1-20-276/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-276 (20284000012) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi F G . stuses KarS lg 2 süüdi § 424 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav F.G

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxx – xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.12.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14- 10166 karistatud KarS § 424 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga KarS

§ 73 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse

249 kohus otsustas: seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

1. Tunnistada .G (KarS)

424 lg 2 F

süüdi § järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistuseks kuud vangistust.

10 (kümme)

KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada .G karistuse kandmise aja algust F alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13. jaanuar 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o

9 (üheksa)

16 (kuusteist) päeva vangistust jääb tingimisi kuud ja kohaldamata. Määrata . le katseaeg ning mõistetud vangistust F G-

2 (kaks) aasta

t

9 (üheksa)

16 (kuusteist) päeva ei pöörata täitmisele, kui ja kuud .G ei pane F katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli nõudei

d: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx – xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 2) rel kriminaalhooldusosakonda ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike jä registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata . le katseajaks KarS §

2 p 8 alusel käitumis F G-

75 lg kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata F.G-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

-

Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla

ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata lisakohustus hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul F.G-le pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

KrMS § 130 lg 41 alusel agamiseks kohaldada .G F käesoleva kohtuotsuse täitmise t suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrM .G-lt kriminaalmenetluse kuludena F S § 180 lg 1 alusel välja mõista

sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa riigi õigusabi tasu ) eurot

ja (nelikümmend üheksa äärata kriminaalmenetluse kulud ) eurot 20 senti riigi kasuks. M

487 (nelisada kaheksakümmend seitse eurot 20 senti ) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2020.a. veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 40 ( eurot 60 nelikümmend) senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg ku kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud u 25. menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuots - konnause peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustu hooldus si, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos - ), mis edastatakse süüdimõistetu posti või e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis kui F G . toime pannud see on toime pandud korduvalt lg 2

lles, et tema, olles karistatud KarS § 424 järgi, mis seisnes se Tartu Maakohtu 01.12.2014 kohtuotsuse nr 1-14-10166 alusel ning omades kehtivat kriminaalkaristust, juhtis 13.01.2020.a. kella 14:25 paiku Viljandi maakonnas Abja-Paluojas Kastani tn 4 juures mo XXX XXX , olles otorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljah vas õhus oli vähemalt 1,05 ingata mg/l kohta.

Nimetatud tegevusega rikkus . F G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks § järgi mõista karistuseks KarS § 74 lg KarS 424 lg 2 ning

10 kuud vangistust. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada . karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, F G s.o alates 13.01.2020.a. Ülejäänud 9 kuud ja 16 päeva vangistust jätta .G suhtes F tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui .G ei pane 2 aasta pikkuse katseaja F

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 ja kohustusi. kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistk

ümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alu ing süüdlase isikut, sel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid n määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sa

ma liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvit . Meditsiiniasutuse poolt amise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

-

Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT a

nalüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada .

F G suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõe eseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat ndamis - siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kar

S § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt o üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. n menetluskuluks s KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 256 5 lg 2 kohaselt s hus üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab ko KrMS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud

179 lgon määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 438 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põ Süüdistatava hjendatud ja vajalikus ulatuses. . kaitsja esinemise eest F G kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 49,20 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menet kulud süüdi -le 1 lus - mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatu - d sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 256 5 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse F G . -lt kuludena sundrah

438 eurot ja 49,20 eurot riigi kasuks. Arvestades a riigi õigusabi tasu süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb süüdistatav vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. . on kahtlustatavana kinni peetud 13.01.2020, seega F G tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 13.01.2020. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni-

või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik