2-17-11030/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tsiviilasja number

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

2-17-11030

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasi

Ekspluatatsionnoje

respublikanskoje

unitarnoje

predprijatije „Tsentr mehanizatsii putevõh rabot

Belorusskoj

železnoj

dorogi“

hagi

osaühingu

Ferrander

vastu

põhivõlgnevuse

16 465

euro

sendi,

sissenõutavaks

muutunud

viivise

16 465 eurot 60 sendi ja leppetrahvi 95 173 eurot

37 sendi saamiseks ja osaühingu Ferrander

vastuhagi kahju 70 211 euro 60 sendi hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Ferrander apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

120 211 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) osaühing Ferrander (registrikood

10608381), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Tälli

2(11)

Vastustaja

(hageja)

Ekspluatatsionnoje

respublikanskoje

unitarnoje

predprijatije

„Tsentr

mehanizatsii putevõh rabot Belorusskoj železnoj

dorogi“ (registrikood 200574116), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Albert Linntam

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Ferrander kanda.

4. Mõista OÜ-lt Ferrander välja Ekspluatatsionnoje respublikanskoje unitarnoje

predprijatije „Tsentr mehanizatsii putevõh rabot Belorusskoj železnoj dorogi“

kasuks

menetluskulude

katteks

ringkonnakohtus

1241

eurot.

Tasumata

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ekspluatatsionnoje respublikanskoje unitarnoje predprijatije „Tsentr mehanizatsii

putevõh rabot Belorusskoj železnoj dorogi“ (hageja) esitas 19. juulil 2017 Tartu

maakohtule hagiavalduse, milles palus osaühingult Ferrander (kostja) välja mõista

põhivõlgnevuse 16 465 eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 16 465 eurot

60 senti ja leppetrahvi 95 173 eurot 37 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda, millelt välja mõista viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

3(11)

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. augustil 2016 töövõtulepingu nr P16. Lepingu

järgi kohustus hageja tegema raudteetrassidel parandustöid ning kostja tööd vastu võtma

ja maksma selle eest hagejale tasu. Samuti kohustus kostja tagama tööde tegemiseks

kasutatavate masinate transpordi Eestis asuvalt tööobjektilt Valgevenes asuva jaamani

„Bigosovo-Eksport“.

Hageja teostas parandustööd ja esitas kostjale perioodil 30. september kuni

15. oktoober 2016 allkirjastamiseks üheksa tööde vastuvõtuakti kogumaksumusega

176246 eurot 60 senti. Kostja allkirjastas kuus akti ja tasus hagejale 159 781 eurot. Hageja

nõuab kostjalt saamata jäänud tasu 16 465 eurot 60 senti. Hageja arvates jättis kostja

põhjendamatult vastuvõtuaktid nr 7–9 allkirjastamata ning tasu maksmata. Kostja esitas

pretensiooni hageja tehtud tööde kohta, kuid hilinenult, samuti oli see sisuliselt

põhjendamata.

Kuna kostja jättis tööde eest tähtaegselt tasumata, nõuab hageja kostjalt viivist 16 465

eurot 60 senti. Kostja on olnud makseviivituses alates 21. oktoobrist 2016. Lepingu p-i 8.2

järgi vastutab kostja maksetähtaegade rikkumise eest viivisega suuruses 0,1 % lepingu

maksumusest (s.o 176 246 eurot 60 senti) iga lepingu täitmisega viivitatud päeva eest, kuid

mitte üle 10 % lepingu maksumusest. Arvestades Riigikohtu praktikat nõuab hageja

kostjalt viivist põhivõla ulatuses ehk 16 465 eurot 60 senti.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 95 173 eurot 37 senti tööde tegemisel kasutatud

masinate tagasi transportimisega viivitamise eest lepingu p-de 8.4, 8.5 ja VÕS § 162 alusel.

Kostja vastutab teemasinate mitteõigeaegse tagastamise eest järgnevalt: masina ВПРС-08

eest 4924 eurot (2462 eurot x 2 päeva), masina ВПР-09-ЗХ eest 70 875 eurot

(4725 eurot x 15 päeva) ning masina ССП-110 eest 19 110 eurot (1274 eurot x 15 päeva).

Lisaks vastutab kostja lepingu p-i 8.5 järgi tollidokumentide ebaõige vormistuse eest

teemasinate sissetoomisel ning Valgevene Vabariigi territooriumile väljaviimisel summas

0,15 % lepingu maksumusest (s.o 176 246 eurot 60 senti) teemasinate iga seisakupäeva

eest. Seega peab kostja tasuma täiendavalt leppetrahvi summas 264 eurot 37 senti

(1 päev x (176 246 eurot 60 senti x 0,15 %)). Hageja väitel teavitas ta kostjat

4. oktoobril 2016 leppetrahvinõude esitamise võimalikkusest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja palus menetluskulud

jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et hageja tehtud tööd ei vasta lepingule ja hageja ei ole neid kostjale

üle andnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja talle vaidlusaluseid akte edastanud

ega kätte toimetanud. Hageja oleks pidanud aktid edastama kostjale igakuiselt posti teel

paberil.

Kostja hinnangul on tõendamata hageja väited tööde seisaku kohta. Seisakud peavad olema

dokumentaalselt tõendatud.

Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale arved nõuetekohaselt. Lisaks ei tulene

hagiavaldusest, millal muutus tasu nõue sissenõutavaks ning mis tõenditega on see

kinnitatud.

4(11)

Hageja eiras kostja hinnangul lepingu p-s 8.3 sätestatut, mille kohaselt ei kuulu viivisemäär

muutmisele, viivised tasutakse poole esimese kirjaliku nõude alusel 30 kalendripäeva

jooksul alates vastava nõude kättesaamise päevast.

Kostja väitel teavitas hagejat lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmisest

keeldumisest ning erinevatest puudustest. Lepingu p-s 6.3 kokkulepitud viiepäevane

tähtaeg oli esitatud aktidega tutvumise, mitte nende tagastamise ja pretensioonide

esitamise, tähtaeg.

Kostja esitas hageja leppetrahvi nõudele vastuväite, mille kohaselt on leppetrahv

arvestades kogu poolte vahel sõlmitud lepingu maksumust ebamõistlikult suur.

3. Kostja esitas vastuhagi, milles palus välja mõista kahjuhüvitisena 70 211 eurot

60 senti. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitab, et ta oli omakorda peatöövõtja, kes sõlmis 8. mail 2016 töövõtulepingu

nr 12054 aktsiaseltsiga Eesti Raudtee, mille kohaselt pidi kostja tegema raudtee ja

pöörmete toppimistööd koos kaasnevate töödega. Kostjale tekkis kahju aktsiaseltsi Eesti

Raudtee poolt kostjale esitatud leppetrahvi nõudest 32 452 eurot ja parandustööde

maksumusest 37 759 eurot 60 senti.

Kostja jättis allkirjastamata hageja poolt 2016. a oktoobris teemasinatega tehtud tööde

aktid seoses hulgaliste pretensioonidega tööde kvaliteedi ja mahtude osas, mille tõttu

peatellija – aktsiaselts Eesti Raudtee ei võtnud neid töid vastu. Puudusi kõigi kolme

teemasina töös on kirjeldatud kostja 4. novembri 2016 kirjas. 5. oktoobril 2016 esitas

kostja hagejale pretensioonid teemasina ВПРС-08 nr 1191 meeskonna mittetäieliku

komplekteerimise osas, mis mõjutas negatiivselt tootlikkust ja masina töö ohutust.

4. Hageja vaidles vastuhagile täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Kostja on esitanud vastuhagis kahjunõude, kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud

kahjunõude eelduste täitmist. Muuhulgas ei ole kostja näidanud konkreetset hagejapoolset

lepingurikkumist, kahju tekkimist, selle põhjuslikku seost hageja käitumisega ning kahju

vähendamist. Hageja kohustuste rikkumiseks peaks kostja minimaalselt välja tooma selle,

kas ja kuidas on omavahel seotud raudtee toppimistööd ning raudtee profiili parandustööd.

Kostja on ekslikult samastanud enda ja aktsiaseltsi Eesti Raudtee vahel sõlmitud lepingu

eseme kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu esemega. Hageja ei ole andnud mistahes

garantiid, et kostja täidab oma lepingulisi kohustusi kolmanda isiku, aktsiaseltsi Eesti

Raudtee, ees.

Kui kostja etteheidetav lepingurikkumine seisneb hageja ebakvaliteetselt tehtud töödes,

siis ei saa kostja nimetatud rikkumisele tugineda. Seda esiteks seetõttu, et kostja on

allkirjastatud vastuvõtuaktidega vastu võtnud hageja tööd kõikidel nendel tööobjektidel,

millele kostja vastuhagis viitab. Teiseks ei saa kostja tugineda hageja ebakvaliteetselt

tehtud töödele, kuna kostja jättis ise nõuetekohaselt ette valmistamata töörinde vastavalt

lepingu p-le 7.2.1. Hageja väidetavalt ebakvaliteetsed tööd ning kostja väidetav kahju said

olla põhjustatud ainult kostja rikkumisest, s.o ebapiisavatest ettevalmistustöödest.

Kostja on kaotanud õiguse kahjunõude esitamiseks. Kostja ei esitanud pretensioone (mis

puudutasid aktidel nr 1–6 toodud töölõike) lepingus sätestatud tähtaja jooksul, s.o viie

5(11)

päeva jooksul alates 19. oktoobrist 2016. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 6.31

sätestas õigustlõpetava tähtaja, mille jooksul oli kostjal õigus tugineda puudustele hageja

tehtud töödes, sealhulgas ka esitada kahjunõudeid tuginedes viidatud puudustele.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 2. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 50 000 eurot, sealhulgas töövõtulepingu alusel saamata tasu 16 465

eurot 60, viivise 16 465 eurot 60 senti ning leppetrahvi 17 068 eurot 80 senti. Maakohus

jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt

välja menetluskulude katteks 6485 eurot 75 senti ning menetluskuludelt viivise alates

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 10. augustil 2016 töövõtulepingu, mille esemeks olid raudteetrassi

parandustööd (profiili parandamine) kokkulepitud kolme teemasinaga;

-

kostja allkirjastas hageja esitatud vastuvõtuaktid nr 1–6 ning jättis allkirjastamata

aktid nr 7–9;

-

lepingu p-i 6.3 järgi oli õigus esitada vastuvõtuaktidele pretensioon viie päeva

jooksul arvates vastuvõtuaktide saamisest, hageja esitas pretensiooni 4. novembril

2016;

-

kostja jättis hagejale tasumata vastuvõtuaktides nr 7–9 kajastatud tööde eest

16 465 eurot;

-

lepingu p-i 7.2.11 alusel oli kostjal kohustus tagastada parandustöödeks kasutatud

kolm teemasinat Valgevene jaama “Bigosovo Eksport” viie päeva jooksul alates

iga teemasina töö lõpetamisest, töö lõpetati kahe teemasina puhul 7. oktoobril 2016

ja ühe masina puhul 20. oktoobril 2016, masinad toimetati kokkulepitud jaama

27. oktoobril 2016.

Pooled vaidlevad selle üle, kas vastuvõtuaktides nr 7–9 kirjeldatud töö on vastu võetud või

saab need lugeda vastu võetuks, kas kostjal oli õigus keelduda töövõtulepingu alusel tasu

maksmisest ning, kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi seoses teemasinate tagastamisega

hilinemisega. Seoses vastuhagiga on vaidlus selle üle, kas kostjale on tekkinud kahju

seoses hageja poolt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega ning kas hageja

vastutab tekkinud kahju eest.

Maakohus leidis, et hageja nõuded töö eest tasu saamiseks ning tasu maksmise kohustuse

täitmata jätmise eest viivise nõudmiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Hagejal esineb alus ka leppetrahvi nõude esitamiseks. Kostja vastuhagis esitatud nõue

kahju hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning tuleb seetõttu jätta

rahuldamata.

Maakohus käsitles esmalt hageja töövõtulepingust tulenevat saamata jäänud tasu nõuet

16 465 eurot 60 senti. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine

tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on

vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei pea tellija töö

eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö

6(11)

vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille esimese lause

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud

või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline ning teine lause sätestab, et töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisas 2 (I kd,

tl 25 pöördel) on kokku lepitud arvelduste kord ja tähtajad – tööde eest tasumine pidi

toimima kolmes osas – ettemaksuna 50 % lepingu summast 24. ja 26. augustil 2016,

septembrikuus teemasinate tehtud töö eest hiljemalt 20. oktoobril 2016 ning oktoobrikuus

tehtud töö eest 20 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast. Lepingu p-i 6.1 kohaselt toimus

töö üleandmine ja vastuvõtmine tehtud tööde aktide allkirjastamisega poolte poolt,

allkirjastamise tingimuseks on tööde vastavus lepingus ettenähtud tingimustele. Lepingu

p-i 6.3 järgi kohustus tellija kontrollima aktid viie päeva jooksul nende saamisest ja

tagastama need töövõtjale või esitama põhjendatud tööde vastuvõtmisest keeldumise koos

puuduste loeteluga tehtud töödes. Aktide allkirjastamisest on õigus keelduda vastavalt

lepingu p-le 6.4 kuni puudused töödes on kõrvaldatud.

Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele

tugineda, kui ta jätab töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt

teatamata või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.

Maakohus nõustus hagejaga, et arvestades pooltevahelise töövõtulepingu spetsiifikat,

mille puhul toimus tööde tegemine eriotstarbeliste raudtee teeparandusmasinate abil, mis

olid kohale toimetatud teisest riigist, oli töös esinevatest puudustest teatamise mõistlik aeg

poolte kokkuleppel piiratud viie päevaga. Teemasinate töö oli piiritletud kindlate

ajavahemikega ning viie kalendripäeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest oli

tellija kohustatud tagama teemasinate tagastamise. Kostjale tuleb lugeda tehtud tööde

aktid nr 4–9, mis on koostatud 15. oktoobril 2016, kätte toimetatuks, sest aktid nr 4–6 on

kostja esindaja allkirjastatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai aktid kätte viis päeva enne

pretensiooni esitamist ehk, et 4. novembri 2016 pretensioon on esitatud tähtaegselt. Kostja

pretensiooni esitamise ajaks olid teemasinad juba kostja korraldusel toimetatud Valgevene

Vabariiki. Kuna hageja lepingu alusel tehtud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks,

ei pidanud maakohus vajalikuks analüüsida, kas kostja väited töös esinevate puuduste

kohta on tõesed. Maakohus leidis, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks

16 465 eurot 60 senti on sissenõutav. Samuti leidis maakohus, et hageja viivisenõue 16 465

eurot 60 senti on VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p-i 8.2 alusel põhjendatud.

Järgmiseks käsitles maakohus hageja leppetrahvi nõuet 95 173 eurot 37 senti. Hageja

leppetrahvi nõude aluseks on teemasinate mittetähtaegne tagastamine kostjalt, mille puhul

oli sätestatud lepingu p-s 8.4 tellija süüline vastutus masinvahetuse maksumuse suuruses

teemasinate seisaku iga päeva eest, lisaks on sätestatud vastutus tellija poolt

tollidokumentide ebaõige vormistuse korral teemasinate sissetoomisel ning väljaviimisel

0,15 % lepingu maksumusest teemasinate iga seisakupäeva eest.

Maakohus tuvastas, et töömasinad pidi tagastatama lepingu p-i 7.2.11 järgi hiljemalt

12. ja 25. oktoobril 2016. Tegelikkuses tagastati kõik masinad Valgevenes asuvasse jaama

7(11)

„Bigosovo-Eksport“ 27. oktoobril 2016, millega seoses on hageja arvestanud leppetrahvi

94 909 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat leppetrahvi ühepäevase viivituse eest seoses

tollideklaratsiooni vormi ebaõige täitmisega kostja poolt 264 eurot 37 senti. Kostja ei ole

tõendanud, et tal oli hagejaga suuline kokkulepe masinate tagastamiseks ühe saadetisena.

Maakohus tuvastas, et hageja on kostjat hoiatanud seoses teemasinate seisakuga

leppetrahvi rakendamise võimalusest 4. oktoobri 2016 kirjaga ning esitanud enne kohtusse

pöördumist leppetrahvi tasumise nõude kostjale saadetud pretensioonides 28. novembril

2016 ja 27. märtsil 2017. Maakohtu hinnangul on hageja täitnud VÕS § 159 lg-s 2

sätestatud nõude mõistliku aja jooksul teisele lepingupoolele leppetrahvi nõudmisest

teatamiseks.

Maakohus selgitas, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles

leppetrahvi vähendamist, leides, et leppetrahv, mis ületab rohkem kui poole lepingu

maksumusest, on ebamõistlikult suur. Kostja on toonud esile, et ühepäevane seisak

masinate tagastamisel seoses vigadega tollideklaratsiooni vormistamisel oli tingitud

hageja veast masinate saatedokumentides, kus oli saajana märgitud vale isik.

Andmata hinnangut nimetatud hageja väitele, kuivõrd tollivormistuse vigade tõttu

tekkinud seisaku eest nõutav leppetrahv moodustab marginaalse osa kogu nõutud

leppetrahvist, leidis kohus, et leppetrahvi vähendamine on põhjendatud. Kohus vähendas

leppetrahvi 17 068 euro 80 sendini, mis on ligi 10 % lepingu maksumusest. Maakohus

lisas, et vähendatud leppetrahv koos põhinõude ja viivisega on 50 000 eurot, mille

tasumiseks kompromissina tegi ettepaneku hageja.

Maakohus märkis seoses kostja vastuhagiga, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid. Praeguses vaidluses tuli kostjal esitada tõendid selle kohta, et tehtud

tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat

õiguskaitsevahendit. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kahju hüvitamise nõude

eelduste esinemist. Kostja ei ole tõendanud, et temale on tekkinud kahju hageja kohustuste

rikkumise tagajärjel. Leppetrahvi nõue kostja lepingupartnerilt aktsiaseltsilt Eesti Raudtee

on esitatud 14. augustil 2017 tööde tähtaegade ületamise eest muuhulgas teenuse osutamise

töövõtulepingu alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tööde tähtaegade ületamine on seotud

hageja lepingu rikkumisega. Vastupidi – kohtuistungil kostja esindaja möönis, et hageja

andis oma töö üle õigeaegselt, kuid puudustega.

Kostja esitatud tõendid temale esitatud leppetrahvi nõude tasumise kohta tasaarveldamiste

teel ei ole arusaadavad ega tõenda maakohtu hinnangul tõendamist vajavat asjaolu –

kostjale kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud tasaarvelduse aluseks olevaid

alusdokumente. Ka kostja esitatud mõõtelehed ei tõenda kostja reaalselt parandustööde

tegemist ja nende maksumust. Mõõtelehtedel kajastatud objektidel hageja tehtud tööd on

kostjalt vastu võetud või tuleb lugeda vastu võetuks, osa mõõtelehti on esitatud objektide

kohta (nt Narva jaam I peatee), millistel ei ole hageja töid teinud ega nende eest kostjalt ka

tasu nõudnud.

8(11)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis vastuhagi rahuldamata

ja menetluskulud kostja kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt välja 70 211

eurot 60 senti. Kostja palus jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning

kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud määras.

Kostja on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus

oluliselt menetlusõiguse norme, sh jagas valesti tõendamiskoormise ja hindas valesti

tõendeid. Lisaks on kohtuotsus vastuoluline, st maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 436 lg-tes 1-3 sätestatut.

Kostja hinnangul jaotas maakohus tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus nõustus

hagejaga, et kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt ning kostja ei ole tõendanud, et ta sai

aktid kätte viis päeva enne pretensiooni esitamist. Kostja arvates tuleb hagejal tõendada,

et on aktid nr 7–9 kostjale kätte toimetanud, kuid hageja seda teinud ei ole. Tuginedes

Riigikohtu praktikale ei saa saatja e-kirja saajani jõudmist tõendada saadetud e-kirja

väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Muid tõendeid aktide

kättetoimetamise kohta hageja esitanud ei ole.

Isegi juhul, kui töö lugeda vastuvõetuks, jättis kohus ebaõigesti arvesse võtmata kostja

vastuväited hageja töös ilmnenud puudustest.

Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldustega leppetrahvi põhjendatuse osas. Esiteks on kostja

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ning ka kohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud

kostja süü olemasolu, mis antud juhul on leppetrahvi rakendamise eeltingimuseks

(VÕS § 104 lg 1). Teiseks, vastavalt Eestis valdava õigusdoktriinile, on tavaline

leppetrahvi võrdlemine võlausaldaja kahjuga, kuigi võlaõigusseadus selleks ei kohusta ega

viita selle vajadusele.

Kostja hinnangul jättis maakohus vastuhagi põhjendamatult rahuldamata. Kostja ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et talle tekkis kahju hageja kohustuse

rikkumise tagajärjel. 4. novembri 2016 pretensioonis on kostja hagejale selgitanud, et

puudustega tööd on tehtud nii Lagedi jaamas, Tapa jaamas kui ka Aegviidu jaamas ning

detailselt puudusi kirjeldanud. Vastuhagi lisaks 4 olevast kostja ja aktsiaseltsi Eesti

Raudtee vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 12054 kohaselt oli lepingu esemeks raudtee

toppimistööd koos kaasnevate töödega. Vastuhagi lisaks 6 olevast parandustööde

teostamise maksumuse tabelist nähtub, millised tööd tuli kostjalt hageja poolt teostatud

tööde hulgast uuesti teha – muu hulgas Ülemiste jaam, Lagedi jaam, Narva jaamas kui

Narva Soldina teelõik jt. Kõik nimetatud tabelis toodud töölõigud kuulusid hageja kostja

vahel sõlmitud lepingu eseme hulka. Vastuhagi lisaks 7 olevatelt mõõtelehtedelt nähtub,

et kostja teostas parandustöid nii Ülemiste jaamas, Lagedi jaamas, Narva jaamas kui Narva

Soldina teelõigul, mis olid hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu lisa 3 kohaselt

objektideks. Mõõtelehtedelt nähtub seegi, et teostatud töö seondub kostja ja aktsiaseltsi

Eesti Raudtee vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 12054. Seega hageja poolt teostatud

9(11)

tööd ei olnud nõuetekohased ning selleks, et need üle anda aktsiaseltsile Eesti Raudtee,

pidi kostja need ümber tegema. Hageja mittenõuetekohaselt tehtud tööde puuduste

kõrvaldamisele kulutas kostja 37 759 eurot 60 senti. Kuivõrd hageja puudutega tehtud

tööde tõttu ei olnud kostjal võimalik töid aktsiaseltsile Eesti Raudtee tähtaegselt üle anda,

esitati kostja vastu leppetrahvi nõue 32 452 eurot.

Kostja osundab ka sellele, et maakohus on õigustamatult jätnud tähelepanuta kostja poolt

30. märtsil 2017 hagejale esitatud garantiitööde tegemise nõude töövõtulepingu p-i 6.6

alusel. See tõendab asjaolu, et hageja tehtud tööd olid puudustega ning kuna hageja neid

ei kõrvaldanud, tuli kostja seda endal teha ning seetõttu ei olnud kostjal töid võimalik

aktsiaseltsile Eesti Raudtee tähtaegselt üle anda.

Maakohus rikkus selgitamiskohustust, sest ei selgitanud kostjale, milliseid tõendeid tuleks

kostjal leppetrahvi tasumise tõendamiseks esitada.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus järeldas õigesti, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks on

muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei esitanud oma (alusetuid) vastuväiteid tähtaegselt.

Hageja ei nõustu kostjaga, et vaidlusalused aktid ei ole kostjale kätte toimetatud.

Kohtupraktika kohaselt tuleb eeldada, et e-kiri jõudis saaja serverisse selle saatmise päeval

(RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 18; vt ka nr 3-2-1-127-07, p 12). Hageja on tõendanud kirja

saatmist. Seega tuleb kohtupraktika järgi lugeda tõendatuks, et e-kiri saabus kostja

serverisse 19. oktoobril 2016. Kostja e-kirja kättesaamist kinnitab muuhulgas tema poolt

(hilinenult) pretensioonikirja esitamine 4. novembril 2016, kuna ilma 19. oktoobri 2016

kirjale lisatud vastuvõtuaktideta poleks tal olnud võimalik neile vastu vaielda. Kostja ei ole

ka väitnud, et e-kiri on tema serverisse jõudnud hiljem või et ta ei saanud mingil muul

mõistlikul põhjusel sellega tutvuda.

Maakohus järgis leppetrahvi väljamõistmisel kõiki õigusnorme ning hindas õigesti asjas

kogutud tõendeid. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud kostja süü

olemasolu.

Hageja ei nõustu kostja väitega, ei leppetrahvi nõue eeldab tegeliku kahju tõendamist.

Leppetrahv võib olla teatud juhtudel hea usu põhimõttega vastuolus, kuid tegeliku kahju

puudumine ei ole leppetrahvi välistavaks asjaoluks. Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt

võimalik leppida leppetrahv kokku ka üksnes sanktsioonilisena, s.o sõltumata tegelikust

kahjust (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 17).

Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kohus pööras 18. jaanuari 2019 eelistungil

kostja tähelepanu sellele, et tema esitatud tõendid ei ole vastuhagi rahuldamiseks piisavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda

maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10(11)

10. Maakohus leidis VÕS § 644 lõikele 3 ja poolte sõlmitud lepingule viidates

õiguspäraselt, et kostja ei saanud tööde lepingutingimustele mittevastavusele enam

tugineda, kuna puudustest ei teatatud töövõtjale tähtaegselt. Töövõtulepingu p 6.3.

kohaselt pidi tellija kontrollima tehtud tööde akte viie päeva jooksul nende saamisest, need

allkirjastama ja tagastama töövõtjale ühe eksemplari või esitama põhjendatud tööde

vastuvõtmisest keeldumise koos puuduste loeteluga töödes. Lepingu p 6.4. kohaselt on

tellijal on õigus keelduda aktide allkirjastamisest kuni puuduste kõrvaldamiseni ja kõikide

vastavate dokumentide esitamiseni (tl17).

Ringkonnakohtu hinnangul on töövõtulepingu p 6.3. alusel lepinguosalised piiranud

puudustest teavitamise viie päevaga alates tööde tegemise (mitte vastuvõtmise) aktide

saamisest. Seega võib lepingu punktide 6.3, 6.4. ja VÕS § 644 lõigete 1 ja 3 koostoimes

keelduda tööde vastuvõtmisest õiguspäraselt vaid siis, kui tellija teavitas töövõtjat

puudustest viie päeva jooksul tööde tegemise aktide saamisest.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormise.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses

tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-

kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt RKTKo 21.12.2007,

nr 3-2-1-123-07, p 12; RKTKo 29.11.2017, nr 2-16-8010, p 13). Kuna hageja on tõendanud

e-kirjade saatmise lepingu p-s 13 kokkulepitud sidevahendi kaudu e-posti aadressile,

pidanuks nende mitte kohale jõudmist tõendama kostja (asjaolu, et kirjad ei jõudnud kostja

serverisse). Kuna kostja server on tema mõjusfääris, ei saa kirjade jõudmist kostja

serverisse tõendada hageja. Kostja ei ole tõendanud, et kirjad ei jõudnud tema serverisse.

Hageja tõendas tööde tegemise aktide saatmist 19.10.2016 e-kirja väljavõttega (tl 91,

03.11.2017 seisukoha lisa nr 1, kus on elektroonilisel kujul nähtav saadetud e-kiri ja selle

lisad). E-kirja failist nähtub, et selle saaja on ferrander@gmail.com ja selle saatja on

ozpm@brest.by, e-kiri saadeti 19.10.2016 kl 9.22. Seega saabus puudustest teatamise

tähtaeg 24. oktoobril 2016. Maakohus tuvastas, et pretensioon esitati 4. novembril 2016,

seega hilinenult.

Kuna puudustest ei teavitatud kokkulepitud viiepäevase tähtaja jooksul, on kostja kaotanud

VÕS § 644 lg 3 alusel õiguse puudustele tugineda ja hageja võib nõuda täitmist. Maakohus

ei pidanud eeltoodu tõttu analüüsima, kas töö vastas lepingutingimusele.

12. Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS

§ 436 lg 1 ja TsMS 442 lg 8), kui ei käsitlenud üldse hageja leppetrahvi nõude süüküsimust.

Samas ei soostu ringkonnakohus kostjaga, et hageja pidi tõendama leppetrahvi nõudmiseks

kohustuse rikkumise süülisust. Riigikohus on VÕS § 103 lõiget 1 tõlgendades leidnud, et

selle sätte järgi tuleb eeldada ka lepingut rikkunud isiku süüd (RKTKo 3-2-1-171-10,

p 17). Seega pidi kostja tõendama, et rikkumine ei olnud süüline. Kuna kostja ei tõendanud,

et ta käitumine ei olnud süüline, tuleb eeldada, et see oli süüline.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmise

osas. Kostja poolt maakohtule esitatud tõendid temale esitatud leppetrahvi nõude tasumise

kohta tasaarveldamiste teel ei ole arusaadavad ega tõenda kostjale kahju tekkimist. Kostja

ei esitanud menetluses õigeaegselt tasaarvelduse aluseks olevaid alusdokumente.

11(11)

14. Kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171

lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda. Vastustaja (hageja) vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud apellatsiooniastmes on 1241 eurot. Ringkonnakohus peab ajakulu 7,30

tundi põhjendatuks, arvestades tehtud töö mahukust ja asja keskmist keerukust. TsMS

§ 174 lg 10 alusel ja hageja taotlusel mõistetakse menetluskulud välja käibemaksuta ehk

summas 1241 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson

Andra Pärsimägi