Legislator Case Law & Legislation
4-20-170/3 AI generated

4-20-170/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-20-170/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuaril 2020.a. Tallinn kohtumaja. a Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr: 2302,19,018011

Legislator headnote

AI generated

4-20-170/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Esimese asjaoluna toob kohus välja, et kaebus ei vasta VTMS§ sätestatud kaebuse vormistamise nõuetele. Vaatamata sellele ei pea kohus vajalikuks kaebuse tagamistest puuduste kõrvaldamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

asi 4-20-170 Väärteo

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuaril 2020.a. Tallinn kohtumaja. a Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr: 2302,19,018011

Kaebuse esitanud isik

D.R Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta D.R kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsusele l väärteoasjas nr: 2302,19,018011 äbi vaatamata. Tagastada kaebus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse põhjendused

D.R on 13.01.2020.a. itanud Harju Maakohtule kaebuse es PPA Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsuse v

. äärteoasjas nr: 2302,19,018011 tühistamiseks

Esimese asjaoluna toob kohus välja, et kaebus ei vasta VTMS§ sätestatud kaebuse vormistamise nõuetele. Vaatamata sellele ei pea kohus vajalikuks kaebuse tagamistest puuduste kõrvaldamiseks.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult.

Kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et nimetatud kiirmenetluse otsus tehti

08.11.2019.a 15.11.2019.a on kaebaja pöördunud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetluse otsuse tühistami poole taotlusega kiir seks ning teinud seda

tähtaegselt. Kohus möönab kahetsusväärselt, et vanemväärteomenetleja Ragne Lai on alles

10.12.2019.a. vastanud kaebajale, et kaebuse lahendamine ei ole mitte politsei vaid kohtu pädevuses ning annab siis omapoolse selgituse, et kaebus tulnuks kohtule esitada hiljemalt

26.11.2019.a ehk siis kohtuväline menetleja on tekitanud olukorra, kus kaebaja ei olegi saanud kaebust tähtaegselt esitada.

Samas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, millal on kaebaja ise politseipoolse selgituse kätte saanud, samuti ei ole ta kohtule esitanud mitte ühtegi selgitust, miks ta praegusel juhul pöördub kohtu poole alles 13.01.2020.a

VTMS § 114 lg kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud

otsuse peale maakohtule 15 päeva jo alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise oksul,

menetleja otsuse kättesaamisest. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja menetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kiir

kulgema alates menetl

usaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. D.R

on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 08.11.2019.a.

Vastavalt - VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka

- isikuga vahetult seotud asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu –

kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3 – -1-1-144-03 RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3 – -1-1-77-98 RT III 1998,21,211).

Kaebaja ei ole , miks ta oma kaebuse on esitanud kohtule esitanud mitte ühtegi põhjendust kohtule alles 13.01.2020.a. Seega järeldab kohus, et ise jätnud kasutamata kaebaja on

võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. tuleb D.R kaebus

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/