3-19-663/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-663

Haldusasi

X kaebus Kaitseväelt teabe saamise ja tegevteenistusse

võtmisest keeldumise asjus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja Y

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määruse peale

haldusasjas nr 3-19-663.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-663 ja saata

asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 04.07.2018 avalduse ja dokumendid, kandideerimaks Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutusse (KVÜÕA; praegu Kaitseväe Akadeemia). KVÜÕA leidis, et X ei sobi

kandideerima

KVÜÕA

rakenduskõrgharidusõppe

õppuriks

ja

teda

ei

lubatud

sisseastumiskatsetele.

2. X esitas 09.03.2019 uue avalduse ja dokumendid sooviga kandideerida KVÜÕA-sse.

KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli nr KVÜÕA-3.2-2.1/18/304 (dtl 82) p 1.3

järgi ei lubata X sisseastumiskatsetele „samadel põhjustel, mis eelmisel aastal“. Kaitseväe

16.04.2019 menetlusdokumendis (dtl 67) esitatud selgituste kohaselt on KVÜÕA-sse

kandideerimise tingimuseks Kaitseväe tegevteenistus või tegevteenistusse asumine. Kaitseväe

korralduse seaduse (KKS) § 413 kohaselt teostatakse kaitseväe teenistusse kandideerivale

isikule tema teenistusse sobivuse hindamiseks taustakontroll. X taustakontrolli käigus tuvastati

asjaolud, mis välistavad tema tegevteenistusse võtmise.

3-19-663

2(6)

3. X esitas 28.03.2019 Kaitseväele päringu (dtl 107), milles soovis teada, kas Kaitseväe

luurekeskus teostas tema suhtes jälitustoiminguid; tutvuda jälitustoimikuga ja põhjendust, miks

ta ei sobi tegevteenistusse.

4. Kaitsevägi selgitas 04.04.2019 vastuses nr LuK-0.2-3/19/1684-2, et ei saa tutvustada

jälitustegevuse käigus kogutud teavet, sest ei ole X suhtes jälitustoiminguid teostanud.

Kaitsevägi teostas kooskõlas KKS §-dega 413 ja 415 X nõusolekul taustakontrolli, mille

eesmärk oli hinnata tema kaitseväeteenistusse sobivust. Taustakontroll on osa kaitseväeluure

täitmise ülesandest (KKS § 36 lg 1 p 5) ja selle käigus kogutud teavet ei saa X-le tutvustada,

sest see võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist (KKS § 4110 lg 3 ja lg 4 p 1).

5. X esitas 09.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles muu hulgas, et

Kaitsevägi väljastaks talle haldusakti, millega otsustati kaebaja sobimatus tegevteenistusse, ja

selgitatakse sellise otsustuse põhjusi. Kaebaja palus kohtul kontrollida, kas Kaitseväe kogutud

teave ja selle põhjal tehtud järeldused, mis takistavad kaebajal asuda tegevteenistusse ja seega

ka õppima KVÜÕA-sse, on õigusaktidega kooskõlas. Kaebaja selgitas, et on Kaitseliidu

tegevliige ja osaleb õppustel ning on hetkel ka ajateenija, kellel on nooremseersandi auaste ja

kellele on usaldatud jaoülema ülesanded. Teisalt tuvastas Kaitsevägi kaebaja taustakontrolli

käigus, et ta ei sobi tegevteenistusse põhjustel, mis ei ole kaebajale teada. Kaebajale jääb

arusaamatuks, miks tal on võimalik jätkata tegevust Kaitseliidus, kuid mitte Kaitseväes.

Kaebaja soovis tutvuda taustakontrollis tema kohta kogutud teabega. Kaebaja esitas ka esialgse

õiguskaitse taotluse, milles soovis sellise ettekirjutuse tegemist, millega kaebajal oleks

võimalik alustada tegevteenistust Kaitseväes enne lõpliku lahendi jõustumist.

6. Halduskohus jättis 17.04.2019 määrusega (dtl 87) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

7. Tulenevalt halduskohtu 06.06.2019 määruses (dtl 96) antud juhistest täpsustas X 17.06.2019

menetlusdokumendis (dtl 99), et soovib vaidlustada Kaitseväe 04.04.2019 vastust nr LuK-0.2-

3/19/1684-2. Kui kaebajale ei väljastata haldusakti taustakontrolli tulemuste kohta, ei ole

võimalik kontrollida selle õiguspärasust. Kaebaja märkis, et temale väljastatav dokument ei pea

sisaldama riigisaladust, kuid see peaks olema haldusaktina vormistatud ja allkirjastatud.

Kaebaja selgitas ka, et ei soovi teada teabe kogumise meetodeid ja viise vms, kuid soovib, et

pädev organ annaks taustakontrolli käigus kogutud materjalidele sõltumatu ja objektiivse

hinnangu.

8. Kaitsevägi selgitas 08.07.2019 menetlusdokumendis (dtl 104) vastuseks 01.07.2019

kohtunõudele (dtl 102), et taustakontrolli tulemuste kohta ei vormistata haldusakti.

Taustakontroll

seisneb

haldusorgani

toimingutes,

mille

raames

Kaitseväe

pädev

struktuuriüksus – luurekeskus – kontrollib KKS § 433 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemist KKS

§-s 435 sätestatud viisil. Kaebaja suhtes tehti toiminguid tema kirjaliku nõusoleku alusel ning

kooskõlas KKS-s sätestatuga. KVÜÕA-l on õigus hinnata isiku taustakontrolli käigus

tuvastatud asjaolusid ja otsustada, kas need annavad aluse tema tegevteenistusse võtmisest

keeldumiseks (KKS § 413 lg-d 1 ja 3). Luurekeskuse kogutud ja KVÜÕA-le edastatud teave on

soovitusliku iseloomuga. Lõpliku otsuse tegevteenistusse sobivuse kohta teeb õppeasutus

kaalutlusõiguse alusel. Taustakontroll on kaitseväeluure ülesande täitmise üks osa.

9. X kinnitas 06.08.2019 menetlusdokumendis (dtl 129–131) vastuseks halduskohtu

10.07.2019 nõudele (dtl 109) ja 22.07.2019 määrusele (dtl 120–122), et soovib jätkuvalt

vaidlustada Kaitseväe 04.04.2019 vastust. Põhiseaduse (PS) § 44 lg 3 kohaselt on kaebajal õigus

tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kaebaja soovib teada, miks Kaitsevägi luges ta

ebausaldusväärseks isikuks. Kaebaja viitas nimetatud eesmärgile ka 03.10.2019 toimunud

eelistungil.

10. Kaitsevägi selgitas 28.10.2019 menetlusdokumendis (dtl 168) vastuseks halduskohtu

24.10.2019 nõudele (dtl 165), et kaebaja taustakontrolli käigus kogutud materjalid sisaldavad

3-19-663

3(6)

kaitseväeluure ülesannete täitmisega seotud salastatud (riigisaladusena käsitatavat) teavet, mille

avalikustamine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse (RSVS) § 25 lg 1 kohaselt saab riigisaladusele juurdepääsu anda isikule,

kellel on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Kaebaja puhul ei

ole need eeldused täidetud.

11. Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

Kohus kontrollis, et kaebaja taustakontroll on läbi viidud ja selle tulemused on vormistatud

seaduse nõudeid järgides. Kaebajale taustakontrolli materjalidega tutvumiseks seatud piirang

on õiguspärane (KKS § 4110 lg-d 3 ja 4). Kaebaja taustakontrolli materjal sisaldab riigisaladust,

mille avaldamine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Kaebajal puudub

riigisaladuse luba ja vastustaja hinnangul ka teadmisvajadus, seega välistab RSVS § 25 lg 1

temale taustakontrolli materjalide väljastamise. Kohus ei saa sisuliselt hinnata asjaolusid ja

tõendeid, mis on juurdepääsupiiranguga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. X palub 04.12.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määrus

tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

KKS § 4110 lg-d 3 ja 4 ei välista täielikult kaebajale teda puudutavate isikuandmete avaldamist,

vaid tegemist on Kaitseväe kaalutlusotsusega. Seetõttu ei piisa üksnes viitest õigusnormidele,

vaid tuleks esitada ka põhjendus, miks taustakontrolli käigus kogutud andmed toovad kaasa

usalduse kaotuse kaebaja vastu ja on põhjust arvata, et ta ei suudaks oma teenistuskohustusi

täita ning miks andmete avaldamine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist.

Andmete avaldamine võib olla võimalik ka osaliselt või üldistatud kokkuvõttena. Halduskohtu

otsusest ei selgu, millest lähtuvalt pidas halduskohus taustakontrolli käigus kogutud teavet

riigisaladuseks. Kohus ise ei saa kõnealust teavet riigisaladuseks tunnistada. Isiku õigust

tutvuda taustakontrolli käigus kogutud andmetega ei välista asjaolu, et isik oli oma

isikuandmete töötlemisega nõus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus

võtab

määruskaebuse

HKMS

§ 207 lg 1

alusel

menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida Kaitseväe seisukohta, vaid arvestab

varem halduskohtule esitatud selgitustega.

14. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

15. HKMS § 2 lg 4 järgi tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikult tahtest. Seega ei ole kaebuse tõlgendamisel määrav mitte selle

sõnastus, vaid kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, millest lähtuvalt peab

kohus vajadusel juhtima kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslike taotluste

esitamise võimalusele. Riigikohus on seejuures selgitanud, et kaebuse nõudeid ja eesmärke saab

täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebus tuleb jätta käiguta

üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (vt nt Riigikohtu

21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 10).

16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on oma korduvates kohtunõuetes ja korraldavates

määrustes põhjendamatult lähtunud kaebaja menetlusdokumentide veidi konarlikust

3-19-663

4(6)

sõnastusest, jätnud tähelepanuta kaebaja tegeliku eesmärgi ja ekslikult leidnud, et ükski nõue

ei viiks kaebajat sihile. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse tagastamine põhjendatud.

17. Halduskohtule 09.04.2019 esitatud kaebuses soovis kaebaja muu hulgas, et vastustaja

väljastaks talle kirjaliku haldusakti, milles on põhjendatud kaebaja sobimatust tegevteenistusse

ning kohus kontrolliks, kas taustakontrolli käigus teabe kogumine ja selle põhjal tehtud

järeldused, et kaebaja ei sobi tegevteenistusse ning seega ka kandideerima KVÜÕA-sse, on

õiguspärased. Kaebaja selgitas, et on proovinud kahel korral astuda KVÜÕA-sse, kuid teda ei

lubatud kandideerima, sest taustakontrolli tulemuste kohaselt on ta ohuks Eesti Vabariigi

julgeolekule. Kaebaja selgitas, et Kaitsevägi ei väljastanud talle taustakontrolli käigus kogutud

teavet ja seetõttu puudub tal võimalus Kaitseväe järeldusele vastu vaielda ja oma head nime

kaitsta. Kaebaja viitas Kaitseväe otsustuse ebaproportsionaalsusele ja võimalikele

kaalutlusvigadele, kuna kaebaja osaleb aktiivselt Kaitseliidu tegevuses ja ajateenijana on talle

omistatud nooremseersandi auaste ning ta on jaoülem, s.o Kaitseministeeriumi haldusala

asutused on teda seni usaldanud. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille

eesmärgiks oli tegevteenistusse asumine enne lõpliku kohtulahendi jõustumist.

18. Hilisemates kaebuse täiendustes on kaebaja küll täpsustanud, et soovib vaidlustada

Kaitseväe 04.04.2019 vastust, millega keelduti talle taustakontrolli käigus kogutud

materjalidele juurdepääsu võimaldamisest, kuid seda ilmselt tingituna halduskohtu selgitustest,

mis suunasid kaebajat just selle vastuse vaidlustamisele (vt halduskohtu 06.06.2019 määrus,

10.07.2019 kohtunõue, 22.07.2019 määrus). Kaebaja on sellegipoolest järjekindlalt selgitanud,

et tahab vaielda vastu Kaitseväe seisukohale, et ta ei sobi tegevteenistusse, ning selleks soovib

ta võimalust tutvuda tema kohta taustakontrolli käigus kogutud teabega (vt 17.06.2019,

17.07.2019 ja 06.08.2019 menetlusdokumendid; 03.10.2019 kohtuistungi protokoll). Kaebaja

on vastu vaielnud ka halduskohtu selgitusele, mille kohaselt puudub halduskohtul võimalus

kontrollida Kaitseväe tegevuse õiguspärasust taustakontrolli läbiviimisel ja võimalus kohustada

Kaitseväge kaebajale teabe väljastamiseks (nt 06.08.2019 menetlusdokument).

19. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seni toimikusse kogutud materjali pinnalt alus

väita, et nõue kohustada Kaitseväge võimaldama kaebajale juurdepääs tema taustakontrolli

käigus kogutud andmetele ei võimalda mingil juhul saavutada kaebuse eesmärki.

20. Kaitsevägi keeldus 04.04.2019 vastusega kaebajale teabe väljastamisest KKS § 36 lg 1

p 5 ning KKS § 4110 lg 3 ja lg 4 p 1 alusel põhjendusega, et taustakontroll on üks osa

kaitseväeluure täitmise ülesandest ja selle käigus kogutud teabe avaldamine kaebajale võib

kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist.

21. KKS § 4110 lg 3 loetleb juhud, mille esinemise korral võib Kaitsevägi kaitseväeluure

ülesande täitmise raames piirata andmesubjekti õigusi, sh õigust tutvuda kogutud ja

töödeldavate andmetega (p 5). KKS § 4110 lg 4 p 1 järgi võib KKS § 4110 lg 3 alusel piirata

andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete

täitmist. Seega sisaldavad kõnealused normid kaalutlusõigust – Kaitsevägi pidi kaebajalt

päringu saamisel otsustama, kas ja millises ulatuses on kaebajale tema taustakontrolli käigus

kogutud andmete avaldamine võimalik ilma kaitseväeluure ülesannete täitmist ohtu seadmata.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on pädev kontrollima taustakontrolli käigus kogutud

andmete avaldamisest keeldumise kui toimingu õiguspärasust, arvestades HKMS § 158 lg-s 3

sätestatut. Kui kohus tuvastab, et Kaitsevägi rikkus kaalutlusreegleid, on võimalik kohustada

Kaitseväge, sõltuvalt asjaoludest, võimaldama kaebajal tutvuda tema kohta kogutud andmetega

või kaaluma uuesti neile andmetele juurdepääsu andmist.

22. On võimalik, et Kaitsevägi ei saanud 04.04.2019 vastuses väga üksikasjalikult selgitada,

miks ta keeldub kaebaja soovitud teabe avaldamisest, ilma et sellega avaldaks ka teavet, mida

Kaitsevägi peab seaduse järgi hoidma salajas. See ei välista aga kohustust olla valmis kõigi

3-19-663

5(6)

keeldumise põhjenduste esitamiseks kohtule, kui teabele juurdepääsu andmisest keeldumine

vaidlustatakse halduskohtus. Halduskohus saab vajaduse korral kuulutada menetluse osaliselt

kinniseks (HKMS § 77 lg 1), eemaldada kaebaja vastavas osas menetlustoimingutelt (HKMS §

79) ja piirata tema õigust tutvuda toimikuga (HKMS § 88) (vrd Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr

3-16-2348, p 21).

23. Halduskohus väitis 05.11.2019 määruses, et tutvus kaebaja taustakontrolli käigus

kogutud materjalidega ja tuvastas, et selle käigus kogutud andmete avaldamine kaebajale võib

kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Määrusest ega ühestki teisest toimikus

sisalduvast dokumendist (nt salastatud teabekandjatega tutvumise kohta koostatud

menetlustoimingu protokollist) ei selgu, milliste materjalidega kohus tutvus ja millistes neist

sisaldusid Kaitseväe kaalutlused, mille halduskohus luges õiguspäraseks. Seega ei ole

halduskohtu järeldused kontrollitavad.

24. Kaitsevägi ei tuginenud 04.04.2019 vastuses asjaolule, et kaebaja taustakontrolli käigus

kogutud

teave

on

üksiti

riigisaladus,

kuid

mainis

seda

põgusalt

28.10.2019

menetlusdokumendis. Kaitseväe seisukohast ei selgu, millisel õiguslikul alusel on kaebaja

taustakontrolli käigus kogutud teave loetud riigisaladuseks ning kas see hõlmab eranditult kogu

teavet. See ei selgu ka halduskohtu määrusest.

25. KKS § 36 lg 1 p 5 järgi loetakse kaitseväeluureks muu hulgas Kaitseväe poolt

taustakontrolli tegemiseks teabe kogumist ja töötlemist. RSVS § 7 p 7 järgi loetakse riigikaitse

riigisaladuseks kaitseväeluure ülesande täitmise käigus ja sünteesitud teave, välja arvatud teave,

mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. RSVS § 37 lg-st 5 tuleneb

võimalus märgistada (s.o õiguslik alus, salastatuse tase) salastatud teabekandjat ka

tekstilõikude ja illustratsioonide kaupa, kui see on otstarbekas. Lisaks tuleneb KKS §-st 415, et

Kaitsevägi kogub taustakontrolli käigus andmeid ka näiteks riigi andmekogudest

(karistusregister, äriregister, rahvastikuregister jne), et kontrollida isikuankeedis esitatud

andmete õigsust. Eelnevast tuleneb, et kogu kaebaja taustakontrolli käigus kogutud teave ei

pruugi olla riigisaladus. Seega seni toimikust nähtuvate seisukohtade ja tõendite pinnalt ei ole

alust järeldada, et kaebajale tema taustakontrolli käigus kogutud teabe väljastamine on igal

juhul ja täies mahus välistatud põhjusel, et tegemist on riigisaladusega ja kaebaja ei vasta RSVS

§-s 25 sätestatud riigisaladuse juurdepääsu tingimustele.

26. Asja õigeks lahendamiseks selgitab ringkonnakohus, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks

võib olla kaebajal kohane vaidlustada ka KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli

nr KVÜÕA-3.2-2.1/18/304 p 1.3, millega otsustati, et kaebajat ei lubata sisseastumiskatsetele

„samadel põhjustel, mis eelmisel aastal“. Kohtutoimikus ei ole tõendit 2018. a-l (s.o „eelmisel

aastal“) kaebaja suhtes tehtud otsuse kohta, kuid Kaitseväe kohtumenetluses antud seletustest

saab järeldada, et keelduv otsus tugines samuti kaebaja taustakontrolli tulemustele. Kaitseväe

selgituste järgi leidis KVÜÕA, et kaebaja taustakontrolli tulemust arvestades esineb alus tema

tegevteenistusse võtmisest keeldumiseks ning kuna KVÜÕA-sse õppima asumise eelduseks oli

tegevteenistusse asumine, ei lubatud kaebajat sisseastumiskatsetele.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli p 1.3

käsitatav kaebaja suhtes antud haldusaktina. Kuna protokoll koostati 20.03.2019 ja kaebaja

pöördus kohtusse 09.04.2019, on kaebaja pöördunud kohtusse enne tühistamiskaebuse

esitamiseks nõutava 30 päeva möödumist. Seega saab kaebaja taotleda protokollilise otsuse p

1.3 tühistamist ja oma sisseastumisavalduse kohta uue otsuse tegemist juhul, kui kohus peaks

kõnealuse protokolli tühistama.

28. KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli p 1.3 tühistamise nõude lahendamisel

saab halduskohus muu hulgas hinnata, kas kaebaja taustakontroll viidi läbi KKS 4. ptk-s ja

teistes õigusaktides sätestatud nõudeid järgides ning kas KVÜÕA järeldus, et taustakontrolli

3-19-663

6(6)

käigus tuvastatud asjaolud toovad endaga kaasa usalduse kaotuse kaebaja vastu ning on alust

arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita (vt KKS § 413 lg-d 1 ja 2), on

õiguspärane. Kaebajale salastatud teabele juurdepääsu võimaldamisega seonduvalt tuleb

arvestada käesoleva määruse p-s 22 märgitut.

29. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel saab kohus tagastada sellised kaebused, milles esitatud

nõudega ei oleks ka nõude rahuldamise korral võimalik saavutada kaebusega soovitud

eesmärki, olenemata nõude rahuldamise perspektiivist. Eespool toodud põhjendusi arvestades

leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ei olnud õige.

Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

30. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu Riigikohtu 22.11.2017 määrusele nr 3-17-

911, milles selgitati salastatud teabekandjaid sisalduvate tõendite kogumist (vt eeskätt p-d 18–

20) ning menetlusosalisele menetlustoimingult eemaldamist ja tema toimikuga tutvumise

õiguse piiramist salastatud teabekandjatega seonduvalt (p-d 22–27). Neid seisukohti tuleb

halduskohtul arvestada ka praeguse asja lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)