1-18-8716/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8716 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid elektroonilise L.J-i valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.J , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.12.2018 ja lõpp 10.06.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.12.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta L.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 113,60 olmteist eurot ja 60 senti) eurot kaitsjatasu adv. Toomas Laanemaa (ükssada k poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700057430. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 113,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Laanemaa poolt süüdimõistetu L.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus L.J-ile ja prokurörile. saata Viru Vanglale, , kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

L.J-i elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 2,3 30.10.2018 otsusega tunnitati L.J süüdi KarS § 121 lg 2 p järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurenda . ti mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse

1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristu mõisteti seks

2 aastat 5 kuud

27 p eva vangistust. i ä KarS § 68 lg 1 alusel arvat eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele

2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. kuulus Karistuse kandmise alguseks loeti 17.12.2018.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus L.J-i ennetähtaeg t, ei toeta

set vabastamist elektroonilise valve alla.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

L.J-i ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib . Ta tahab tingimisi enne tähtaega vabaneda lõpetada joomise ja hakata tööle nagu kõik teised inimesed. Kui on elektroonilise valve all, siis on tal kergem vabaneda joomissõltuvusest. Vabanemisel b joomise maha ja ravib end jäta ning peab ka aitama ema, kes on pensionil ning on haige ja elab üksinda. Ta pidevalt helistab emale ning ta on rõõmus pojaga suheldes. väga vabaneda alkoholisõltuvusest. Enne Ta tahab takistas id alkoholi vabanemisest sõbrad ja ebakindel töökoht. Praegu on olemas töökoht, kuhu teda oodatakse. Tal on varem olnud alkoholi tis tablette ja see tarvitamise keeld, sai ravi, võt aitas, ei joonud pikka aega. Kui ta ei joo, siis ei ole ta agressiivne ega ole ka ta armukadedusega probleeme. Elukaaslasega ei ela enam koos, läksid lahku, kuid suhtlevad kui sõbrad. Ta hakkab elama koos emaga, hiljem võib olla üürib endale - korteri. i vabaneb, siis Ku lähe jälle b kohe ravile, kuna eelmine ravi aitas, kuid siis ta kahtlustas elukaaslast ja hakkas uuesti jooma.

Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Vangla iseloomustusest nähtub, et selle aja jooksul, mi isik karistust kannab, on ta käitunud l probleemideta, suhtub kõikidesse ametnikesse viisakalt, on rakendatud tööle, osaleb sotsiaalprogrammis, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused. Tal on toetav ema, kuigi ta on ema suhtes olnud vägivaldne, usub ema, et probleemid saavad lahendatud. Kinnipeetaval on olemas elukoht, kus ta hakkab koos emaga elama ja elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik , seega on vabastamise korral on nõus ja soovib minna ravile võimalik määrata talle vastav kohustus.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 võib kohus eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme p 1 alusel t kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

. Käesolevaks ajaks on L.J ära kandnud üle

1 aasta vangistust, mis on üle ühe mõistetud 2 aasta 5 kuu 24 päevasest kolmandiku tema le karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangisuses viibib ta samuti neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude muster on üldjoontes sama, kõik kuriteod on muuhulgas kehalised väärkohtlemised, mis on toime pandud lähedaste ja tuttavate suhtes ning alkoholijoobes olles. Lisaks alkoholi kuritarvitamisele on kuritegude toimepanemisi soodustanud ka puudulik probleemide lahendamise oskus.

Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud probleemideta ja suhtumine ametnikesse viisakas. Käesoleval ajal töötab ta köögitöölisena, varem töötas koristajana. Lisaks osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal kindel elukoht emale kuuluvas 1-toalises korteris xxxx linnas, kus hakkab elama koos emaga. Enne vangistust elas ta koos elukaaslase samuti xxxx linnas, seega ga keskkond, kuhu isik vabaneb, jääb samaks. Arvestades, et kehalisi väärkohtlemisi on kinnipeetav pannud toime muuhulgas ema suhtes, siis püsib uue kuriteo toimepanemise risk seoses elukohaga. Majandusliku toimetulekuga seotud ohtlikkust või riski isiku puhul ei esine. Vabaduses olles on kinnipeetav olnud enamuse aja hõivatud tööga ja seda nii ametlikult kui ka mi xxxx tteametlikult. Vahetult enne vangistust töötas ta . Eeltoodust nähtub, et isikul on olemas kindlad tööoskused ja töölkäimise harjumus, mis vajaduse tekkimisel aitavad kaasa töökoha leidmisele. Tasumata rahalisi nõudeid, mis isiku majanduslikku toimetuleku negatiivselt mõjutaksid, ei ole ning OÜ garanteerib talle vabanemisel töökoha, millega xxxx kaasneb igakuine sissetulek. Samas ei ole majanduslik toimetulek seotud kinnipeetava poolt toimepandud kuritegudega, seega ei ole töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu määravata tähtsusega ka edaspidi kuritegude ärahoidmisel.

Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Enda sõnul tal sõltuvust alkoholist ei ole, kuid vangla meditsiiniosakond on tulenevalt toimepandud kuritegude asjaoludest ja isiku alkoholi tarvitamise harjumustest diagnoosinud isikul alkoholisõltuvuse. Olenemata sellest, et alkoholisõltuvust isik omaks ei võta, tunnistab ta, et muutub alkoholi tarvitanuna vägivaldseks. Seda kinnitab asjaolu, et korduvad kehalised väärkohtlemised, mida kinnipeetav on eelkõige lähedaste vastu toime pannud, on alkoholi tarvitamise tagajärjel joobes olles toime pandud. Isiku enda sõnul on ta varem saanud ka alkoholi blokeerivat ravi, mis pikas perspektiivis on olnud tulemusteta, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Isik selgitas, et peale endisest elukaaslasest lahkuminemist ja uue elukaaslasega kokku hakkamist on ta vähendanud alkoholi tarvitamist, kuna teab, et muutub tarvitanuna agressiivseks. Samas on ta kehalisi väärkohtlemisi pannud toime ka uue elukaaslase suhtes, mis näitab, et isik küll mõistab alkoholi kuritarvitamisega kaasnevaid tagajärgi, kuid ei ole siiani teinud midagi selleks, et tagajärgi ei tekiks. Seega on kinnipeetava kuritegelik käitumine otseselt seotud alkoholi tarvitamisega, mille tagajärjel ei suuda ta kontrollida oma käitumist. Isik on sõnades väljendanud soovi edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda ja ka vabanemisel minna ravile, kuid siiani ei ole tal alkoholi tarvitamisest loobuda õnnestunud, sealhulgas ravi tagajärjel.

Kõike eelnevat arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Ta ei ole varem vabaduses olles oma käitumise muutmiseks midagi efektiivset ette võtnud ning samalaadsete kuritegude toimepanemine on jätkunud. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja läbida ettenähtud ajaks alkoholivastane ravi. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid ei s

eelkõige vangistuses käitumise näol, aa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS - Vangla ja prokuratuur ei toeta § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Eeltoodust tu vangistusest lenevalt jätab kohus L.J-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 113,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik