3-19-1553/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1553

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2019 ehitusloa nr

1912271/16202 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: XX, volitatud esindaja v.adv Veiko Viisileht

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik: Veerenni 55 OÜ (reg kood 11559466), volitatud

esindaja v.adv Indrek Veso

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista välja XXlt Veerenni 55 OÜ kasuks menetluskulu summas 840 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.02.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k kehtestati Veerenni tn 55 //

Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering (edaspidi DP). Eelnimetatud korralduse p-ga 1 määrati

muu hulgas ehitusõigus 1 kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

2. Viadukti tn 12 kinnistu omanik XX esitas 12.08.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

(TLPA) taotluse Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu DP kehtetuks tunnistamise

algatamiseks. TLPA ei algatanud 31.08.2018 kirjaga nr 3-2/13/1523 DP kehtetuks tunnistamist.

3. Tallinna Linnavalitsus väljastas 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202, mis hõlmab

Veerenni tn 55 // Viadukti 10 kinnistule ärihoone ehitamist.

2(7)

4. XX esitas 14.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2019

ehitusloa nr 1912271/16202 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse

õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja

kaasas menetlusse kolmanda isikuna Veerenni 55 OÜ. 19.08.2019 määrusega jättis

halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis

24.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud kaebaja

määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 18.10.2019 korduva esialgse õiguskaitse taotluse,

mille halduskohus jättis 22.10.2019 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis

14.11.2019 määrusega ka korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale

esitatud määruskaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse (viimati täiendatud 29.11.2019) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Veerenni tn 55 kinnistule kuni 4 maapealse korrusega ärihoone ehitamine riivab kaebaja

omandiõigust, sest ehitamisega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju. Vastustaja ei

järginud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 p-i 2 ega kaasanud kaebajat ehitusloa menetlusse.

Kaebaja esitas 28.02.2019 seisukoha eskiisprojekti kohta. Kaebajale vastati 26.06.2019, et

ehitusluba on allkirjastamisel. Ehitusloa taotlus esitati 06.06.2019 ning ehitusluba väljastati

27.06.2019. Kaebajale teatati ehitusloa väljastamisest ning vastati tema vastuväidetele

16.07.2019.

2) DP-s on mh soovitused järgida piirkonnale iseloomulikku mastaapi ja hoonestust ning

rikastada arhitektuurset välisilmet kaldeliste katustega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on

tegemist eramute piirkonnaga. Ümbruskonnas asuvad kõik kuni 12 m, kõrge sokli ja

viilkatustega eramud. Seda soovitust ei ole ehitusprojektis järgitud. DP mahtu ületav ärihoone

on suure negatiivse mõjuga (vt ka EhS § 44 lg 1 p 4). Ehitusluba on välja antud hoone

ehitamiseks, mille brutopind on 444,2 m2 võrra suurem kui DP ette näeb. Praeguse projekti

kohaselt heidaks ehitatav 15 m kõrgune hoone Viadukti tn 12 kinnistule enamuse

pärastlõunasest ajast kogu krundi laiuses 35–45 m pikkuse varju. Päikesevalguse varjutamine

Viadukti tn 12 kinnistul on oluliselt suurem kui DP-s märgitud. Kavandatav hoone asub kinnistu

piirist 14 m kaugusel ja Viadukti tn 12 krundi pikkus on 29 m. Kavandatav hoone heidab

märtsist aprillini ja augustist septembrini kogu Viadukti tn 12 krundi ulatuses varju kuni krundi

tagumise piirini.

Liiklusvoo oluline suurendamine muudab naabrite elu ohtlikumaks. Kui hakatakse tegema

pöördeid Veerenni 55 // Viadukti 10 kinnistule ja sealt ära, hakkavad Viadukti tn 12 värava ees

seisma autod. 17 parkimiskoha olemasolu ei ole piisav. Ärihoone juures, mis on brutopinnaga

1700 m2, peaks olema 42 parkimiskohta. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub see, et

parkimiskohtade vähesus toob kaasa olukorra, kus autod hakkavad parkima Viadukti tn 12 maja

ees murul ja väravate ees. Kaebaja kinnistu ees olev haljasala on sõidetud autode poolt poriseks

ning sellega on tõendamist leidnud kaebaja väide, et parkima/peatuma hakatakse sellel

haljasalal. Liiklusvoo suurenemise tõttu väheneb privaatsus. Ainus juurdepääs hoone parklasse

lõikab läbi kõnnitee kaebaja koduvärava juures. Kolmanda isiku ehitustegevuse tulemusena on

tõstetud Veerenni 55 kinnistu maapinna kõrgust, mida pole DP-ga ette nähtud. Veerenni tn 55

kinnistu pinda on nii palju tõstetud, et inimesed ja autod paistavad üle kaebaja aia. Kaebaja

privaatsus on täielikult kadunud.

3) DP põhijoonis ja seletuskiri on korruselisuse osas vastuolus. Joonisele on märgitud üks maa-

alune korrus, seletuskirjas aga 4/3 korrust (vt ka Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas

nr 3-14-52416). DP põhijoonisel puuduvad tellija ja täitja allkirjad ja kuupäevad. DP

3(7)

põhijoonist on uuendatud 19.02.2014. Pole välistatud, et esialgne joonis on asendatud.

Ehitusluba on antud 3 kuni 4-korruselise hoone ehitamiseks ning ühe maa-aluse korruse

(soklikorruse) ehitamiseks. DP-s ei tooda eraldi välja maa-aluse ja maapealse osa brutopinda,

mistõttu on märgitud brutopind kogu hoone summaarne brutopind. Seega on lubatud maa peale

ehitada 3 korrust. Hoone tegelik suletud brutopind on 2144,2 m2 (suletud maapealne brutopind

1666,7 m2 + maa-alune brutopind 477,5 m2) ja hoone netopind 1842,5 m2. Ehitusluba ei vasta

DP-le.

4) Esineb kahtlus, et ärihoone asemele hakatakse ehitama kortereid. Korruste plaanide kohaselt

on igal äripinnal oma WC ja dušš ning võimalus ehitada välja kööginurk. Ruumide

kasutusotstarve on lihtsalt muudetav eluruumideks. Ehitusluba peab sisaldama andmeid

pindade ja nende kasutusotstarvete kohta (vt ka majandus- ja taristuministri 19.06.2015

määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja

taotluste esitamise kord” lisa 14). Vaidlustatud ehitusloas need andmed puuduvad. Seega on

ruumide kastutamise otstarve jäetud lahtiseks. Teenindushoonesse netopinnaga 1842 m2 ei

kavandata ühtegi teeninduspinda suurusega 1251 m2, vaid kolm müügisaali, seminariruum,

töökojad ja 27 väikekontorit. Seega ei vasta ehitusluba ehitisregistri põhimääruse §-de 15 ja 17

nõuetele.

Rajatavad

töökojad

on

kvalifitseeritavad

tootmispinnana,

mitte

„muu

teeninduspinnana“ ja seega ei vasta ehitusprojekt DP-le.

5) Hoone mahu ületamine suurendab häiringute mõju ja muudab elukvaliteedi madalaks.

Ärihoone ehitamisel ja kasutamisel peab säilima eramupiirkonnale iseloomulik miljöö.

Ärihoone on suure külastajate arvuga. Kaebaja DP-st tulenevaid õigusi on võimalik tagada

kõrvaltingimuse seadmisega (vt ka Riigikohtu 29.03.2019 otsus asjas nr 3-16-647; 20.02.2019

otsus asjas nr 3-14-52416, p 27). Hoone projektis on ette nähtud matistatud klaasi kasutamine

kuni 1,6 m kõrguseni põrandast ja haljastuse projektis 4 m laiune haljasriba, kuid neid asjaolusid

ei ole ehitusloas märgitud.

6. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu (vt 19.08.2019, 22.10.2019 ja 05.12.2019

menetlusdokumendid).

1) Vastustaja 19.08.2019 menetlusdokumendi lisas 6 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et

kaebaja oli nii eskiisprojekti kui ka ehitusloa menetlusse kaasatud, on olnud ära kuulatud ja

vastustaja on täitnud selgitamiskohustuse.

2) DP-s on märgitud maapealne suletud brutopind. Alates 01.07.2015 kehtiv majandus- ja

taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“

(määrus nr 57) näeb ette kohustuse esitada ehitise tehniliste andmete koosseisus kavandatava

hoone suletud brutopind kõigi korruste suletud brutopindade summana (määruse nr 57 § 20

lg 5). DP vastuvõtmise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002

määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ suletud brutopinna esitamist ei nõudnud.

Asjaolu, et DP-s on esitatud üksnes maapealne suletud brutopind, näitab DP-s esitatud krundi

hoonestustiheduse arvutus. Kui suletud brutopinna hulka oleks arvestatud ka maa-aluse korruse

suletud brutopind, ei oleks selle järgi olnud võimalik arvestada krundi hoonestustihedust. Seda

asjaolu on kaebajale selgitatud 16.07.2019 kirjas nr 4-3/1523–23. DP kehtestamise ajal

kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja

joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega tuleb DP joonist ja

seletuskirja vaadata koos ja mingit kaebaja väidetud vastuolu nende vahel ei ole. DP

kehtestanud Tallinna Linnavalitsuse korraldus näeb lisaks kuni neljale maapealsele korrusele

ette ühe maa-aluse korruse ehitamise.

4(7)

3) Kui kaebaja ei olnud rahul insolatsiooniuuringu tulemustega, oleks ta pidanud vaidlustama

DP. Insolatsiooni kestus kaebaja hoones on piisav.

Harju maavanem selgitas, et isik, kes valib oma elukohaks tiheasustusala, peab arvestama

sellega, et täieliku privaatsuse tagamine ei ole võimalik (vt ka DP seletuskirja lk 9). Ka liiklus-

ja mürauuringud tehakse DP menetluses (vt DP seletuskirja p 3.3.2). Veerenni tn 55 hoone

külastajate parkimine on lahendatud Veerenni tn 55 kinnistul. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda,

et Veerenni tn 55 kinnistul on tõstetud DP vastaselt maapinna kõrgust. Veerenni tn 55 ja kaebaja

kinnistu on naaberkinnistud, mistõttu ei ole võimalik olukord, kus kaebaja tegevus oma

kinnistul piirinaabrile üldse nähtav ei oleks. Lisaks on kaebaja privaatsuse tagamiseks nii DP-s

kui ehitusprojektis ette nähtud konkreetsed meetmed.

4) Vaidlusaluse ehitusloa alusel saab ehitada vaid ärihoone. Kui kolmas isik ehitaks ehitusloaga

lubatu asemele midagi muud, ei väljastata kasutusluba. Kõik vajalikud andmed on ehitusloal

olemas, sh ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” (määrus nr 51). Ehitusprojekt on

ehitusloa andmise aluseks ja ehitusluba kinnitab ehitusprojekti. Ehitusloas ei dubleerita

ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti. Seega kui DP-ga antud ehitusõigus kajastub

ehitusprojektis, siis mingit kaebaja õiguste kahjustumist ei saa toimuda, sest ehitada tuleb

ehitusprojekti järgi (EhS § 12 lg 1). Määrus nr 51 ei näe ette sellist ehitise kasutamise otstarvet,

nagu tootmispind – on olemas tööstushooned, kuid Veerenni tn 55 kinnistule ehitatav hoone ei

ole tööstushoone. Ehitusprojektis on töökojad ette nähtud müügisaalide teenindamiseks. Seega

on kasutamise otstarve „muu teenindushoone“ ainuvõimalik valik ja see vastab DP-le.

7. Veerenni 55 OÜ kaebusele vastust ei ole esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Tiheasustusalal asuval naaberkinnistul ehitamine võib kahtlemata tuua kaasa mõjusid, mis

varasema ehituseelse ajaga võrreldes on kaebaja seisukohast vaadates negatiivsed, kuid see ei

anna õigust kehtiva detailplaneeringu realiseerimist keelata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

ehitusluba oleks vastuolus detailplaneeringuga.

Kaebaja on väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toonud: kinnisvara väärtuse

vähenemise; privaatsuse vähenemise; elukeskkonna kvaliteedi ja turvalisuse olukorra

halvenemise. Kohus märgib, et ehitatava hoone näeb kõnealusesse asukohta ette kehtiv

detailplaneering, mistõttu tuleneb naaberkinnistu hoonestamine ärihoonega sellises kõrguses ja

mahus juba DP-st, mida ehitusloa menetluses enam vaidlustada ei saa

9. Puudub vaidlus, et kaevatava haldusakti aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013

korraldusega nr 1061-k kehtestatud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering,

mis on kehtiv. Puudub vaidlus, et DP alusel väljastatud ehitusluba peab selle vastama.

10. Kaebaja väidab, et realiseeritavas projektis on hoone 5-korruseline, kuigi DP lubab kokku

kuni 4 korrust.

Kaebuse lisaks olevas ehitusloas on ehitise maapealsete korruste arv 4. DP kehtestamise

korralduse p-s 1 öeldakse: „Kehtestada Kesklinnas asuva 0,23 ha suuruse maa-ala kohta

koostatud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering, OÜ CASA PROJEKT töö

nr 66/06, milles on ette nähtud moodustada elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 55 // Viadukti

tn 10 kinnistust ärimaa sihtotstarbega krunt ja määratud ehitusõigus sellele ühe kuni 4

5(7)

maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.“ Kaebuse lisaks oleval DP

põhijoonisel (tl 28, I kd) on korruste arv -1/4, kus „-1“ tähistab maa-alust korrust ja „4“

maksimaalset lubatavat maapealsete korruste arvu (sama DP p 3.1, 3.2). Ärihoone projekti

joonisel (tl 38, I kd) on projekteeritava maapealse hoone maht osaliselt 3 ja osaliselt 4 korrust.

Maa-alune korrus on näidatud projekti joonisel AR-5-01 (tl 40, I kd). (vt ka korruste lõige, tl

45 I kd; projekti seletuskiri p 2, tl 50 pöördel, I kd)

Seega on ehitusluba ja sellega seotud projekt DP-le vastav ning kaebaja väide ei ole

põhjendatud.

11. Kaebaja väidab, et ümbruskonnas asuvad kõik kuni 12 m, kõrge sokli ja viilkatustega

eramud ning vastavat DP soovitust ei ole ehitusprojektis järgitud.

Kaebaja ei too välja, kus DP-s on vastavad konkreetsed nõuded esitatud, mida projekti

koostamisel järgitud pole. Ehitusloa menetluses ei saa tõstatada küsimusi, mille osas oli

võimalik arvamust avaldada DP menetluses. DP-ga kavandati ärihoonet, mitte eramut ning ka

ehitusluba on antud ärihoone püstitamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatut on kirjeldatud selle seletuskirjas (p 5): „Ehitusõigus on

määratud krundile 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Ärihoone

kõrguseks maapinnast on lubatud ristmiku poole jäävas osas 15 meetrit (4 korrust), mujal on

hoone kõrguseks ette nähtud kuni 12 meetrit (3 korrust) maapinnast. Kõrgem hooneosa

tänavate ristumiskohas on põhjendatud, sest ristmikul on tänavaruum laiem. Juurdepääs

ärihoone krundile on ette nähtud Viadukti tänavalt. Jalakäijatele on juurdepääs ka Veerenni

tänavalt. Viadukti tänavale on ette nähtud kõnnitee.“ Punkt 6: „…planeeritud on ehitada

väikese külastajate arvuga asutus.“ (vrd projekti seletuskiri p 2.2. ap 5)

Kohtule ei nähtu eelnevast DP ja ehitusprojekti/-loa vastuolu. Kaebaja pole viidanud, millises

detailplaneeringu punktis nõutakse hoonele viilkatust. Kohtu hinnangul sellist nõuet

detailplaneeringus ei esitata. Esteetiline küsimus, kas arhitektuurne lahendus on ilmetu või

mitte, pole õigusliku vaidluse objektiks.

12. Kaebaja väidab, et ehitusluba on välja antud hoone ehitamiseks, mille brutopind on 444,2

m² (so maa-aluse korruse pinna suurus) võrra suurem kui DP ette näeb.

Detailplaneeringus on antud üksnes maapealne suletud brutopind. Kohus nõustub vastustajaga,

et kuni 01.10.2014 majandus- ja taristuministri poolt vastuvõetud määruseni nr 84 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ kehtestatud detailplaneeringutest

võivad olla toodud üksnes maapealsed suletud brutopinna suurused, millele ei ole liidetud maa-

alust teenindavat pinda. Alles nimetatud määrus nägi ette kohustuse esitada ehitise tehniliste

andmete koosseisus kavandatava hoone suletud brutopind selliselt, et see on kõigi korruste

suletud brutopindade summa (määruse § 20 lg 5). Kuni ülalnimetatud määruse vastuvõtmiseni

kehtinud analoogne määrus sellist suletud brutopinna esitamist ei nõudnud – vt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrust nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“.

Asjassepuutuvas detailplaneeringus on esitatud üksnes maapealne suletud brutopind. Kui

suletud brutopinna 1700 m² hulka oleks arvestatud ka maa-aluse korruse suletud brutopind, ei

oleks selle järgi olnud võimalik arvestada krundi hoonestustihedust, mida on vastustaja

kaebajale selgitanud haldusmenetluses 16.07.2019 kirjas nr 4-3/1523 – 23 (tl 21, I kd). Tallinna

Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 24.09.2019 määruses (p 22) vastustaja käsitlusega

nõustunud. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et maa-aluse korruse suurus ei saa mõjutada

kaebaja väidetavaid kaitstavaid õigusi.

6(7)

13. Kaebaja väidab, et projekti kohaselt heidaks ehitatav 15 m kõrgune hoone Viadukti tn 12

kinnistule enamuse pärastlõunasest ajast kogu krundi laiuses 35–45 m pikkuse varju.

Päikesevalguse varjutamine Viadukti tn 12 kinnistul on oluliselt suurem kui DP-s märgitud.

Kavandatav hoone asub kinnistu piirist 14 m kaugusel ja Viadukti tn 12 krundi pikkus on 29

m. Kavandatav hoone heidab märtsist aprillini ja augustist septembrini kogu Viadukti tn 12

krundi ulatuses varju kuni krundi tagumise piirini.

Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit (kohus

viitas sellele 22.10.2019 määruses). Teiseks, naabri subjektiivset õigust piisavale

päikesevalgusele tagav insolatsiooninõue (EVS 894:2008) ei kehti krundile, vaid elu- ja

bürooruumidele. Krundile langeva varju vältimine või vähendamine võib olla käsitletav naabri

huvina, mida saab esile tuua planeerimismenetluses, kus on erinevate huvide kaalumise koht.

Kui planeering lubab ehitada 15m kõrguse hoone, siis ei saa naaber nõuda madalama ehitise

rajamist, kui tema eluruumides päikesevalguse kestus vastab nõuetele ega vähene oluliselt.

Seega, toimub insolatsioonitingimuste muutuse hindamine, kavandatava ehitise tõttu juba DP

menetluses. Samuti on vastustaja selgitanud, et DP menetluse käigus koostatud analüüs lähtus

lahendusest, kus planeeritava hoone kaugus kaebaja kinnistu piirist oli väiksem ja kõrgus

suurem (2010.a insolatsioonianalüüs). 2018.a koostati eskiisprojektile insolatsioonianalüüs (tl

183-185, I kd) ning see kaebaja väidet insolatsiooninõuete rikkumisest ei toeta, vaid selle

lõppjärelduse kohaselt on insolatsiooniolukord ligi 4-kordse varuga piisav.

14. Parkimiskohtade arvutus krundil on projekti seletuskirjas toodud ning ületab pisut nõutavat

miinimumi (p 2.3). Samuti on ettenähtud 40-kohaline jalgrattaparkla.

Kaebaja esitatud foto (tl 7, II kd), millelt nähtub kinnistu haljasala serval sõiduki rehvijälg, ei

tõenda nagu oleks parkimiskohtade arv ebapiisav. Esiteks, ei ole hoone valminud, et seal

kavandatud parkimiskohtadel oleks võimalik juba parkida ning nagu vastustaja on selgitanud,

on võimalik vajadusel kaebajal paigaldada enda kinnistul parkimist keelav märk. Samuti on

kaebajal võimalik ehitamise ajal enda kinnistu rikkumise korral nõuda rikkujalt endise olukorra

taastamist või kahju hüvitamist.

15. Hoone osad on erineva kõrgusega ehk liigendatud, arvestades naabruses paiknevate

eramutega. Võrdlus detailplaneeringu nõuetega arhitektuurse lahenduse osas on toodud projekti

seletuskirja p-s 2.2. Viadukti 12 (kaebaja elamu) suunas rõdud ja otsevaatega aknad puuduvad,

kasutatakse matistatud klaasi. Kavandatav ärihoone on Viadukti 12 elamust enam kui 24m

kaugusel ning parklat eraldab elamust haljastusriba. (vrd tl 28, I kd, detailplaneeringu

põhijoonis, sh märkused) Seega ei saa väita, et projekti koostamisel poleks üldse arvestatud

kaebaja huvidega.

Maapinna kõrguse tõstmine DP vastaselt kaebaja esitatud fotodelt (tl 5-6, II kd) ei nähtu.

16. Kaebaja kahtlustab kaebuses toodud väidete kohaselt, et ärihoonesse võidakse kavandada

hoopis kortereid.

Projekt ja ehitusluba kaebaja väidet ei kinnita. WC ja duššivõimalus äripindadel ei tõenda

korterite rajamist. See on seotud mh jalgrattaga töölkäimise soodustamisega (projekti

seletuskirja p 2.1). Kaebaja oletused minikorterite rajamisest ei ole kohtule usutavad. Vastustaja

on samuti selgitanud, et lubatud otstarvet mittejärgiv kasutus ei ole lubatud ning sellisel juhul

jäetakse kasutusluba väljastamata.

17. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited tööstushoone rajamisest. Majandus- ja

taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ei näe ette sellist

ehitise kasutamise otstarvet, nagu tootmispind, kuid nimetab tööstushooned. Samas on ilmne,

et Veerenni tn 55 kinnistule ehitatav hoone ei ole tööstushoone. Ehitusprojektis on töökojad

7(7)

ette nähtud müügisaalide teenindamiseks. Enamus ruume on vaid 30m² suurused. Väiketöökoda

(juuksuri, kingsepa jms) pole käsitatav tööstushoonena. Ehitise kasutamise otstarbekood 12339

on muu teenindushoone. (vt ehitusprojekt koos seletuskirjaga)

18. Müra (hoonest tingitud) on samuti projekti seletuskirjas käsitletud (lk 24/ 27), millest norme

ületavate mürahäiringute tekkimist ei nähtu. Liiklusmüra käsitleti DP menetluses tehtud

Akukon OY töös (viide DP p 1.3), mis eraldiseisvalt ehitusloas lubatavast tulenevalt ei suurene.

19. Mis puudutab kaebaja väiteid menetluslike õiguste rikkumisest, so kaasamisest ja

ärakuulamisest, siis ei ole kaebaja selgitanud, milliseid väiteid ta ehitusloa menetluses esitada

ei saanud, mis oleks saanud muuta loa sisu.

Kaebaja ise kinnitab vastustaja seisukohta, et talle tutvustati eskiisprojekti (vt 27.09.2018

TLPA kiri, tl 85, I kd). Kaebaja arvamusele vastati 05.02.2019 (vt TLPA kiri, tl 87, I kd), sh

viidati projektis tehtud muudatustele. Kaebaja sai seejärel muudetud eelprojektile esitada

seisukoha 28.02.2019 (vt kaebaja arvamus, tl 88-90, I kd). Seega oli kaebaja ehitusloa

menetlusest (mis ei alanud alles 06.06.2019) teadlik ja sai selles esitada oma seisukoha ning sai

haldusorgani tagasiside ka juba ehitusloa menetluse kestel. 28.02.2019 vastuväidetele

vastamisega viivitamine ei toonud antud juhul kaasa olukorda, kus see oleks raskendanud

kohtusse pöördumist, kuivõrd kaebajat teavitati 16.07.2019 vastuskirjas (tl 92-93, I kd)

ehitusloa väljastamisest ning sellest hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Seega pole õige

kaebaja väide menetlusse kaasamata jätmisest või vigadest ärakuulamisel, mis oleks mõjutanud

haldusmenetluse lõpptulemust (HKMS § 58) või takistanud kaebeõiguse teostamist.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

Kolmas isik (Veerenni 55 OÜ) on 11.09.2019 esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude

(õigusabikulu) väljamõistmiseks summas 1050 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud

seisnevad juriidilises nõustamises (töös asja materjalidega 1,5 tundi; vastuse koostamises kokku

5 tundi; seisukoha koostamises ja kohtule esitamises 1,25 tundi). Asja materjalidest nähtub, et

kolmas isik on esitanud kirjaliku vastuse asjas üksnes määruskaebusele (tl 136-138, I kd) ning

ühtegi tõendit esitatud ei ole. Määrusekaebuse vastus koosneb asjaolude (menetluskäigu)

väljatoomisest; kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtade tsiteerimisest ja lõpuks

halduskohtu ja vastustaja põhjendustega nõustumisest. Kuigi seisukoha kujundamiseks tuli

esindajal läbi töötada piisav hulk materjali, ei saanud eelnevalt väljatoodud määruskaebuse

koostamise toimingutele koos sellega kuluda enam kui ca 6 tundi. Tegemist pole õiguslikult

keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud ja õiglaseks väljamõistetavaks õigusabikuluks

840 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtul puudub õiguslik alus heita kolmandale isikule ette tema

poolt oma menetlusõiguse kasutamist. Kuna kolmanda isiku kaalukas huvi oli vältida esialgse

õiguskaitse kohaldamist, oli määruskaebusele vastamine õigustatud. Kolmas isik on muude

menetluskulude tekkimist vältinud. Eelnimetatud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/