1-19-10038/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-10038

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10038 (18233000181) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi

S.N süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Veronika Laur prokurör Süüdistatav S.N

isikukood XXX; elukoht ; Eesti Vabariigi XXX

kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX; varasemalt kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2020 RESOLUTSIOON

Tunnistada S.N

2 (kaks süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks ) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018 kuni 18.02.2018, s.o 3 (kolm) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 11 S.N-i

(üksteist) kuud ja 27 seitse (kakskümmend ) päeva vangistust üldkasuliku tööga (seitsmesaja ) tunni ulatuses. seitsmeteistkümne

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-19-10038

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima S.N

kontrollnõudeid ja ohustusi vastavalt KarS § 75 l

- k g 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatule, nimelt:

1)

- XXX; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) ama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

sa , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) osalema sotsiaalpro .

grammis „liiklusohutusprogramm “ Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

KarS § 50 lg 3 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta ära mootorsõiduki

S.N-ilt

juhtimise õigus üheteistkümneks se jõustumisest.

11 ( ) kuuks alates kohtuotsu S.N-i

peab -st 127 kohaselt liiklusseaduse § viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kui jätab juhiloa loovutamata, on ta tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõend

– väljavõte alkoholisisalduse mõõtetulemuste kohta ning id politsei rinnakaamera videosalvestis CD-diski peal – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista välja kümme S.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks

810 (kaheksasada ) eurot sundraha ning 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot ja 25 senti muu menetluskulu

(sõiduki teisaldamise kulud summas 92,05 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulud summas 95 eurot ning määratud kaitsja Igor Belugini tasu summas 241,20 eurot) katteks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on alates 01.01.2020 teise astme kuriteo sundraha suuruseks 876 eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg- 1, 3 alusel kohustub S.N te hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol

238 (üks tuhat kakssada kolmkümmend

kogusummas 1 kaheksa) eurot ja 25 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99920700000174 S.N, 1-19-10038 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-19-10038

S

ÜÜDISTUS

S.N süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem karistatud Viru

Maakohtu Narva kohtumaja poolt 22.01.2015 KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (karistus ei ole kustunud), taas, 16.02.2018 kella 20.50 paiku juhtis mootorsõidukit VW Passat Variant, riikliku reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis

(alkoholisisaldus tema väljahi gtavas õhus moodustas 0,99+/ 0,09 mg/l, kuid mitte vähem kui n -

0,90 mg/l), sõites sellega Sillamäel mööda Gagarini 3 majast. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tahtliku tegevusega pani S.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 2 alusel. Kooskõlas ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör S.N-i, tema kaitsja Igor Belugini

Veronika Lauri vahel 17.12.2019 epp S.N-i sõlmitud kokkul ega taotleb prokurör

süüdimõistmist KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toim

424 lg 2 epanemises ja tema

karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega. tuleb karistusaja hulka arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018-18

.02.2018, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks

1 aasta 11 kuud ja 27

717 tunni päeva vangistust, mis tuleb KarS § 69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. S.N on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 1, p-

de 1-6 ja lg 2 p-de 2, 8 alusel. S.N-ile KarS § 50 lg ja § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör se. lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära kuuks mootorsõiduki juhtimise õigu

Asitõendid – väljavõte alkoholisisalduse mõõtetulemuste kohta ning politsei rinnakaamer a

videosalvestis CD-diski peal tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. S.N-ilt kuuluvad d, s.o sundraha summas 810 väljamõistmisele ka menetluskulu

eurot, sõiduki teisaldamise kulud summas 92,05 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulud summas 95 eurot ning määratud kaitsja Igor Belugini tasu osutatud õigusabi eest summas

241,20 eurot. -te 1, 3 alusel kohus KrMS § 180 lg tub S.N hüvitama temalt

väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 alates käesoleva 238,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

15.01.2020

kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

KrMS § 180 lg 3 alusel palus prokurör vabastada S.N-i osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda 66 euro suuruse osa, kuna kokkuleppe sõlmimise ja S.N-i kohtu alla andmise ajal oli see 810 eurot, millega kokkuleppe sõlmimisel ka arvestati. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et

1-19-10038

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Kohus jätab vastavalt prokuröri taotletud täpsustusele sundraha 66 euro ulatuses – ehk osas, milles S.N-ist sõltumata pärast kokkuleppe sõlmimist sundraha suurus kasvas – riigi kanda, sest see arvestuslik menetluskulu tekkis süüdistatavast sõltumata ja selle süüdistatava kanda jätmine ei oleks kooskõlas kokkuleppemenetluse reeglitega ja samas ei oleks kokkuleppe tagastamine sel põhjusel õigustatud Õigustatud poleks KrMS § 180 kohaselt ka selle summa sissenõudmine . süüdistatavalt. Nimetatud täiendus on tehtud kokkuleppesse süüdistatava huvides, mistõttu kohtu hinnangul ei riku süüdistatava kaitseõigust see, et a täpsustuse te kohtuistungil j gemise juures ei olnud kaitsjat. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

/ / Heili Sepp Kohtunik