2-18-18810/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2020

Tsiviilasja number

2-18-18810

Tsiviilasi

V.O. hagi V.V. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

713 eurot 55 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.V. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

V.V.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

V.O.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. juuni 2019 otsus osas, milles maakohus mõistis V.V.lt V.O.

kasuks välja igakuise elatise alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni V.O. 21-

aastaseks saamiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.V.lt V.O. kasuks välja igakuine elatis

250 eurot alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni V.O. õpingute lõpetamiseni,

kuid mitte kauem kui V.O. 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXX.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 4. juuni 2019 otsus muutmata.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„4.1 Rahuldada V.O. hagi V.V. vastu elatise nõudes.

4.2 Välja mõista V.V.lt V.O. kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 12. detsembrist

2018 (hagi esitamisest) kuni V.O. õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui V.O. 21-

aastaseks saamiseni, s.o XXXX.

4.3 V.V. tasuda väljamõistetud elatis kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5.

kuupäevaks V.O. arveldusarvele selgitusega „V.O. elatis“.

4.4 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.O. (hageja) esitas 12. detsembril 2018 Viru Maakohtule hagi V.V. (kostja) vastu, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 4. detsembrist 2018 kuni

hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXXXX ning määrata, et elatis tuleb tasuda

kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja kontole selgitusega „V.O. elatis“.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõistis Viru Maakohus 13. septembri 2012 otsusega

tsiviilasjas nr 2-12-4900 kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2012 kuni

XXXXX (s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni) summas 145 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja õpib alates 3. septembrist 2018

XX Gümnaasiumi 10. klassis. Hageja lõpetab kooli suvel 2021.

Hagejal puudub tulu ning kinnisvara. Hageja elab koos ema ja tema abikaasaga XXXXX asuvas

korteris. Hageja on ema ja ema abikaasa ülalpidamisel. Hageja kulud on järgmised:

majandamiskulud 50 eurot, elekter 10 eurot, televisioon ja internet 9 eurot, mobiiltelefon 10

eurot, tervisekulud 40 eurot (hagejal on astma, mistõttu ta vajab eriravimeid ja vitamiine), toit

150 eurot, majapidamis- ning hügieenitarbed 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, sõidukulu

10 eurot, koolitarbed ja täiendõpe vähemalt 40 euro (sh tasu inglise keele ja matemaatika

repetiitorite juures 8 eurot iga kord), vaba aeg 50 eurot, ujumistreeningud 80 eurot, millele

lisandub liikmemaks 100 eurot aastas, varustus ca 500 eurot aastas, võistlused ja nendega

seotud majutuskulud vähemalt 200 eurot.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vanemad peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdselt. Kostja

on nõus tasuma elatist 127 eurot kuus (sama palju, kui on võimalik tasuda hageja emal) või

lähtuvalt Riigikohtu praktikast 143 eurot 50 senti. Ujumistreeningutega seotud kulud 270 eurot

ja korteri majandamiskulud 86 eurot on ebamõistlikud. Kostja elab üürikorteris. Talle kuulub

sõiduauto WV Passat (1995. aasta, turuväärtus 300 eurot). Kostja töötasuks on 813 eurot

44 senti (bruto), millest peetakse kinni võlgnevused täitemenetluse korras.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 4. juuni 2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

igakuise elatise 250 eurot alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja

21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX. Maakohus määras, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud

elatis kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja arveldusarvele selgitusega

„V.O. elatis“. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt viitas maakohus perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97

p-le 2, § 99 lg-le 1 ning § 100 lg-tele 1 ja 4. Hageja sai 18-aastaseks XXXXX ning esitas hagi

12. detsembril 2018. XXX Gümnaasiumi 27. novembri 2019 tõendi kohaselt õpib hageja alates

3. septembrist 2018, s.o 2018/2019. õppeaastal 10. klassis. Seega on tõendatud, et hageja sai

täisealiseks gümnaasiumis 10. klassis õppimise ajal ja ta jätkab õpinguid täisealisena, et

omandada keskharidus. Selliselt on täidetud eeldused, mis annavad õiguse nõuda elatist alates

hagi kohtusse esitamisest. Praegusel juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagi

esitamisest, mitte tagasiulatuvalt alates 4. detsembrist 2018. Samas ei ole tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

XX Gümnaasiumi 4. aprilli 2019 teatise kohaselt toimub õppetöö mittestatsionaarses vormis

täiskoormusega esmaspäevast reedeni kell 9.00-st hommikul. Hagejal ei ole kinnisvara. Seega

on tõendatud, et hagejal puudub vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.

Maakohtu hinnangul on toidu osas raske kuludokumente esitada. Selles osas ei ole kostja ka

vastuväiteid esitanud. Kulu toidule 5 eurot päevas (150 eurot kuus) on mõistlik ja põhjendatud.

Korteriga seotud majandamiskulude arved esitatakse hageja emale (korteriomanikule), korteris

elab kolm inimest ja korteriga seotud kulud hagejale langevas osas on põhjendatud

(majandamiskulud 50 eurot, elekter 10 eurot, tv ja internet 9 eurot, mobiil 10 eurot). Hageja

kasutab igapäevalt kooli sõitmiseks ühistransporti ja käib ka võistlustel, seega on sõidukulu

10 eurot põhjendatud. Hageja põeb allergilist astmat ja nohu, seega on kulutused tervisele

40 eurot põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid varustuse ostmise ja liikmemaksu

tasumise kohta. Sellest tulenevalt luges maakohus kulud põhjendatuks osaliselt (80 euro

ulatuses), milleks on ujula kasutamisega seotud kulud.

Hageja selgitas kohtuistungil, et kulu repetiitoritele on 8 eurot iga kord. Kulu on vajalik selleks,

et vältida probleeme õppimisega ning minna ülikooli. Seega on tegelik kulu repetiitoritele

kokku 144 eurot, sh inglise keel (8 x 8 = 64) ja matemaatika (8 x 10 = 80). Selles osas ei ole

kostja vastuväiteid esitanud. Kuna hageja on märkinud, et kooliga seotud kulud on vähemalt

40 eurot, luges maakohus kulu nimetatud ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks.

Hageja selgitas, et tasus 1. novembril 2018 muusika kuulamise eest telefonis 10 eurot 99 senti.

Kinokülastusele kulus hagejal 11 eurot 98 senti ja enda sünnipäeva pidamisega 158 eurot.

Maakohtu arvates peab täiskasvanud inimene selliste kulude tegemisel arvestama oma rahaliste

võimalustega. Tegemist ei ole kuludega, mida kostja peab finantseerima.

Eelneva tõttu on hageja tõendatud ja põhjendatud kulud kokku 524 eurot kuus.

Kostja töötab XXXX OÜ-s ning tema keskmiseks brutotuluks 2018. aastal oli 813 eurot 44

senti kuus, millest tööandja pidas kinni elatise 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni

(s.o kuni XXXXX). Kostja väljavõttest nähtub, et veebruaris 2019 sai ta töötasu jaanuari eest

594 eurot 11 senti (neto). Hageja ema konto väljavõtte kohaselt laekub kontole iga kuu töötasu

XXXX KÜ-st 30 eurot, töötukassa makstav osaline töövõimetoetus 254 eurot 98 senti ja

peretoetus 55 eurot.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et 250 euro

suuruse elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei

tõendanud oma ema kohustusi ja varalist seisundit, mistõttu ei kohaldanud maakohus PKS

§ 105 lg-t 3. Kuna maakohus tuvastas, et hageja kulud on 524 eurot, pool sellest 262 eurot ja

hageja nõude suuruseks on 250 eurot, siis pidas maakohus võimalikuks hageja nõue selles

ulatuses rahuldada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt väljamõistetud elatise

suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

143 eurot 50 senti kuus alates 12. detsembrist 2018 kuni õppeaasta lõpuni, s.o 30. juunini 2019.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on hageja täisealine, töövõimeline ja terve isik,

kes tegeleb spordiga. Järelikult on ta võimeline teenima vahendeid kas või mõne vajaduse

rahuldamiseks.

Hageja vajadused ei ole tõendatud, kuna ta on oma ema ülalpidamisel, kelle ainuke tulu on

töövõimehüvitis 254 eurot kuus. See tõendab, et hageja ema ülalpidamisvõime on 127 eurot

kuus. Hagis toodud kulud on 764 eurot. Need kulud ei ole kaetud olemasoleva tuluga. Seega on

alust arvata, et hagejal on teised tuluallikad. Kuludokumentidena on esitatud kolmanda isiku

dokumendid, kes ei ole menetlusse kaasatud.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja viited kohtupraktikale. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-174-16 leidnud, et täisealiseks saanud lapse, kes jätkab õppimist, kulud on keskmiselt

287 eurot kuus, kummagi vanema kanda on 143 eurot 50 senti kuus.

Praegusel juhul ei ole tõendatud, et hageja jätkab õpinguid pärast 30. juunit 2019. Elatise

väljamõistmine kuni XXXXX on alusetu.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates

12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).

Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis

250 kuus alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid

mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja on kostja täisealine laps, kes taotleb kostjalt elatise väljamõistmist.

PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks

vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale

eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu

19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejalt ei saa

õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt viidatud

Riigikohtu lahendile võib õppetöö olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks.

XXXX Gümnaasiumi 4. aprilli 2019 tõendi (tl 92) kohaselt toimub õppetöö mittestatsionaarses

vormis täiskoormusega esmaspäevast reedeni kl 9.00-st hommikul. Olukorras, kus hageja õpib

täiskoormusega esmaspäevast reedeni, ei saa hagejalt eeldada, et ta suudab ka samaaegselt tööl

käia ja end ülal pidada. Praegusel juhul ei ole oluline, kas hageja on terve ja töövõimeline isik,

sest mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks on hageja õppetöö, mitte tema tervislik

seisund.

9. Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1,

mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Järelikult tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha,

millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et hageja põhjendatud

vajadused on 524 eurot kuus. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kuigi

hagiavalduses on hageja enda vajadusteks märkinud 764 eurot kuus, siis maakohus on

põhjendatud vajadusteks lugenud 524 eurot kuus. Hageja vajaduste kohta esitatud tõendite

hindamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebusest ei selgu,

millised hageja vajadused ei ole kostja arvates põhjendatud.

Hageja on apellatsioonkaebuse vastusele lisanud SA Tartu Ülikooli Kliinikum tõendi ja XX

Apteek OÜ arve, millega soovib tõendada, et tal on täiendavad igapäevased vajadused

(ravimid). Ringkonnakohus ei võta uusi tõendeid asja juurde, kuna tõendit tervisliku seisundi

kohta oleks saanud esitada maakohtule (hageja pöördus 2019 aprillis TÜ Kliinikumi poole)

ning apellatsioonimenetluses on vaidluse all asjaolud, mille maakohus luges tõendatuks.

11. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et kuludokumentidena on esitatud ka

kolmandatele isikutele (hageja emale ja hageja ema abikaasale) adresseeritud arved. Eelnev ei

tähenda aga seda, et tegemist ei ole hageja vajadusi tõendavate dokumentidega. Selliselt on

Elisa Eesti AS-i arved (tl 62-63) esitatud kolme mobiilinumbri kasutamise eest. Eelduslikult on

arve esitatud kõigi perekonnaliikmete mobiilinumbrite kasutamise eest ning hageja ema

abikaasa ei kasuta kolme mobiilinumbrit. Uus Programm OÜ on esitanud arved (tl 64-65)

televisiooni ja interneti kasutamise eest. On tavapärane, et selliste teenuste osutamise eest

esitatakse arve ühele isikule, kuid teenuseid kasutab terve perekond. Ka majandamiskulude arve

(tl 61) on esitatud hageja emale, kes on korteriomanik. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja

elab tema emale kuuluvas korteris, kasutab mobiili ja internetti, samuti vaatab telerit.

12. Üksnes asjaolu, et hageja vajadused ei ole kaetud olemasoleva tuluga, ei anna alust asuda

seisukohale, et hagejal on teisi tuluallikaid. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid

tuluallikaid on silmas peetud. Selliseid tuluallikaid ei nähtu ka asja materjalidest. Samas on

hageja juba hagiavalduses selgitanud, et teda aitab ülal pidada ka ema abikaasa, kuna hageja

emal on väga raske seda üksinda teha. See asjaolu ei anna aga alust kostjalt väljamõistetava

elatise vähendamiseks. Ülalpidamist on kohustatud andma vanemad (PKS § 96), mitte

vanemate abikaasad.

13. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 22. märtsi 2017

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 analüüsiti alaealise lapse, mitte täisealise õpinguid jätkava

lapse vajadusi.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohus on mõistnud kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest)

kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXXXX. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord,

kus hageja enam ei õpi, kuid kostja on kohustatud talle elatist maksma (nt hageja lõpetab

keskkooli juunis 2021, kuid kostja peab maksma elatist kuni detsembrini 2021). Täisealisele

lapsele elatise väljamõistmise eelduseks on aga see, et ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes (PKS § 97 p 2).

15. PKS § 97 p 2 ebaõige kohaldamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates

12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

igakuise elatise 250 eurot alates 12. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja õpingute

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX.

Ringkonnakohus selgitab kostjale, et selliselt on kaitstud ka tema huvid – kui hageja jätab

keskkooli pooleli, ei pea kostja talle elatist maksma. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud

taotlust rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

16. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi