3-19-1999/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-19-1999

Määruse kuupäev

15.01.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

J.R.-i kaebus Viru Vangla vaideotsuse 19.09.2019 nr 6-

12/248-2 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks

väljastama kaebajale taotluse planke enam kui kaks ühes

päevas, mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 euro

ulatuses ning alternatiivselt Viru Vangla 21.07.2019

toimingu ja Viru Vangla vaideotsuse 19.09.2019 nr 6-

12/248-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.R., volitatud esindaja Õ.R.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.R.-i kaebus.

2. Jätta J.R.-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta J.R.-i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252

lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte kaebajale, tema esindajale ja Viru

Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv J.R. palus 21.07.2019 valvuril väljastada talle kümme

taotluse planki. J.R.-ile väljastati kaks planki.

2. J.R. esitas 23.07.2019 Viru Vangla valvuri 21.07.2019 toimingu peale vaide

(registreeritud 24.07.2019, nr 6-12/248-1; tl 8–9), milles palus lõpetada tema suhtes toimuvad

repressioonid, et ta saaks vajalikke blankette nii, nagu seadus sätestab, ning palus hüvitada

temale tekitatud moraalse kahju 30 000 eurot, mis koosneb psühhiaatri ja psühholoogi ravi

arvetest tulevikus.

3. Viru Vangla jättis 19.09.2019 vaideotsusega nr 6-12/248-2 (tl 10) J.R.-i vaide

rahuldamata. Vangla märkis vaideotsuses, et seaduses ei ole reguleeritud blankettide jagamise

arvu ning kinnipeetav saab vajadusel alati blankette vanglateenistuse ametnikult juurde

küsida. Kinnipeetav saab pöördumisi kirjutada ka näiteks valgele paberile, kui parasjagu ei

ole blankette käepärast. Vangla selgitas, et lahendab pöördumises sisaldunud kahjunõude

seadusega ettenähtud korras eraldi menetluses.

3-19-1999

4. J.R. esitas 20.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla

19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2, kohustada vanglat lõpetama tema vastu

vanglateenistuse ametnike poolt sooritatavad repressioonid, et kaebaja saaks vajalikke

taotluse blankette nii, nagu seadus sätestab, ning hüvitada kaebajale ametnike poolt tekitatud

mittevaraline kahju 30 000 eurot. Alternatiivselt palub kaebaja teha kindlaks Viru Vangla

21.07.2019 toimingu ja 19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2 õigusvastasus.

Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgset

õiguskaitset, et kaebaja saaks piisavalt suhelda oma esindaja Õ.R.-iga. Taotluse kohaselt

piirab Viru Vangla põhjendamatult suhtlust esindajaga ja esindaja ei saa seetõttu vastu võtta

ülesandeid ega jagada kaebajale efektiivselt infot.

Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

5. Kohus palus 25.10.2019 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud

vanglale vaide seoses helistamise piiramisega Õ. R.-ile ning kas see vaie on lahendatud.

Kohus palus vanglal edastada kohtule vangla otsus kaebaja kahjunõude lahendamise kohta.

6. Viru Vangla teatas 29.10.2019 vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole kaebaja

24.07.2019 kahjunõude kohta veel otsust koostanud. Vangla edastas kohtule kaebaja vaide

helistamise piiramise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas kontrollida, ega ei esine alust kaebuse

tagastamiseks HKMS § 120 lg 1 p 8).

8. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud alus kaebuse

tagastamiseks. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

9. Ühe nõudena palub kaebaja kohustada vanglat lõpetama tema suhtes kohaldatavad

piirangud ja väljastama talle vajalikke taotluse planke nii, nagu seadus sätestab. Sisuliselt

soovib kaebaja, et kohus kohustaks vanglat edaspidi väljastama talle taotluse planke

piiramatult vastavalt tema soovile. Kohus leiab, et sellise nõude esitamine ei ole sobiv ega

asjakohane, sest kohtul ei oleks võimalik seda rahuldada. Kohus ei saa otsustada ennetavalt

vangla sellise toimingu sooritamise kohustuse üle, mille sooritamist ei ole kaebaja vanglalt

veel taotlenud. Samuti ei ole vangla kaebaja poolt tulevikus esitatavate sooviavalduste põhjal

blankettide väljastamisest veel keeldunud. Kohtule ei ole tõsikindlalt teada ka see, kas kaebaja

blankettide väljastamist tulevikus üldse taotleb või kui mitme blanketi väljastamist ta soovib.

Vanglal tuleb kaebaja vastava taotluse saamisel otsustada blankettide väljastamine igakordselt

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.

10. Vaidluse asjaoludel oleks asjakohaseks nõudeks Viru Vangla 21.07.2019 toimingu

õigusvastasuse tuvastamine preventiivse huviga hoida ära vangla võimalikku õigusvastast

tegevust tulevikus. Kohus peab aga ka selle nõude rahuldamist ebatõenäoliseks.

11. Vanglaametniku tegevust 21.07.2019 kaebaja soovitud koguses blankettide väljastamata

jätmisel ei saa pidada õigusvastaseks. Viru Vangla kodukorra p 1.8 sätestab, et kodukorra

lisades toodud planke võib kinnipeetav saada kontaktisikult või üksuse valvurilt. Sellest ega

mõnest muust kodukorra sättest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavale

tingimata enam kui kaht taotluse blanketti päevas. Vangla väljastas kaebajale kõnealusel juhul

kaks blanketti. Seega oli kaebajal endiselt võimalus ja õigus vangla poole kirjalike

avaldustega pöörduda, kasutades selleks kas ametnikult saadud kahte blanketti või koostades

oma pöördumised mõnele muule lehele. Lisaks on kinnipeetaval võimalik pöörduda oma

probleemiga ametniku poole ka suuliselt ning esitada kirjalik pöördumine üksnes siis, kui

3-19-1999

olukord peaks seda nõudma (Viru Vangla kodukorra p 11.1.1). Kaebaja ei ole millegagi

põhjendanud, miks tal oli tema õiguste kaitseks tingimata vajalik saada sel korral rohkem

taotluse planke kui kaks, ega ole kaebuses ega vaides täpsustanud ka seda, millise sisuga

taotlusi ta soovis 21.07.2019 vanglaametnikult palutud blankettidel esitada. Seega puudub

kohtul alus arvata, et vangla kõnealune tegevus oleks ebaproportsionaalselt riivanud kaebaja

õigust avaldustega riigiasutuste poole pöördumiseks (põhiseaduse § 46), millest tulenevalt

saaks pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Samuti ei saa sellises olukorras kümne blanketi

asemel kahe blanketi väljastamist pidada kaebaja avalduste esitamise õigust intensiivselt

riivavaks.

12. Kaebaja soovib kaebuses muu hulgas eelkirjeldatud vangla tegevusega talle tekitatud

moraalse kahju hüvitamist 30 000 euro ulatuses. Kuigi kahju hüvitamise nõude esitamisel

tuleb lugeda läbituks HKMS § 47 lg-s 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik

kohtueelne menetlus, ei saa ka selle nõude rahuldamist pidada tõenäoliseks.

13. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalikõiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise peamisteks eeldusteks avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus, isikule kahju tekkimine ning avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevuse ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose esinemine. Täiendavad eeldused

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks seab RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

14. Nagu kohus eespool selgitas, ei saa vangla tegevust 21.07.2019 kaebajale blankettide

väljastamiseks pidada õigusvastaseks, mistõttu on täitmata üks RVastS § 7 lg-st 1 tulenev

kahju hüvitamise eeldustest. Samuti ei ole kaebaja kaebuses ega vanglale esitatud taotluses

täpsemalt selgitanud, milles seisnes talle kümne blanketi asemel kahe blanketi väljastamisega

tekkinud kahju. Kaebaja sõnul soovib ta hüvitist tulevikule mõeldes ehk psühhiaatri ja

psühholoogi arvete tasumiseks. Kohtu hinnangul võis soovitud kümne blanketi asemel kahe

blanketi saamine põhjustada kaebajas küll teatud nördimust, kuid millestki ei nähtu see, et

soovitud blankettide mittesaamine oleks saanud põhjustada kaebajale selliseid hingelisi

üleelamisi, mis tingiksid tulevikus vajaduse psühholoogilise või psühhiaatrilise abi järele ning

õigustaksid kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja ei ole kaebuses ega kahjunõudes

väitnud ka seda, et soovitud koguses blankettide väljastamata jätmisega oleks tal jäänud mõni

taotlus vanglale esitamata ja ta oleks seeläbi kannatanud kahju. Kaebajale ei saanud tekkida

hüvitamisele kuuluvat kahju ka kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevusest ehk sellest, et

vanglaametnik ütles kinnipeetavale, et nemad otsustavad, kui palju võivad kinnipeetavad

taotlusi kirjutada.

15. Kaebuses on esitatud ka nõue Viru Vangla 19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2

tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks. HKMS § 45 lg 4

kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna

kohus tagastab kaebuse vaide esemeks oleva toimingu peale esitatud nõudes, peab vaideotsus

selle eraldiseisvaks vaidlustamiseks rikkuma kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Kaebaja

on viidanud asjaoludele, et vaideotsus on koostatud üle kolmenädalase viivitusega ning see on

jäetud põhjendamata. Kohus leiab, et nendel põhjustel vaideotsuse tühistamiseks esitatud

nõude rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks, sest tegemist ei saa olla selliste menetluslike

vigadega, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58, RVastS

§ 3 lg 3 p 1). Ka juhul, kui tõlgendada kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõuet selliselt, et ta

soovib tunnistada preventiivsel eesmärgil õigusvastaseks vangla tegevuse vaide tähtaegselt

3-19-1999

lahendamata jätmisel, ei pea kohus seda nõuet lubatavaks. Kohtupraktikas on peetud

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist preventiivsel eesmärgil lubatavaks ennekõike siis,

kui poolte vahel on haldusorgani õigusvastase tegevuse osas vaidlus. Olukorras, kus vanglal

on kohustus vastata pöördumistele seaduses selleks sätestatud tähtaegade jooksul, ei asetaks

kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine kaebajat tulevikus esitatavatele võimalikele

pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

28.03.2019 määrus nr 3-18-593, p 8).

16. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus ühegi kaebuses esitatud nõude rahuldamist

tõenäoliseks ega nendega kaitstavate kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Seda ka hoolimata

sellest, et kaebaja on ise ainuüksi kahju hüvitamise kaebusega kaitstava hüve väärtuseks

hinnanud 30 000 eurot. Kohus ei ole vaidlusaluse hüve väärtuse hindamisel seotud kaebaja

enda määratletud summaga ning käesolevas määruses esitatud põhjendusel ei ole võimalik

pidada kaebaja tegelikku kaitstavat hüve sedavõrd väärtuslikuks ning intensiivseks. Seega

tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tervikuna.

17. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

18. Kaebaja on palunud kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset, et ta saaks piisavalt suhelda

oma esindaja Õ. R.-iga. Kaebaja sõnul piirab Viru Vangla põhjendamatult tema suhtlust

esindajaga ning esindaja ei saa seetõttu võtta vastu ülesandeid ega jagada kaebajaga

efektiivselt infot. Kuna kaebaja ei ole esitanud helistamisega seotud nõudeid kaebuses, ei saa

olla taotlus esitatud põhivaidluse esemest lähtudes. Küll aga on vangla kohtule edastanud

kaebaja 24.10.2019 esitatud vaide (tl 16–18), milles kaebaja on palunud muu hulgas lõpetada

vanglal Õ. R.-iga suhtlemise piiramine. Seega, arvestades, et kaebuse kohtule saabumise

ajaks, s.o 25.10.2019, oli kaebaja samasisulise vaide Viru Vanglale esitanud, on võimalik

lugeda esialgse õiguskaitse taotlus esitatuks vaidemenetluse raames (HKMS § 249 lg 2).

19. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle

kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema

ettenähtavad ja tõenäolised.

20. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendusi arvestades ei

saaks seda ilmselgelt rahuldada. Kaebaja põhjendused on üldsõnalised ning nendest ei nähtu

kaebajale mõne negatiivse tagajärje saabumist, mistõttu ei ole kohtule äratuntav ka kaebajal

esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Arvestades, et käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud

halduskohtule volitatud esindajale helistamise piiramist puudutava kaebuse ning samasisulise

esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasjas nr 3-20-32), ei oleks enam vaidemenetluse raames

esialgse õiguskaitse kohaldamine ka võimalik. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks paluda

esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumist (HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud

kaebaja keskmine kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 69 eurot ei võimaldaks tema

menetlusabi taotluse rahuldamist) ega kohtule esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavat

põhistamist, vaid taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

21. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole

vajalik lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)