1-19-10019/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-10019

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10019 (19233000382) Kohtunik

Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi I S süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav

I S isikukood XXX; elukoht XXX; viibimiskoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; algharidus; emakeel vene keel; õppeasutus XXX; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Galina Tšelnokova Seaduslik esindaja ja tsiviilkostja E P Kohtuistungi toimumise aeg 13.01.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada I S süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel kohaldada I S suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 87 lg-te 4, 5 alusel allutada I S käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates 23.06.2020, kuna vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.03.2019 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-19-872 paigutati alaealine I S kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 29.03.2019. Käitumiskontrolli ajal on I S kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud:

1-19-10019

1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 10) osalema sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse 23. juunist 2020.a. Asitõendiks olev elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Vabastada alaealine I S KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes riigi õigusabi kulu summas 243, 80 eurot eeluurimisel ning kohtuistungiga kaasnevad riigi õigusabi kulud

64.80 eurot riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele I S KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS

1. I S süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem pannud toime röövimise (vastavalt Viru Maakohtu 13.03.2019 otsusele kriminaalasjas nr 1-19-872 kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda), 31.03.2019.a kella 14.10 paiku XXX asuva K K esimese korruse koridoris, lükkas tahtlikult N S, kes saadud tõukest kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale, tundes kukkumisest füüsilist valu. Sel moel pani I S toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas I. S, tema seadusliku esindaja E. P , tema kaitsja G. Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel 16.12.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus I. S suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 87 lg-te 4, 5 alusel allutada I. S käitumiskontrollile 6 kuuks alates 23.06.2020, kuna vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.03.2019 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-19-872 paigutati alaealine I. S kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 29.03.2019. Käitumiskontrolli ajal kohustub I. S järgima

1-19-10019

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Asitõendiks olev CD-R plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o riigi õigusabi kulu summas 243,80 eurot ning kohtuistungiga kaasnevad riigi õigusabi kulud, riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata.

3. 13.01.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatava seaduslik esindaja toetasid sõlmitud kokkulepet ja neil ei jäänud kokkuleppega seoses üles ühtegi küsimust. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus nõustub kokkulepitud mõjutusvahendiga, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendi kohaldamine on vajalik pidades silmas alaealise kasvatuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

5. KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada muuhulgas allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Arvestades toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud mõjutusvahend on süüdistatavale sobiv ning karistust mõista ei ole vaja.

6. Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist, kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9 näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10 näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus tõepoolest puudub ja kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5 näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka igati korrektselt teha.

7. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendi kohaldamist, aga ka

1-19-10019

alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu, sest sellisel juhul nõustub ta ise oma teo tagajärjel saabuvate piirangutega.

8. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osales ka alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning tema õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja ja prokuröri kokkuleppele ei ole vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava huvides.

9. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp Kohtunik