2-19-10093/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10093

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Maardu Elamu hagi L R ja K-M R vastu

eluruumi vabastamiseks

Tsiviilasja hind

1476 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

Maardu

Elamu

(registrikood

10092428), lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostjad: L R (isikukood xxx) ja K-M R (isikukood xxx),

seaduslik esindaja L R

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Kohustada kostjaid L R (isikukood xxxx) ja K-M R (isikukood xxx) andma hagejale

Aktsiaselts Maardu Elamu (registrikood 10092428) üle Harju maakonnas Maardu

linnas xxx asuva eluruumi valdus.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

4. Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda.

5. Mõista kostjatelt L R ja K-M R solidaarselt hageja Aktsiaselts Maardu Elamu

kasuks välja menetluskulud summas 440 eurot (põhjendatud riigilõiv 200 eurot ja

õigusabikulu 220 eurot) ja nimetatud summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hagejal

on

õigus

esitada

tagaseljaotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

2-19-10093

2 (4)

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank

AS-is,

nr EE221700017003510302

Luminor

Bank

AS-is

või

nr

EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsi Maardu Elamu (hageja) esitas 04.07.2019 kohtule hagiavalduse L R (kostja I)

ja K-M R (kostja II) vastu nõudega mõista kostjate valdusest hageja valdusesse välja eluruum

aadressil x ning kohustada kostjaid ja temaga koosolevaid isikuid vabastama eluruum

10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eluruumi vabastamise kohustuse täitmata

jätmisel taotleb hageja tõsta kostjad ja temaga koosolevad isikud eluruumist välja teist

eluruumi vastu andmata.

2. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on vaidlusaluse korteriomandi omanik. Lisaks väidab

hageja, et hagi esitamise ajal elavad vaidlusaluses korteriomandis kostja II ja tema

seaduslikuks esindajaks olev ema kostja I. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud tähtajaline

eluruumi üürileping, mille hageja ütles lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu

20.05.2019 üles. Hageja väidab, et kostja I kohustus korteri valduse vabastama hiljemalt

14.06.2019, kuid ei ole seda teinud. Lahendi täitmisel tekkida võivate vaidluste vältimiseks

esitas hageja valduse vabastamise nõude ka alaealise kostja II vastu.

2-19-10093

3 (4)

3. Kohus võttis hagiavalduse 26.07.2019. a määrusega menetlusse. Kohus toimetas hagi

kostjatele kätte hoiustamisega. Nimetatud viisil kohtudokumentide kättetoimetamine oli

tingitud sellest, et kostja I (sh kostja II seadusliku esindajana) muul viisil talle saadetud

dokumente vastu ei võtnud. Kostjad hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja

nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 alusel teha

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, esitab kohus siiski otsuse kirjeldava ja

põhjendava osa lihtsustatud kujul.

5. Kohus tutvus hagiavaldusega ja leiab, et hagiavaldus on selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80,

mille lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab ja kellelt omanik saab lg 2 alusel nõuda asja valdust. Hageja nõue korteri kostjate

valdusest hageja valdusesse väljamõistmiseks vastab vindikatsiooninõude sisule. Nõude

eeldusena pidi hageja tooma esile ja tõendama, et ta on vaidlusaluse korteriomandi omanik ja

kostjad valdavad hageja korteriomandit. Tulenevalt kostjate vastuväidete puudumisest ei ole

nimetatud asjaolud vaidluse all. Kuivõrd kostjad hagile ei vastanud ega toonud esile

asjaolusid, millest tulenevalt oleks neil korteri valdamiseks õiguslik alus, ei tuvasta kohus, et

kostjatel oleks hageja suhtes õigus korterit vallata. Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise

eeldused on täidetud, tuleb hagi rahuldada.

Kuigi kostjal II on seadusest tulenev õigus (ja kohustus) elada oma ema määratud

viibimiskohas ja kostja II väljatõstmiseks (koos tema seadusliku esindajaga) ei tarvitse hageja

vajada täitedokumenti, on hagiavalduses märgitud asjaolude õigsusest lähtuvalt põhjendatud

hagi rahuldamine ka kostja II osas, kuna kostjal I kui kostja II seaduslikul esindajal puudub

õigus korterit kasutada.

6. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Neil kaalutlustel täpsustab kohus hageja esitatud nõude

sõnastust, ületamata seejuures nõude piire.

7. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis esitanud sisuliselt taotluse otsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab muu hulgas, et kohus võib

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Kohus saab

hageja taotlusest aru sel viisil, et hageja soovib (a) kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist, (b)

eluruumi vabastamise kohustuse panemist otsuses määratlemata isikutele kui ka (c) määramist,

et kohtuotsuse täitmisel on kohtutäituril õigus kostjad välja tõsta teist eluruumi vastu andmata.

Kuivõrd tagaseljaotsuse tunnistab kohus TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks, ei ole kohtul kaalukat põhjust määrata, et eluruum tuleks

vabastada 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Seda toetab ka hageja poolt hagi

resolutsiooni punktis 4 esitatud taotlus, millest kohus järeldab, et hageja taotleb kohtuotsuse

täitmise tähtaja määramist vaid juhuks, kui kohus ei rahulda hagi tagaseljaotsusega. Viimasel

juhul taotleb hageja otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, mida kohus ka seadusest

tulenevalt teeb.

2-19-10093

4 (4)

Kinnisasja, sh korteriomandi väljaandmise korda reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja

jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab

sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral

kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Seega ei määra kohus eraldi, et lahendi

täitmata jätmisel kuuluvad kostjad väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Hageja

taotletud otsuse täitmise kord sisaldub juba seaduses. Seadus ei näe ette, et täitedokumendi

täitmiseks, millega on ette nähtud kinnisasja väljaandmine, tuleks võlgnikule vastu anda teine

eluruum.

Viimaks jääb taotlus rahuldamata ka osas, milles hageja taotleb, et eluruumist tuleb koos

kostjatega välja tõsta nendega koosolevad isikud. Regulatsiooni kinnisasja väljaandmise

nõude sundtäitmiseks näeb ette TMS § 180 ja kohus ei saa seda laiendada isikutele, kes ei ole

menetluses osalenud ega otsustada väljatõstmist viisil, et isikud on nimeliselt märkimata (vrd

RKTKo nr 3-2-1-151-03, p 19). Nagu hageja ka ise hagiavalduse punktis 2.2 märkis, ei saa

otsusega panna kohustusi isikutele, kes ei ole menetluses osalenud. Täitemenetluse saab läbi

viia üksnes nende isikute suhtes, kes on täitedokumendis nimetatud või kelle suhtes kehtib

kohtulahend TsMS § 460 alusel (vt RKTKm nr 3-2-1-162-15, p 19; 3-2-1-122-15, p 25).

8. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kulud rahaliselt kindlaks.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kulud riigilõivust 300 eurot ja

õigusabikulust 220 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja hinnast tulenevalt kuulus hagilt

tasumisele riigilõiv 200 eurot, seda ületavas osas saab hageja taotleda riigilõivu tagastamist.

Hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja

mahuga. Kostjatelt tuleb menetluskuludena seega kokku välja mõista 440 eurot (põhjendatud

riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 220 eurot). Samuti tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja

mõista viivis menetluskuludelt (TsMS § 177 lg 4).

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)