2-19-4845/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4845

Tsiviilasi

K K hagi A Ki vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Õnneli Matt

Kostja: A K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Hanna Kivirand

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu osaline tagastamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K K (isikukood xxxx) ja A K (isikukood xxxx) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Lõpetada K ja A K vaheline kaasomand korteriomandile, asukohaga xxxx,

koos selle oluliste osadega ja päraldistega, registriosa numbriga xxxx, selliselt,

et korteri-omand jääb K K ainuomandisse.

1.2. K K võtab täielikult korteriomandil lasuva laenukohustuse panga ees ja A K-i

suhtes solidaarvõlgnike suhetes.

1.3. K K tasub A K-ile hüvitise 32 470,74 eurot (s.o 104 000 (turuväärtus) – 39

058,53 (laenu jääkväärtus 2019. a. detsembri seisuga) = 64 941,47/2).

1.4. A

K

annab

nõusoleku

kinnistusraamatu

kannete

muutmiseks

(kinnistusraamatu II jaos kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks)

kinnistu registriosas nr xxxx, asukohaga xxxx, selliselt, et kinnistu kantakse

kinnistusraamatusse K K-i ainuomandisse.

1.5. Notarikulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades.

1.6. Laenulepingu muutmisega seotud tasu kannab laenulepingust vabaneja ehk A

K.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et kompromissiga on pooled ammendavalt

2-19-4845

2 (3)

lahendanud poolte kaasomandiga seotud küsimused ning ei oma selles osas

enam üksteise vastu mingisuguseid nõudeid ega pretensioone.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada menetluses

tasutud riigilõivust ½, s.o 225 eurot, hageja K K arveldusarvele nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid

03.01.2020 kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja

menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgedest. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja

palub talle tagastada pool hagi esitamisel tasutud lõivust, s.o 225 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei

ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

3. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 1.5 ja 1.9 märgitu, vaid

need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita. Kohus

arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.

4. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on

taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu

2-19-4845

3 (3)

tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus

riigilõivu kokku 450 eurot, sellest tagastamisele kuulub 225 eurot.

5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)