt on RHS § 189 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise

10-päevast tähtaega sisustatud selliselt, et vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema

alates päevast, mil hankija teavitas pakkujatele hankes otsuste tegemisest (RHS § 47). Seda

arvestades on kaebaja esitanud vaidlustuse tähtaega rikkudes. Hankija teavitas hankes

25.10.2019 tehtud otsustest samal päeval, mistõttu tuli kaebajal esitada kõik oma nõuded

VAKO-le hiljemalt 04.11.2019.

Haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 kohaselt ei kohaldata haldusmenetluse seadust riigihangete

teostamisele. Kui haldusmenetluse seadus kohustab haldusorganit menetlusosalisele

haldusakti teatavaks tegema, siis RHS § 47 alusel riigihankemenetlustes hankijatel sellist

kohustust ei ole. Hankijatel on kohustus edastada pakkujatele üksnes teavitus menetluses

tehtud otsuste kohta. Seega ei ole võimalik RHS § 189 lg-t 1 kaebaja pakutud viisil

tõlgendada.

Isegi kui leida, et RHS § 189 lg 1 võimaldab vaidlustuse esitamise tähtaja kulgemist sisustada

kaebaja pakutud viisil (alates otsuse sisust teadasaamisest, mitte hankija poolt otsuse kohta

RHS § 47 alusel teate esitamisest), pole määruskaebuse rahuldamine võimalik. Tõele ei vasta

kaebaja väide, et ta sai sisuliselt oma õiguste rikkumisest teada VAKO poolt 19.11.2019

esitatud teavituse kaudu. Kaebaja sai kolmanda isiku kvalifikatsiooni puudutava materjali

kätte 15.11.2019, mil hankija edastas VAKO-le e-kirja teel vastuse kaebaja vaidlustusele.

Samale e-kirjale oli hankija lisanud kolmanda isiku kvalifikatsiooni puudutavas osas

tervikkujul hankekomisjoni 24.10.2019 protokolli. E-kirja adressaatideks olid mõlemad

kaebaja lepingulised esindajad, kes esindasid kaebajat nii viidatud vaidlustusmenetluses kui

ka esindavad kaebajat praeguses määruskaebemenetluses. Nii sai kaebaja RHS § 189 lg 1

3-19-2312

6(9)

mõttes igal juhul oma õiguste rikkumisest teadlikuks alates 15.11.2019. Seega tulnuks

kaebajal: 1) esitada kas uus vaidlustus RHS § 189 lg 1 alusel hiljemalt 25.11.2019 või 2)

VAKO 19.11.2019 suuniste alusel täiendada juba varasemalt 04.11.2019 esitatud vaidlustust

hiljemalt 22.11.2019. Kaebaja ei kasutanud neist kumbagi võimalust, esitades uue vaidlustuse

RHS § 189 lg 1 alusel alles 27.11.2019, st 2 tööpäeva pärast viimasegi teoreetilise

kaebetähtaja möödumist. VAKO on seega jätnud kaebaja vaidlustuse õigesti läbi vaatamata

ning halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Asjaolu, et kaebaja oli hankija 15.11.2019

vastusest ka sisuliselt teadlik, nähtub kaebaja poolt 26.11.2019 VAKO-le koos vaidlustuse

täiendusega esitatud kaebaja menetluskulude nimekirjast, mille kohaselt kaebaja on juba

19.11.2019 analüüsinud hankija poolt 15.11.2019 esitatud vastust.

Isegi kui siiski leida, et kaebust on võimalik menetleda, tuleks halduskohtul kaebus HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastada. Kaebaja kui riigihankes pakkumuse esitanud isiku

ainsaks kaitstud huviks saab olla osalemine õiguspäraselt läbiviidud hankemenetlusel. Üksnes

kõikide hankija poolt seni hankemenetluses eduka pakkuja ja kolmanda isiku suhtes tehtud

otsuste tühistamisel on võimalik kaebajal saavutada oma eesmärki. Kuivõrd kaebaja ei

vaidlustanud hankija uut otsust eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta (27.12.2019),

puudub kaebajal täna võimalus saavutada kaebusega taotletavat eesmärki – osutuda

pakkujaks, kellega hankija sõlmib hankelepingu.

Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse põhiväide on see, et kolmanda isiku kvalifikatsioon on

sisuliselt ebaõige, mida hankija ei ole RHS § 104 lg 6 alusel pöördmenetluses pidanud kunagi

aga sisuliselt kontrollima. Seega saaks kohus kaebust lahendades üksnes järeldada, et hankija

on hankepassis kolmanda isiku poolt andmeid õigesti kajastanud ning peaks jätma kaebuse

rahuldamata. Igal juhul ei saaks kohus leida, et hankija pidi asuma kolmanda isiku poolt

hankepassis sisuliselt kontrollima ning nendega nõustumist või mittenõustumist põhjendama.

Hankija ei ole kaebajale jätnud tähtaegselt vastamata ega infot esitamata. Hankija avaldas

teate otsuste kohta 25.10.2019 (reede). Kolmas isik küsis hankijalt täiendavat informatsiooni

29.10.2019 (järgmisel teisipäeval) tööpäeva lõpus kell 16.00, paludes hankijal informatsiooni

esitada juba 31.10.2019 (ehk sama nädala reedel). Kaebaja ei viita, millisest õigusnormist

tulenevalt oli hankijal kohustus 2 tööpäeva jooksul kaebaja päringule vastata, sest selline

õigusnorm puudub. Põhjus, miks hankija vastas kaebaja 29.10.2019 päringule tähtaegselt

05.11.2019, seisneb selles, et seoses kaebaja päringuga tuli hankijal täpsustada eduka pakkuja

käest tema poolt esitatud pakkumuses oleva ärisaladuse ulatust. RHS § 47 kohustab hankijat

edastama pakkujatele otsuste kohta teavituse. Seda on hankija teinud.

Alternatiivne kaebetähtaja ennistamise taotlus on põhistamata. Kaebetähtaja ennistamiseks

puuduvad võimalused ka sisuliselt, sest HKMS § 71 lg 1 võimaldab ennistada menetlustähtaja

üksnes mõjuval põhjusel, mida praegusel juhul ei esine.

15. Ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela ei esitanud määruskaebusele

vastust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Bussitanklad OÜ määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks.

17. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus ette nähta mõnda liiki nõude lahendamiseks

kohutusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses,

3-19-2312

7(9)

milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 268 lg-st 1 tulenevalt

on hankija otsuste vaidlustamiseks ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine

VAKO-s. Kinnipidamine kohustuslikust kohtueelsest korrast tähendab muu hulgas ka seda, et

asja kohtueelses menetluses lahendava organi poole on pöördutud selleks sätestatud tähtaja

jooksul. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on

VAKO poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Riigiikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-

30-12). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Sellel sätte alusel

saab kaebuse tagastada ka kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse esitamise tähtaja

ületamise korral (Riigikohtu 30.08.2017 määrus nr 3-16-519, p 15). Et teha kindlaks, kas

kohtueelne menetlus on läbitud või mitte, tuli halduskohtul seega kontrollida, kas kaebaja

vaidlustuse läbi vaatamata jätmine tähtaja rikkumise tõttu oli õiguspärane.

18. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul

alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

huvide kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2‒5 nimetatud juhul, kuid mitte

pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi

vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks.

19. Ringkonnakohus leiab, et VAKO on viidatud sätteid õigesti tõlgendanud ja kohaldanud

ning halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja vaidlustuse läbivaatamatult tagastamine ei

olnud õigusvastane.

20. RHS § 189 lg-s 1 sätestatud vaidlustamistähtaja kulgemahakkamine peab olema seotud

mingi objektiivse sündmusega, millest tuleneb selgelt, et pakkuja sai teada või vähemalt pidi

teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Hankija otsuste puhul on

üldjuhul selliseks objektiivseks sündmuseks riigihankes osaleva ettevõtja teavitamine otsusest

RHS §-s 47 sätestatud korras (vt ka M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 1064, p 10). RHS § 47 kohustab hankijat

riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul esitama teate otsuse tegemise kohta

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas võib RHS § 189 lg-s 1 sätestatud

vaidlustuse tähtaja kulgemahakkamise hetke puhul olla teatud juhtudel määravaks ka asjaolu,

millal sai pakkuja teada põhjustest, miks tema või tema konkurendi suhtes teatava sisuga

otsus vastu võeti (Euroopa Kohtu 28.01.2010 otsus asjas nr C-406/08, p-d 25‒35). Lähtuda

tuleb konkreetse juhtumi asjaoludest.

21. Kaebaja on seisukohal, et tema õiguste rikkumisest teadasaamist tuleb lugeda alates

hetkest, mil kaebajale said 19.11.2019 VAKO poolt vaidlustusmenetluses edastatud teabest

(sh hankija 25.10.2019 otsuste aluseid ja põhjendusi sisaldavast 24.10.2019 protokollist)

teatavaks, et ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela on tuginenud

ehituskogemuse osas AS Alexela väidetavale tanklate ehitamise kogemusele.

22. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt teavitas hankija pakkujaid 25.10.2019 otsustest, sh

Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise otsusest, samal päeval. Teate kohaselt

hankija: 1) tunnistas vastavaks ühispakkujate Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP

Solutions OÜ; Bussitankald OÜ; ning ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela; 2)

tunnistas lähtuvalt kehtivast hindamiskriteeriumist kõige soodsama hinna alusel edukaks

ühispakkujate Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ pakkumuse; 3)

kvalifitseeris eduka pakkumuse esitanud ühispakkuja Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja

ICP Solutions OÜ ning jättis ühispakkuja Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP

Solutions OÜ kõrvaldamata; 4) edukaks mitteosutunud pakkujad (Bussitanklad OÜ ning

ühispakkujad Rohegaasi OÜ ja AS Alexela) kvalifitseeris hankija nimetatud pakkujate poolt

3-19-2312

8(9)

hankepassides antud kinnituste alusel ega tuvastanud pakkujatel kõrvaldamise aluseid.

Bussitanklad OÜ on sama riigihanget puudutavas paralleelses menetluses kinnitanud, et sai

hankija teate kätte 25.10.2019.

23. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul omab eelkõige tähtsust see, et hankija

kvalifitseeris edukaks mitteosutunud pakkujad (Bussitanklad OÜ ning ühispakkujad

Rohegaasi OÜ ja AS Alexela) pakkujate poolt hankepassides antud kinnituste alusel vastavalt

RHS § 104 lg-le 6. RHS eelnõu (450 SE) seletuskirjast (lk 94‒95) selgub, et sätte mõtteks oli

leevendada hankijate kontrollikohustust nii, et hankijaid ei ole kohustatud enam

pöördmenetluse korral mitte-edukate pakkujate kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollima:

„Eelnõu kohaselt ei ole hankijal enam kohustust hankemenetluse esimese etapina kontrollida

sisuliselt pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni ega teha ka vastavasisulist otsust.

Hankepassi alusel üksnes kinnituste põhjal pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni

kontrollimine ei ole sisuline, mistõttu ei ole otstarbekas kohustada hankijat kvalifitseerimise

otsust tegema, kuna vaidlustamise korral ei ole hankijal võimalik tugineda kontrollitud

andmetele oma otsuse põhistamiseks. Sama regulatsioon kehtib ka kõrvaldamise aluste

kontrollimise kohta. Hankija võib seega minna kohe üle pakkumuste sisulisele kontrollile ja

seejärel pakkumuste hindamisele ning eduka pakkumuse leidmisele. Kvalifikatsiooni ja

kõrvaldamise aluseid tuleb sisuliselt kontrollida eduka pakkumuse esitanud pakkujal.

Teisisõnu on hankijal võimalik alati kasutada n-ö pööratud menetlust ja nõuda hankepassis

esitatud kinnitustele vastavaid dokumente ning kontrollida andmeid elektrooniliselt üksnes

edukaks pakkujaks osutunud isiku suhtes.“ Eelnevast saab järeldada, et RHS § 104 lg 6 alusel

pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisel on üksnes

formaalne sisu ning seega saab ka otsustuse õiguslik puutumus teise pakkuja õigustele või

huvidele olla üksnes formaalne. Sellises situatsioonis ei pea hankija oma otsust sisuliselt

põhjendama ning ka pakkuja ei saa ära oodata hankija poolt täiendavat informatsiooni RHS §

47 teavituse sisustamise kohta, vaid peab hankija otsuse vaidlustamise soovi korral esitama

vaidlustuse VAKO-le 10 päeva jooksul RHS § 47 kohase teavituse saamisest (RHS § 189 lg

1). Selliselt ei piirata kuidagi pakkuja kaebeõigust ega suunata pakkujat kvalifitseerimise

otsust vaidlustama n-ö igaks juhuks, vaid tegelikkuses piisaks pakkuja õiguste kaitseks ka

üksnes RHS § 104 lg 8 alusel tehtud otsuse vaidlustamisest eduka pakkuja kvalifitseerimise

kohta (vt ka M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Juura, 2019, lk 689, p 35 ja seal viidatud VAKO 26.04.2018 otsus nr 48-18/191509, p. 11.2).

24. Eelnevast tulenevalt sai hankija 25.10.2019 teatest kaebajale teatavaks, et konkureeriv

pakkuja (ühispakkujad Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela) on kvalifitseeritud ja

kõrvaldamise aluseid ei tuvastatud RHS § 104 lg 6 kohaselt ning sellest kuupäevast hakkas

kulgema vaidlustamistähtaeg RHS § 189 lg 1 alusel ka viidatud otsuse suhtes. Nii oleks

kaebaja pidanud ühispakkujate Rohegaasi Tanklad OÜ ja AS Alexela kvalifitseerimise otsuse

vaidlustamise soovi korral esitama vaidlustuse hiljemalt 04.11.2019. Kaebaja esitas

vaidlustuse 27.11.2019, seega tähtaja ületamisega. VAKO-l puudub võimalus vaidlustuse

esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis VAKO 28.11.2019 otsusega õiguspäraselt

kaebaja vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd VAKO jättis

vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, siis tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu.

25. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-3-13 ja 3-3-1-80-15 ei ole

praegusel juhul asjakohased. Viidatud praktika puudutab teatavaks tegemata haldusakti

vaidlustamistähtaega juhul, kui isikule on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav

haldusakt. Riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2). RHS § 47 kohustab

hankijat pakkujale esitama üksnes teate otsuste tegemise kohta ja sättest ei tulene kohustust

otsuse teatavaks tegemiseks.

3-19-2312

9(9)

26. Kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu,

puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukoht kaebuse eesmärgipärasuse ja perspektiivi

osas, ning samuti kaebaja väite osas, et hankija viivitas talle vaidlustusmenetluses

vastamisega. Määruskaebuses alternatiivsena esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse jätab

ringkonnakohus tähelepanuta, sest olukorras, kus kohus kontrollib kohtueelse menetluse

nõuetekohast läbimist, on see asjakohatu.

27. Eelneva põhjal jääb Bussitanklad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.12.2019 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)