2-19-17265/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17265

Tsiviilasi

Veipmarket OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik Veipmarket OÜ (registrikood 12857326, asukoht

Tehnika

tn

55,

10136

Tallinn,

e-post:

veipmarket@gmail.com), juhatuse liige M V (isikukood

xxx),

lepinguline

esindaja

Riho

Viik

(e-post:

riho.viik@gmail.com)

Ajutine

pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

telefon: 664 0600, 501 8840, e-post: maire@mmab.ee)

Kohtuistung

10.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Veipmarket OÜ (registrikood 12857326) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Veipmarket OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Veipmarket OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Maire Arm pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Veipmarket OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige M V (isikukood xxx).

5. Avaldada teade Veipmarket OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Veipmarket OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks

209 eurot, kokku 1 254 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo

arvelduskontole nr xxx.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Veipmarket OÜ esitas 05.11.2019 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab

muuhulgas järgmist:

Võlgnik kanti äriregistrisse 28.05.2015. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku

põhitegevusalaks oli äriregistri andmete kohaselt tubakatoodete müük. Võlgniku majandusaasta

kestus oli 01. jaanuarist 31. detsembrini. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud

2018.a. kohta. Võlgniku juhatuse liige on M V (isikukood xxx). Võlgniku ainukeseks osanikus ja

tegelikuks kasusaajaks on M V.

Võlgniku tegevusalaks on registrikaardile märgitud tubakatoodete müük, täpsemalt tegeles

võlgnik veipimisega, st e-sigarettide ja tarvikute müügiga. Võlgnik palub välja kuulutada pankroti

ja põhjendab seda sellega, et viimaste aastate äritegevus on tal olnud ebaedukas, seadusandlus ja

tururegulatsioon selles valdkonnas on ebapiisav, mis on tekitanud äriühingu majandamisel tõrkeid.

Kuna tegevus on toimunud äriühingu juhataja poolt antud laenude abil, siis omanik ja juhataja

enam edasist tegevust võimalikuks ei pea. Äriühingu tegevuse abil tekkinud võlakohustusi tasuda

ei ole võimalik. Äriühingu maksejõuetuks muutumine on kaasa toonud ka M Vi eraisiku pankroti.

Juhatuse liige M V selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et probleemid e-sigarettide turul algasid

2017.aastal mil muudeti nõudeid kauplemisele, mille tõttu tuli näiteks hävitada osa kaupa laost

(pudelid, mis olid lubatust suuremad). Alates 2018. aastast tõusis aktsiisimäär, samuti keelati e-

poed. Kõik vastavas valdkonnas uute regulatsioonidega sisse viidud muudatused tõid kauplejatele

kaasa kulud ja kahjumi. 2019.a. peatati ootamatult tubakaseaduse lugemine, ehkki tubakaseaduse

vastuvõtmine oleks võinud parandada tekkinud olukorda turul. Äriühingu juhatus otsis kuni

2019.a. sügiseni võimalusi edasi tegutsemiseks, kuid see ei olnud enam reaalne, igapäevased

püsikulud olid suuremad kui tegelik tulu. Võlgniku juhatuse liige andis ise laenu, tagas võlgnevusi

käendustega ning on võlgnevuste vähendamiseks tagastanud võlausaldajatele kaupu. 2019.a.

sügisel otsustati sisse anda pankrotiavaldus. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku selgitustega

makseraskuste tekkimise aja ja põhjuste osas ning pankrotisituatsiooni olemasolu osas võib

nõustuda.

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule

kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku pangakontode jääk on

0,40 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid

registreeritud ei ole. Võlgniku kasutuses on olnud liisingvarana sõiduk xxx, kuid selles osas on

liisinguandja xxx AS lepingu lõpetanud ja liisingvara on liisinguandjale tagastatud.

Pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara täielikult puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul

võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Võlgnikul on kohustused 2 töötaja ees kokku summas 4680 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel

on võlgnikul maksuvõlg summas 200,99 eurot. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest

täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Kõik

kohustused kokku on summas 112 422,33 eurot.

Haldur peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik ise,

mistõttu on maksejõuetuse olemasolu võimalik eeldada. Kontrollides ja analüüsides võlgniku

poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse

põhjuste osas. Võlgniku viimaste aastate äritegevuse tulem on olnud kahjumis, samuti on juhatuse

liige kinnitanud, et ettevõtte tegevus on sisuliselt lõppenud, samuti on edaspidist tegevust omanik

hinnanud perspektiivituks. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest

on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnik maksejõuetu alates 2019.a. sügisest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses

kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole

samuti võimalik olnud tuvastada.

Pangakontode

ja

tehingute

ülevaatusel

tavapärasest

majandustegevusest

erinevaid

ja

tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis

võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul,

kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole

võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot.

Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille

realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara

mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks

võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku

äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul

taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on

ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leaib ajutine haldur, et esinevad alused

pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja

kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2 500 eurot

pankrotimenetluse

kuludeks.

Alternatiivselt,

kui

kohus

peab

võimalikuks

pankroti

väljakuulutamist,

siis

pankroti

väljakuulutamisel

on

ajutine

haldur

nõus

jätkama

pankrotihaldurina.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 112 422,33 eurot,

kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on

alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt

„muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus

on

teinud

10.12.2019

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 13.01.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme M V (isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub

käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele

lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu

summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6

alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik