2-19-121200/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-121200

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi G K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

359,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (Julianus

Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn, e-

post: jurist@julianus.ee);

Kostja: G K (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx;

tegelik elu- või viibimiskoht xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G K hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Elektrilevi

OÜ vahel 09.07.2015 sõlmitud võrgulepingust nr 7496317266 tulenev põhivõlgnevus

258,70 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 50,48 eurot.

3. Mõista kostjalt G K hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis alates

11.12.2019 protsendina põhinõudelt (258,70 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude (258,70 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui

208,22 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt G K hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud

172,90 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (172,90 eurot) tuleb G K’il tasuda

Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-19-121200

2 (4)

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale G K avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata võla sissenõudmiskulude 30 euro nõudes.

 Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 30 eurot

väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

2-19-121200

3 (4)

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest lepingust

tulenevalt nimetatud sissenõudmiskulu tekkis. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud

sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 91% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 9% ulatuses hageja ja 91% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot ja

esindustasu 300 eurot, kokku 400 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu

alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (100+90) 190 eurot. Hageja on

esitanud kohtule kinnituse, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad

menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 172,90 eurot (s.o 190-

st eurost 91%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

2-19-121200

4 (4)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik