4-19-3788/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3788

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2019.a Tallinna kohtumajas

Väärteoasja nr

4-19-

3788 (väärteoasi nr 2315,19,003628)

Kohtunik

Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Väärteoasi G.M kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar 12.06.2019.a H. koostatud otsusele väärteoasjas nr 2315,19,003628;

Kohtuistungite toimumise aeg

05. detsembril 2019.a kell 13:01

Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja G.M , isikukood

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel xxxelukoht: xxx, e-post: xxx ;

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar, Advokaadibüroo Simson Straus, Tornimäe 2, Tallinn, epost: silver.reinsaar@svslegal.ee; Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse esindaja J. P. ;

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine istungimenetluses;

Juhindudes -135 kohus VTMS § 111 § 132 p 1, § 133 otsustas:

1. Jätta rahuldamata G.M kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist Aivar

H. 12.06.2019.a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2315,19,003628 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja poolt 12.06.2019.a G.M-ile LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristus –

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 3 (kolmeks) kuuks pööratakse täitmisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

3. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb G.M juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja G.M-ile, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaarele ja Politsei ja Piirivalveameti – Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 17.01.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A.

H. 12.06.2019.a otsusega väärteoasjas nr

2315,19,003628 karistati G.M

LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema

22.05.2019.a kella 22:00 ajal Harju maakonnas, Tallinnas Pärnamäe tee 36 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 95 + 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud - suurimat sõidukiirust (50 km/h), mitte vähem kui 42 km/h (tl 4, väärteotoimik tl 10).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebuses menetlusaluse isiku G.M kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar on asunud seisukohahale, et menetlusalusele isikule määratud karistus on ebamõistlikult raske. Kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistust määrates ei ole arvesse võtnud menetlusaluse isiku poolset kahetsust arvestatud ei ole sellega, et G.M ei ole varasemalt piirkiiruse ületamise eest karistatud. Kohtult taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist menetlusalusele isikule mõistetud , karistuse korrigeerimist.

Kaitsja leiab, et G.M süü ei olnud suur, sest talle heidetakse ette LS § 227 lg 3 koosseisu alumisse osasse jäävat rikkumist. G.M mõistab oma teo tõsidust ja kahetseb seda puhtsüdamlikult, on veel noor inimene, siis tema väärussüsteem ei pruugi olla täielikult välja kujunenud. Noorele inimesele määratud karistus – juhtimisõiguse ära võtmine - on liialt karm ning see ei ole isiku õiguskuulekale elule suunamise juures oluline, vaid piisab ka juhtimisõiguse ära võtmise ohust tulenevast šokist ja rahatrahvist. Kaebuses selgitatakse, et G.M on omale leidnud töö müügimehena, see töö meeldib viimasele väga, tuleb hästi välja ja on aidanud elu kontrolli alla saada.

G.M tööülesannete hulka käib lisaks muule ka klientide juurde sõitmine ja siis nendega suhtlemine ning tööülesannete täitmiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kaebuses selgitatakse, et talle kuivõrd müügimehe töö on väga liikuv ja kliendid ei jää ainult Tallinna piirdesse, vaid asuvad ka mujal asulates, ei ole sobivaks alternatiiviks ka ühistranspordi kasutamine, ses on üldteada, et bussiliiklus väiksemates asulates on ebapiisav. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab G.M jaoks töökoha kaotust ning juhtimisõiguse äravõtmine ei aita kaasa tema õiguskuulekale elule suunamis vaid võib avaldada hoopis vastupidist mõju.

Kaebuses ele, tõdetakse, et töökoha kaotuse oht ei välista juhtimisõiguse ära võtmist, kuid seda tuleks siiski vältida. G.M varasemad rikkumised ei ole seotud kiiruseületamisega s.t puudub alus arvata, et G.M oleks üldiselt ohtlik liikleja, kes tuleb vaid ühe kiiruseületamise tõttu liiklusest kõrvaldada, pärast juhtimisõiguse saamist on G.M käitunud veatult ning varasemate karistuste pinnalt ei joonistu G.M-ist liiklushuligaani pilt. Kaitsja hinnangul olnuks isegi reaalselt täitmisele pööratav lühiajaline arest antud situatsioonis G.M-ile jaoks kergema tagajärjega karistus, nimelt ei kaotaks ta sel juhul enda sissetuleku teenimise võimalust.

Juhtimisõiguse äravõtmine on antud asjaoludel raskeim võimalik tagajärg (tl 1-3).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 05.12.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar kinnitas, et nemad jäävad esitatud kaebuse juurde, paludes see rahuldada, taotledes kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tühistamist, märkides, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks. Puudub alus arvata, et G.M võiks jätkata sarnaste väärtegude toimepanemist. Tegemist on esmakordse juhiga, kellele kaasnevad lubade äravõtmisega rasked tagajärjed (tl 25). Kaebuse esitaja G.M kinnitas kohtuistungil, et midagi suurt tal lisada ei ole, tööd teeb ta vanemate ettevõtte alt, nimelt müüb ta masinaid, millega saab kodu puhastada s.t ta tegeleb aktiivmüügiga, näitab masinaid inimestele, annab neid proovida, katsuda ning kui talt juhtimisõigus ära võetakse, siis ta ei saa tooteid inimestele tutvustada, kaotab sellega töö. Kindlasti on töid veel, mida ta saab teha, kuid ta õpib müügiesindajaks, et saaks kunagi oma firma luua ning, midagi toota, koolis ta ei käi, aga ta õpib läbi praktilise töö. Kinnitab ta seda, et elab koos vanematega ning viimas (tl 25-26). ed peavad teda ka üleval Kaitsja esitatud küsimustele kaebuse esitaja G.M selgitas, et tema hinnangul oleks arest 10 päeva talle isegi õigem karistus, ta saaks selle ära jaotada, kuid kolm kuud lubadeta olla on raskem (tl 26).

Kohtuväline menetleja kohtulike vaidluste käigus asus seisukohale, et vaidlustatud otsus on kaalutletud otsus, arvesse on võetud nii rikkumist kui rikkuja isikut. Kohtu tähelepanu pöörati teadmisele, et G.M näol on tegemist algaja juhiga, keda varasemalt karistati kor solevas duvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest, üks karistus on kustunud, üks on kehtiv. Käe asjas kohtuväline menet ja pidas vajalikuks menetlusalust isikut karistada juhtimisõiguse le äravõtmisega. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et G.M ei pea ennast või oma peret ülal pidama, see tähendab viimasel ei ole töö elus kesksel kohal.

Tegemist on sikuga, kes on oma vanemate ülalpidamisel ja proovib tegeleda müügitööga. Eeltoodust tulenevalt palus kohtuväline menetleja jätta G.M kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (kd 27). Kohtuotsuse motiivid

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse G.M-ile ette LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist ja nimelt, et ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 95+-3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 42 km/h võrra, pannes selliselt toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud kiirus . LS § asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis

227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis eest nähakse ette väärteovastutus ja nimelt karistatakse teo toimepanijat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas kaebemenetluses ei ole tekkinud vaidlust selles, nagu G.M ei oleks temale väärteoprotokollis ja väärteootsuses etteheidetud ajal ning kohas s.o 22.05.2019.a kella 22:05 ajal, Pärnamäe tee 36 juures, Tallinnas, Harjumaal juhtinud mootorsõidukit BMW reg nr xxx, kohtu hinnangul on see tõendamist leidnud käesoleva väärteoasja menetluse raames kogutud tõendites fikseerituga ja nimelt: väärteoasja materjali juurde lisatud CD plaadil oleva videosalvestusega, millisel on talletatud kaebuse esitajale etteheidetud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine, sam

uti rikkumise kohta väljastatud salvestuse tehniliste andmete väljatrükiga

(väärteotoimik tl 2), millisest nähtub, et 22.05.2019.a kella 22.00 sõiduki BMW reg nr xxxmaksimum kiiruseks mõõdeti 95 km/h ning seda teelõigul, kus lubatud suurimaks kiiruseks oli lubatud 50 km/h. G.M ise ei ole vaidlustanud rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, antud hetkel on seda teinud Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna ametnik G.

Pungas (väärteotoimik tl 1) mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel , kes on kaebus esitaja juhitud kasutanud taadeldud mõõtevahendit (väärteotoimik tl 3) ja järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kiirusmõõturi LaserCam4 salvestuse andmetest nähtub, et (salvestuse ID 008896) menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks xxx

kasutati 22. mail 2019 kell 22:00 0274). Taatlustunnistuse mõõteseadet LaserCam4 (nr LE nr TTRS-18/00316 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0274) taadeldud 19.12.2018.a. Kuna taatlemise siis 22.05.2019.a oli kehtivusaeg on üks aasta, siis väärteo toimepanemise ajal, kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Kaebuse esitaja G.M on kohtus kinnitanud, et tema poolt toime pandud väärtegu juhtus korraks, ta ei vaadanud kiirust ning see oli üksnes mõned sekundid (tl 26). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.M tegu vastab LS § 227 lg 3 tunnustele, on õigusvastane ja ka süüline, mistõttu väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul eelpool välja toodud tõenditega on leidnud kinnitamist, et

G.M on temale väärteootsuses etteheidetud rikkumise ja väärteo, toime pannud vähemalt hooletusega, mis täidab samuti LS § 227 lg 3 subjektiivset süüteokoosseisu tulenevalt KarS § 15 lg Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad -st 3. asjaolud. Kohus selgitab, et karistuse mõistmine menetlusaluse isiku taotletud viisil antud hetkel ei ole põhjendatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks määrata

G.M-ile viimase poolt toime pandud väärteo eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda kuni 3 kuuks. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. kaitsja on kohtuvälisele menetlejale korduvalt Kaebuse esitaja ette heitnud, et menetleja pole menetlusaluse G.M-ile karistust määrates arvestanud isiku Kohus sellega poolt puhtsüdamlikku kahetsust. ei nõustu, et sest kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsusest (tl 4) on üheselt kohtuväline menetleja selge, et isiku karistamisel arvestas menetlusaluse isiku kahetsusega. Menetlusalune isik on nii kohtule esitatud kaebuses, kui ka kohtus korduvalt G.M

rõhutanud, et temale väärteo toimepanemise eest määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise näol on liialt karm ning paneb ta raskesse olukorda. Temale määratud karistuse tulemusel kaotab ta töö, mida armastab, mida ta hästi teeb ning parema meelega oleks ta nõus kandma aresti 10 päeva, mida ta saaks jaotada. (tl 26). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohased väiteid ei ole aluseks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks. Kaebemenetluse käigus G.M (tl 26) selgitas, et tegelikkuses on ta vanemate ülalpidamisel, elab vanemate juures, samuti töötab ta vanemate juures. G.M ei ole avaldanud, kus ettevõttes ta täpselt töötab, viimane on andnud kohtule detailseid selgitusi üksnes tema poolt tehtava tööiseloomu kohta nimelt, et tema müüb robot tolmuimejaid ning, oma tööülesannete täitmisega on ta kohustatud sõitma sageli klientide juurde. Kohtul ei ole e kuna kaebuse võimalik kaebus esitaja sellekohaseid ütlusi kontrollida, esitaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis tema väiteid toetaks. Väärteomaterjalide juurde lisatud väärteoprotokolli on märgitud, et töötab ettevõttes menetlusalune isik enne kohtuliku

uurimist, ankeetandmeid avaldades on viimane kinnitanud, et tema tegeleb kodumasinate müügiga. Käesoleva kaebemenetluse käigus on kaebuse esitaja ja tema esindaja asunud seisukohale, et kaebuse esitaja töö jätkamine näiteks ühistransporti kasutades välistatud. on Kohus märgituga ei nõustu taja peaks ebamugavaks ja võimatuks oma . Isegi, kui kaebuse esi

töökohustuste täitmisel ühistranspordi kasutamise võimalust, siis ja väljaspool linna linnas

liikumiseks saab kasutada ka takso teenuseid, samuti on võimalik palgata tööülesannete täitmiseks mootorsõiduki juhtimisõig või paluda, et klient, kes soovib usega isikut tema poolt pakutavat teenust saada, tuleks ise kaebuse esitaja juurde.

Menetlusaluse

kohtu hinnangul le isikule karistuse määramisel on kohtuväline menetleja igakülgselt arvestanud G.M isikut seda, et ta on varem väärteokorras , sh ka karistatud liiklusalaste väärtegude eest Kohus tõdeb, et kaebuse esitajat ei ole varasemalt küll . karistatud piirkiiruse ületamise eest, kuid G.M on 2018.a karistatud kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub juhtimisõigus. Esimesel korral määrati karistuseks rahatrahv 400 eurot ning teisel korral karistati teda arestiga 5 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 5 tunni ulatuses. Märgitu näitab kohtu hinnangul selgelt, et kaebuse esitaja suhtub ükskõikselt kehtivasse õiguskorda. Kohus leiab, et G.M-ile määratud eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahv kui karistusliik on ka kohtu hinnangul end ammendanud. Aresti kohaldamine ei ole praegusel juhul võimalik, kuna kaebemenetluses ei saa kohus raskendada isiku olukorda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et kohaseks karistuseks on seega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning seda kohtuvälise menetleja poolt määratud ulatuses.

Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus lisaks arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust. LS § 227 lg 3 näeb ette karistuse lubatud kiiruse ületamise eest 41-60 km/h. Seega selle süüteo kontekstis on isiku süü keskmisest väiksem.

Lisaks eeltoodule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille hulka kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Asulasisesel teel piirkiiruse ületamisega paneb õigusrikkuja ohtu nii enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar välja toodud selgitus, et menetlusaluse isiku näol on tegemist noore inimesega ning viimase väärtussüsteem ei pruugi olla veel täielikult väljakujunenud, ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale määratud karistuse tühistamiseks või muutmiseks. Pigem on kohus veendunud, et just kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusliigi kohaldamine võib olla piisavaks heidutuseks, mis suunab kaebuse esitaja . õigusnorme järgima

Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt G.M-ile karistuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 3 kuu ulatuses LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on kooskõlas toimepandud väärteo raskuse ja kehtiva kohtupraktikaga. Kohus märgib, et G.M-ile oli ka enne väärteo toimepanemist teada, et tal võib oma igapäeva elu toimetamiste käigus vaja minna mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid antud teadmine ei takistanud . teda väärteo toimepanemisel

Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub seaduslik alus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist .2019.a väärteoasjas A. 12.06 H. nr 2315,19,003628 seks ning esitatud kaebus tuleb koostatud otsuse tühistami G.M jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § -135.

– 111; § 133 Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/