2-19-113786/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedhagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 151,47 eurot, viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni 14.01.2020
Legislator headnote
AI generated2-19-113786/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 151,47 eurot, viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni 14.01.2020
Full text
Tsiviilasi nr 2-19-113786
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-113786
Tsiviilasi
Osaühingu
ProInkasso
hagi
Eneli
Eini
vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3321,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Osaühing ProInkasso (registrikood: 111078689;
asukoht: Vinkli 8, 50411 Tartu)
Hageja seaduslik esindaja Andrus Umbleja (e-post:
andrus@proinkasso.ee)
Kostja Eneli Ein (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX; XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Eelistung
30.10.2019,
edasine
menetlus
kirjalikus
meneltuses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Eneli Einilt Osaühingu ProInkasso kasuks:
2.1. põhivõlgnevus 2925,29 eurot,
2.2. hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 151,47 eurot,
2.3. viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni 14.01.2020
summas 116,67 eurot;
2.4. viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest 15.01.2020 kuni põhivõla
täieliku tasumiseni 7% aastas.
3. Jätta hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 40 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud Eneli Eini kanda.
5. Määrata Osaühingu ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista
Eneli Enilt Osaühingu ProInkasso kasuks välja 300 eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).
Hageja nõue ja põhjendused
1. Osaühing ProInkasso esitas 17.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
Eneli Einilt 3057,54 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi
lõpetas 14.06.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 20.06.2019 esitas Osaühing ProInkasso (edaspidi: hageja) Tartu Maakohtule hagiavalduse,
milles palub Eneli Einilt (edaspidi: kostja) hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3116,76
eurot, millest 2925,29 eurot moodustab põhivõlgnevus, 151,47 eurot hagiavalduse esitamisega
sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 järgne võla
sissenõudmisega seotud kulu, ning viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni
põhivõla täieliku tasumiseni 7% aastas, kusjuures viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni palub
hageja mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt hagejale viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulud hüvitamiseni.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS E.s (praeguse ärinimega AS E. E. M., edaspidi
nimetatud kui M. K. või esialgne võlausaldaja) XX.XX.XXXX õppelepingu nr XXX, millega
kostja asus õppima M. K. XXX õppekavale. Õppekava mahuks oli 180 ainepunkti (EAP), mis
jaotusid 6-le õppesemestrile. Kostja oli muuhulgas kohustatud tasuma õppimise eest
õppemaksu. Õppelepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt koosnes õppemaks õppeaasta
alustamise tasust, ainepunktide maksumusest ning õppelepingu lisades kokku lepitud
lisateenuse maksumusest. Lepingu alusel esitas M. k.kostjale õppemaksu arve nr XXX
summas 2925,29 eurot maksetähtajaga 23.09.2018. Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud.
Õppelepingu üldtingimuste punkti 7 kohaselt on kostjalt õigus nõuda viivist 7% aastas.
Hageja on omandanud nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja ei nõustu kostja
seisukohaga, et kostja ei ole kohustatud arvet tasuma, kuna arve ja sõlmitud maksegraafik on
adresseeritud ettevõttele.
Kostja seisukohad
4. Kostja vaidles hagile vastu, kuna maksegraafik on allkirjastatud ja arve on tehtud ettevõttele
avatex solutions OÜ.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab,
et võlausaldaja on sellest huvitatud, et võlgnik teeks soorituse õigeaegselt. Selleks on võlgnik
lepingu alusel kohustatud. VÕS § 82 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks
määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. VÕS § 108 lg 1
kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Vaidlus puudub selles, et kostja ja AS E. (praeguse ärinimega AS E. E. M.) vahel oli sõlmitud
õppeleping. Lepingu alusel on M. k. esitanud kostjale õppemaksu arve nr XXX summas
2925,29 eurot maksetähtajaga 23.09.2018. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna arve on
adresseeritud ettevõttele avatex solutions OÜ ning ettevõttega avatex solutions OÜ on võla
tasumiseks kinnitatud maksegraafik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt arve
adresseerimine ettevõtte nimele ning ettevõttega maksegraafiku sõlmimine ei vabasta kostjat
kui lepingu poolt lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Nõude suurusele ei ole kostja vastu
vaielnud.
8. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 4.14 kohaselt oli kokkulepitud
viivisemääraks 7% aastas. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis
151,47 eurot (alates 24.09.2018 kuni 20.06.2019).
9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemisele eelneva
päeva 14.01.2020 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 116,67 eurot. Alates
kohtuotsuse
tegemisest
(15.01.2020)
mõistab
kohus
välja
viivise
protsendina
põhivõlgnevuselt 7% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10. Hagiavalduses viidatud VÕS § 1131 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või
kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib
VÕS § 1132, milles ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks
hüvitamiseks, vaid mis sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna asja materjalidest ei nähtu, milles
sissenõudmiskulu seisneb, ei pea kohus selle nõude rahuldamist võimalikuks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja
kanda.
12. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot (maksekäsu kiirmenetluses
97,88 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 202,12 eurot). Riigilõivu on hageja
tasunud lähtuvalt hagihinnast, seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja
menetluskulu põhjendatud. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks
ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
13. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik