2-19-8161/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (31)

2-19-8161

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise

aeg ja koht

13.01.2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number 2-19-8161

Tsiviilasi

G. V. hagi M. K. vastu põhivõla,

viivise ja kahju hüvitamise nõudes

Eesti Vabariigi nimel

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Hageja:

G.

V. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Tanel

Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post:

menetlus@themis.ee);

Kostja:

M.

K. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxx-

xxxxxxxxxxxxx; e-post:);

Kostja lepinguline esindaja: Mehis

Adamson (Actum Consult OÜ; e-post:

actumconsult@gmail.com)

Kohtuistungi aeg

03.12.2019. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. K. G. V. kasuks 11 333,24 eurot, sh

10 505 eurot põhivõlg, 630,24 eurot 21.05.2019. a

2 (31)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 198 eurot

kahjuhüvitis.

3. Jätta rahuldamata G. V. hagi M. K. vastu põhivõla ja

viivise nõudes suuremas ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 37% ulatuses M. K. kanda ja

63% ulatuses G. V. kanda.

2. Välja mõista M. K. G. V. kasuks menetluskulud

summas 84,56 eurot.

3. Välja mõista M. K. G. V. kasuks viivis punktis 2

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

saab

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1. G. V. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas

29.05.2019. a kohtule hagiavalduse (tl 1-7) M. K. vastu

laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise ning kahju

hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2015. a

laenulepingu nr 20-15-01-23, mille alusel andis hageja

3 (31)

kostjale laenu 15 000 eurot. Hageja andis lepingu sõlmimisega

samal päeval kostjale laenusumma üle sularahas. Pooled

leppisid lepingus kokku, et kostja tagastab hagejale laenu koos

intressiga kokku summas 19 000 eurot hiljemalt 25.02.2015. a.

Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub hagejale tähtaegselt

tasumata summadelt viivist 0,5 % päevas. Lepingus kokku

lepitud 19 000 eurost tagastas kostja hagejale tähtaegselt vaid

4500 eurot, mille kostja andis hagejale üle sularahas. Vastavalt

sõlmitud laenulepingu tingimustele arvestas hageja kostja

poolt tasutud summa esmalt intressi katteks, seejärel

viivitusintressi katteks ning seejärel põhinõude katteks. Sellest

tulenevalt oli kokku lepitud intress 4000 eurot kostja poolt

tähtaegselt tasutud ning tasumata põhivõla jääk lepingu tähtaja

saabumisel 14 500 eurot (19 000 eurot - 4000 eurot intress -

500 eurot põhivõla makse). Kuna kostja ei olnud võimeline

kogu laenusummat lepingus määratud kuupäevaks tagastama,

leppisid tehinguosalised kokku, et hagejale tagastamisele

kuuluv võlasumma suureneb 2000 euro võrra. 25.02.2015. a

leppisid pooled kokku, et kostja poolt tagastatavale

põhinõudele lisandub 500 eurot ja 28.02.2015. a leppisid

kokku, et lisandub veel 1500 eurot. Seega 28.02.2015. a

seisuga oli kostja võlg hageja ees kokku 16 500 eurot.

Hageja püüdlused kostjaga võla tasumise osas läbirääkimisi

pidada on nelja ja poole aasta vältel olnud suures osas edutud.

Kostja on andnud hagejale üksnes alusetuid lubadusi tasuda

võlg koheselt, kui tekivad selleks rahalised vahendid. Hageja

on andnud kostjale võimalusi tasuda võlgnevus vabatahtlikult

ning on kannatlikult oodanud kostja poolset kohustuste

täitmist, kuid võla katteks on erinevate isikute poolt sooritatud

hageja pangakontole aastate jooksul vaid üksikuid makseid.

Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees korrektselt täitnud

ja

võlgnevus

on

tähtaja

möödumisega

muutunud

sissenõutavaks.

4 (31)

01.04.2015. a sooritas kostjaga lähisuhtes olnud K. A. kostja

võla katteks hageja pangakontole kaks makset kogusummas

4400 eurot. Selleks ajaks oli põhivõlale lisandunud viivis

summas 2805 eurot. K. A. teostatud maksete järel oli

võlasumma jääk 14 905 eurot (16 500 + 2805 - 4400 =

14 905). Sama isik on hageja pangakontole sooritanud kostja

võla katteks makse 03.12.2015. a summas 250 eurot ning

21.04.2016. a 1000 eurot. Kostja võla tasumiseks K. A. poolt

hagejale

laekunud

maksed

arvestati

lepingu

kohaselt

sissenõutavaks muutunud viivise katteks.21.04.2016. a makse

sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning

arvestuslik viivis põhinõudelt 27 367,61 eurot.

04.04.2017. a sooritas kostja enda isiklikult pangakontolt

hageja pangakontole makse summas 250 eurot. Võla

tasumiseks hagejale laekunud makse arvestati lepingu kohaselt

sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 04.04.2017. a makse

sooritamise järel oli kostja põhivõla jääk 14 905 eurot ning

arvestuslik viivis põhinõudelt 52 977,79 eurot.

Järgnevad

maksed

kostja

võla

katteks

sooritas

pangaülekandega hageja kontole ajavahemikus 10.08.2018-

04.10.2018. a ettevõte E. M. OÜ. 10.08.2018. a laekus

nimetatud ettevõttelt hageja pangakontole makse summas 150

eurot, 17.08.2018. a makse summas 100 eurot ja 04.10.2018. a

makse summas 150 eurot.

Kostja võla tasumiseks E. M. OÜ poolt hagejale laekunud

maksed arvestati lepingu p 2.2. kohaselt sissenõutavaks

muutunud viivise katteks. 04.10.2018 makse sooritamise järel

oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning arvestuslik viivis

põhinõudelt 93 193,92 eurot.

Viimane

makse

kostja

võla

katteks

laekus

hageja

pangakontole

21.03.2019

summas

eurot.

Makse

sooritamise järel oli põhivõla jääk 14 905 eurot ning

arvestuslik viivis põhinõudelt 105 548,6 eurot. Hagiavalduse

5 (31)

esitamise seisuga on kostjal tasumata hagejale põhivõlg

summas 14 905 eurot ning arvestuslik viivis summas 110

085,60 eurot.

Hageja on esitanud korduvalt nõudeid laenulepingu täitmiseks.

02.05.2019. a saatis hageja esindaja e-postiga kostjale

võlanõude tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning

kostja on laenumaksete tasumisega olulises viivituses. Seoses

kostja poolt kohustuste mittetäitmisega tekkis hagejale kahju

õigusabikulude

näol.

Hageja

kandis

kostjalt

võla

sissenõudmisega seotud õigusabikulusid summas 385 eurot.

Eeltoodut arvestades taotles hageja hagiavalduses, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 23.01.2015. a sõlmitud

laenulepingu järgi tagastamata laenu põhiosa summas 14 905

eurot ja viivise põhivõlalt summas 14 905 eurot. Lisaks taotleb

hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 385 eurot, mis on kohtueelselt hagejal

tekkinud õigusabikulud.

1.2. 17.09.2019. a esitas hageja kirjaliku arvamuse (tl 44-48)

kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei

nõustunud ja leiab, et need ei põhjenda hagi rahuldamata

jätmist.

Esiteks ei nõustu hageja kostja väitega, et pooled ei leppinud

laenulepingus kokku intressis. Pooled on laenulepingus kokku

leppinud, et kostja tagastab kokku lepitud tähtajaks hagejale

lisaks laenusummale 4000 eurot. Seega on pooled kokku

leppinud laenu kasutamise eest tasu, mis vastab intressi

definitsioonile. Tavapäraselt märgitakse lepingus intress

protsentuaalse näitajana, kuid lepinguvabaduse põhimõttest

tulenevalt ei ole välistatud intressi kokkulepe kindla summana.

Teiseks ei nõustu kostja väitega, et tõendatud ei ole hageja

poolt raha üleandmine kostjale. Hageja on esitanud kohtule

6 (31)

tõendina väljavõtte poolte vestlusest Facebook Messinger`is,

kus kostja ise tunnistab hagejale laenu võtmist summas 15 000

eurot

ja

ka

intressikokkuleppe

olemasolu.

Vastavalt

23.01.2015. a sõlmitud laenulepingule pidi hageja andma

kostjale laenu üle sularahas. 22.01.2015. a leidis poolte vahel

aset

vestlus

Messengeris,

kus

kinnitati

lõplikud

laenutingimused ning lepiti kokku kohtumine laenusumma

üleandmiseks.

23.01.2015.

a

vestlesid

pooled

taas

Messengeris, kus kostja kinnitab kohtumise toimumist ning

lisab juurde isegi kohtumise kestvuse. Vahetult enne laenu

tagasimakse

kuupäeva

saabumist,

s.o

22.02.2015.

a

kontakteerus kostja hagejaga taas Messengeris. Vestluse sisu

annab täiendavalt kinnitust sellest, et laenusumma sai

tõepoolest kuu aega tagasi hageja poolt kostjale üle antud.

25.02.2015. a kinnitab kostja hagejale, et laenumakse viibib

temast mittesõltuvatel asjaoludel. Laenusaamist on kostja

asunud salgama alles kohtumenetluses. Varasemalt aga on

kostja andnud nii korduvaid lubadusi hagejale laenuvõla

maksete sooritamiseks ja enamgi veel, ongi reaalselt laenu ka

osaliselt tagastanud. Tõsi, seda ka läbi enda äriühingu.

Tulenevalt

asjaolust,

et

laenusumma

tagasimakse

kokkulepitud tähtpäevaks viibis, leppis kostja hagejaga kokku

kompensatsioonis lisaintresside näol ning on võlgnevust

kinnitanud. Messengeri vestluse väljavõte tõendab, et

laenusumma üleandmine hageja poolt kostjale on tegelikkuses

aset leidnud, kostja on lubanud korduvalt selle tagastamist

tundes huvi jäägi vastu ning on tagatipuks hagejale arvukalt

teostanud erinevaid makseid.

Hageja ei nõustu ja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja

esitatud tõendid ei tõenda, et kostja on teinud hagejale

makseid just kõne all oleva laenulepingu katteks. Hageja

kinnitab kohtule, et poolte vahel ei olnud sel ajal muid rahalisi

suhteid üksnes peale kõnealuse. 02.03.2015. a tunnistab kostja

7 (31)

messengeris hagejale, et laenuraha ei ole võimalik tagasi

maksta. Samas lubab, et võlgnevuse likvideerimine hageja ees

on prioriteetne. Sellega saab alguse kostja poolt lõputute

lubaduste jada, mis kulmineerub hageja survestamise

tulemusena osaliste tasumistega läbi aastate. 17.06.2015. a

kinnitab kostja hagejale messengeris, et on vastavalt võimetele

üle poole tagasi maksnud. Hageja kinnitab omalt poolt, et kaks

korda on kostja tasunud, kuid summa jääb alla poole

võlgnevusest. 17.06.2015. a seisuga oli kostja tasunud

hagejale võlgnevuse katteks kokku 8900 eurot. 03.03.2017. a

vestlevad pooled uuesti võlgnevuse jäägi teemal messengeris.

Vestluses kinnitab kostja, et summat ta ei tea, kuid kindlasti

on selleks hetkeks üle 10 000 euro tema poolt tasutud. Hageja

saadab kostjale ülevaate laekumisest. Selleks hetkeks on

kostja tasunud hagejale kokku 10150 eurot. 14.03.2017. a

sõlmivad pooled messengeri vahendusel maksegraafiku

kokkuleppe, mille kohaselt asub kostja alates märts 2017 a.

tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 250 eurot. Esimene

kokkuleppe järgne makse jõuab hagejani 04.04.2017 a.

Kokkulepitud maksegraafikust kostja siiski kinni ei pea. Peale

arvukaid dialooge messengeri vahendusel jõuab hageja

pangakontole veel 400 eurot 2018. a (vt hagiavalduse lisa nr 4)

kostja juhitud ettevõtte poolt ning 100 eurot 21.03.2019. a

kostja juhitud teise ettevõtte kaudu, mis jääb ühtlasi viimaseks

osamakseks. Seega on kostja tasunud hagejale võlgnevuse

katteks enam kui 4 ja poole aasta jooksul kokku 10 900 eurot.

Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hageja nõue on

aegunud. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelistest

messengeri vestlustest kuvatõmmised, mis tõendavad selgelt

kostjapoolset kohustuse korduvat omaksvõttu ning korduvate

maksete teostamist laenuvõla katteks. Seega on aegumine

antud juhul välistatud ja selle õiguslikul põhjendamisel

tugineb hageja TsÜS §-le 158. Esiteks lõike 1 tähenduses –

8 (31)

kostja on korduvalt tunnistanud võla tasumise kavatsust ja

väljendanud igakülgselt selgeid soove olla seotud rahalise

kohustusega. Seda viimati 15.03.2017. a. Teiseks tugineb

hageja sama paragrahvi lõikele 2 – kostja on korduvalt

sooritanud hagejale makseid ja seda aegumise kulgemise

kestel, sooritades võla katteks viimati makse 20.03.2019. a.

Seega leiab hageja, et nõue ei ole aegunud, vaid aegumine

katkes igakordselt iga osamakse sooritamise järgselt.

1.3. 03.12.2019. a kohtuistungil kuulas kohus hageja G. V.

üle vande all.

Hageja

vähendas

kohtuistungil

hagiavalduses

kahju

hüvitamise nõude näol esitatud võla sissenõudmiskuludega

seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hageja

täpsustas, et seoses kostjalt võla sissenõudmisega on kandnud

hageja kahju summas 198 eurot mitte 385 eurot nagu

hagiavalduses on ekslikult märgitud. Muus osas jäi hageja

hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul kostjalt

hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas

14 905 eurot, viivis põhivõlalt summas 14 905 eurot ning võla

sissenõudmisega seotud kahjuhüvitis summas 198 eurot.

20.12.2019. a esitas hageja kohtule oma kohtukõne teesid

kirjalikult.

2. Kostja vastus ja vastuväited

2.1. Kostja M. K. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas

04.07.2019. a kohtule kirjaliku vastuse (tl 33-35), milles hagi

ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagi ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kostja

tunnistab,

et

pooled

sõlmisid

23.01.2015.

a

laenulepingu, mille järgi pidi hageja laenama kostjale

sularahas 15 000 eurot ja kostja tagastama laenusumma

tähtajaga 25.02.2015. a. Kostja leiab aga, et hageja ei ole

9 (31)

tõendanud laenu üleandmist. Hageja väidab, et kostja pole

laenu tagasi maksnud, mistõttu on alust massiivsete viiviste

arvestamiseks ning nõudmiseks. Kostja hinnangul peab hageja

laenulepingu täitmise nõudmiseks tõendama kõigepealt laenu

üleandmist, mida hageja kaudsed tõendid aga ei tõenda. Kostja

märgib ka, et ebaõige on hageja väide selle kohta, et pooled

leppisid laenulepingus kokku intressi summas 4000 eurot.

Tegelikult leppisid pooled laenulepingus kokku, et laenusaaja

tasub 4000 eurot laenuperioodi eest. Kostja on seisukohal, et

isegi kui hageja tõendaks laenulepingu endapoolset täitmist, ei

ole nimetatud lepingu alusel väidetava nõude sissenõudmine

võimalik, kuna laenulepingu järgi muutus laen sissenõutavaks

24.02.2015. a. TsÜS § 146 järgi aegub lepingulises suhtes

nõue 3 aasta jooksul alates sissenõutavaks muutumisest.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, mille järgi

oleks võimaliku laenunõude aegumine peatunud või uuesti

alanud. Hageja ei ole tõendanud raha üleandmist. Isegi kui

hüpoteetiliselt arvestada laenusuhte olemasolu, siis on seegi

põhivõla nõue aegunud 24.02.2018. a.

2.2. Kohus otsustas omal algatusel pooled vande all üle

kuulata ja kustus pooled selleks 03.12.2019. a kohtuistungile.

Kostja M. K. sai kohtukutse kätte, kuid kohtuistungile ei

ilmunud. Kostja ei esitanud kohtule istungile mitteilmumise

mõjuvat põhjust.

2.3. Kohtuistungil esindas kostjat lepinguline esindaja, kes jäi

varasemalt esitatud vastuväidete juurde, leidis, et hagi ei ole

põhjendatud ja palus jätta see rahuldamata. Täiendavalt leidis

kostja esindaja, et ebaõige ja arusaamatu on hageja

viivisearvestus. Veel tõi kostja esindaja välja, et hageja poolt

tõendina esitatud laenuleping ei ole hageja poolt allkirjastatud,

mistõttu ei ole kostja esindaja hinnangul leping kehtiv. Kostja

esindaja leidis veel, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud

Facebook Messenger kuvatõmmised ei tõenda väidetavat

10 (31)

poolte vestlust, põhjusel, et tõendist ei nähtu täpsemalt, kes

üldse on vestluse osalised, puuduvad täpsed kuupäevad,

asukoht, kellaaeg jne. Kostja esindaja hinnangul ei pruugi olla

need

tõendid

autentsed,

võivad

olla

hageja

poolt

manipuleeritud ning ei ole seetõttu tõendina kõlbulikud.

Kostja taotles, et kohus määraks ekspertiisi, tuvastamaks, et

hageja esitatud Facebook Messenger vestluse väljavõtetel

peab

hageja

vestlust

kostjaga.

Kohus

jättis

taotluse

rahuldamata.

20.12.2019. a esitas kostja kohtule oma kohtukõne teesid

kirjalikult. Kohtukõne teesides esitas kostja vastuväite kohtu

tegevusele ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata järmise

kohta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

3.1. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga 14 905 eurot ja

võla tasumisega viitamise eest viivist põhivõlalt summas

14 905 eurot ning kahjuhüvitist summas 198 eurot. Hageja

väitel on poolte vahel laenulepingust tulenev võlasuhe, millest

tulenevat rahalist kohustust on kostja rikkunud. Kostja

vaidleb hagile vastu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.01.2015. a

allkirjastas kostja laenulepingu nr 20-15-01-23 (tl 8-9).

Nimetatud laenulepingus on märgitud laenuandjaks G. V.

(antud asjas hageja) ja laenuvõtjaks M. K. (antud asjas

kostja). Lepingu punkti 1.1. kohaselt annab laenuandja

laenusaajale laenu 15 000 eurot. Lepingu punkti 1.2. kohaselt

toimub laenuandmine laenu andmisega laenusaaja kätte

sularahas. Laenusumma ja tasu laenuandjale tasumise

lõpptähtaeg on 25.02.2015. a. Lepingu punkti 1.4. kohaselt

11 (31)

tasub laenusaaja laenuandjale tasu 4000 eurot laenuperioodi

eest.

3.2. Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist, kuid on pööranud

tähelepanu, et hageja poolt tõendina esitatud laenuleping on

vaid kostja poolt allkirjastatud. Hageja on selgitanud, et

allkirjastas omapoolselt ainult selle laenulepingu eksemplari,

mis jäi kostja kätte.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse

esitaja

(oferendi)

tahet

olla

ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on

otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

Kohus leiab, et laenulepingule allkirja andmisega on kostja

väljendanud nõusolekut leping sõlmida. Vaidlust ei ole selle

üle, et ka hageja on andnud oma nõustumuse leping sõlmida.

Seega saab lugeda, et 23.01.2015. a laenuleping on poolte

vahel sõlmitud.

3.3. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama

liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust

tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib

12 (31)

üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või

andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise

eelduseks see, et kostja on laenulepingust tulenevat raha

maksmise kohustust rikkunud. Hageja, kes kohustuse täitmist

nõuab peab vaidluse korral tõendama, et tema kui laenuandja

on omapoolse kohustuse, s.o laenuraha üleandmise kohustuse

täitnud. Kui hageja esitab omalt poolt tõendid ja kostja vaidleb

neile vastu, siis peab kostja omakorda oma vastuväiteid

tõendama.

3.4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on

23.01.2015. a laenulepingus kokku lepitud laenu, s.o 15 000

eurot kostjale üle andnud.

Laenulepingu (tl 8) punktis 1.2. on pooled kokku leppinud, et

laenuandmine toimub laenu andmisega laenusaaja kätte

sularahas.

Hageja väitel andiski ta lepingu sõlmimise päeval, s.o

23.01.2015. a kostjale laenusumma 15 000 eurot üle sularahas.

Kostja laenusumma saamist ei tunnista.

VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise

vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse

täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise

kviitung).

13 (31)

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et VÕS § 95 lg 1 mõistes

täitmise kviitungit hageja poolt kostjale laenuraha maksmise

kohta ei vormistatud.

Riigikohus on 17.11.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11

asunud seisukohale, et laenulepingu võlakohustuse täitmise

tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist

tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 nimetatud tõendiga kui ka

muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega.

3.5. Hageja on esitanud kohtule kostjale raha üleandmise

tõendamiseks Facebook Messinger kuvatõmmised (tl 49-63)

poolte vestluse kohta. Lisaks on hageja esitanud tõendina enda

pangakonto väljavõtted kostja ja kolmandate isikute poolt

temale tehtud maksete kohta, mis hageja väitel on tehtud

23.01.2015. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja

kohustuste katteks. Hageja andis asjaolu kohta kohtus ka oma

seletused vande all.

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kostja vastuväitega selle

kohta, et hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmised

ei ole tõendina kasutatavad.

TsMS § 229 lg 1 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave,

mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel

kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid

ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus,

menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend,

asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses

võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu

tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei

ole antud vande all. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 1 on

dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või

video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu

14 (31)

andmesalvestusega

jäädvustatud

dokument

või

muu

sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja

lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik

kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

Kohtu

hinnangul

liigituvad hageja

esitatud

Facebook

Messinger kuvatõmmised TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud

tõendiliigi, s.o dokumentaalse tõendi alla. Need on esitatud

ettenähtud protsessivormis ja on lubatavad. Tulenevalt TsMS

§ 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt

hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

3.6. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et saab lugeda

tõendatuks, et hageja väite, et ta andis 23.01.2015. a kostjale

üle sularahas laenusumma 15 000 eurot.

23.01.2015. a laenulepingus (tl 8-9) on pooled kokku

leppinud, et hageja annab kostjale laenu 15 000 eurot laenu

andmisega sularahas. Lepingus on kokku lepitud, et kostja

tagastab hagejale laenusumma 15 000 eurot koos tasuga

summas 4000 eurot lõpptähtajaga 25.02.2015.a.

Hageja esitatud Facebook Messinger kuvatõmmistest (tl 49-

50) nähtub, et 22.01.2015. a on M. K. (kostja) kirjutanud

alljärgnevad sõnumid: „ 15 võtsin ja 15 on vaja tagasi maksta,

protsenti ma ei maksa omast rahast nagunii kohe peale, sest

ma ei suuda seda ja seda ütlesin ma juba ammu“; samal päeval

kell 20.38: „19 siis ja kuupäev nagu rääkisime 25.02?“; „Ok.

Tulen täna mingi kell“; samal päeval kell 21.05: Hakkan

sõitma 20 minuti jooksul“; samal päeval kell 21.30: „Tule

sõida vastu mulle veits ole inimene“. 23.01.2015. a kirjutab

M. K. : „Tund 18 sõitsin koju eile. Majaette. 00.04 läksime

laiali ja 01.22 olin majaees“.

15 (31)

22.02. 2015. a kirjutab M. K. : „Sa mäletad, kas homme oli

see kuupäev? Mul pole märkmikku kaasas“. M. K. vastatakse:

„Võin eksida, aga kas polnud mitte 24 või 25“.

25.02.2015. a kell 14.00 kirjutab M. K. : “Tuled täna

poolepeale vastu, kui ma kätte saan asjad“. Küsimusele

„millised asjad?“ vastab M. K. : „Raha“. Samal päeval kell

16.13 kirjutab M. K. : „Kuule nüüd ongi nii, et reedel tuleb see

plekk tagasi alles. Mai tea kuidas või mis tingimustel või mis

harjutusi ma tegema peaks, et jamaks ei läheks?“ „peale

maksta midagi veel või kuidas saaks reedeni edasi lükata“.

Kohtuistungil vande all antud ütlustega kinnitas hageja (tl 89

pöördel),

et

tõendina

esitatud

Facebook

Messinger

kuvatõmmistelt nähtuv vestlus käib tema ja kostja vahel.

Hageja kinnitas (tl 87), et sõlmis 23.02.2015. a kostjaga

laenulepingu ja andis selle järel kostjale sularahas üle 15 000

eurot. Hageja seletas, et kostja sõitis Tartust ja hageja Keilast

ning nad said kokku Keila ja Jüri vahelisel maanteelõigul.

Hageja läks kostja autosse. Kostja näitas talle laenulepingut,

mille oli ennem valmis printinud. Hageja kirjutas sellele alla ja

andis kostjale raha. Hageja seletused raha üleandmise kohta

ühtivad kirjaliku tõendina esitatud Facebook Messinger

kuvatõmmistest nähtuva vestlusega.

Hageja on esitanud kohtule tõendina veel enda pangakonto

väljavõtted (tl 12, 13 ja 14). Nimetatud tõenditelt nähtub, et K.

A. on 01.04.2015. a kandnud hagejale 4400 eurot,

03.12.2015. a 250 eurot ja 21.04.2016. a 1000 eurot. Maksete

selgituseks on märgitud: „ülekanne M. K. “. Kostja on

04.04.2017. a kandnud hagejale 250 eurot. E. M. OÜ on

kandnud hagejale 10.08.2018. a 150 eurot, 17.08.2018. a 100

eurot ja 04.10.2018. a 150 eurot. Maksete selgituseks on

märgitud „Kokkulepe M. K. “. W. OÜ on kandnud

21.03.2019. a hagejale 100 eurot.

16 (31)

Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et kostja M. K.

on E. M. OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning perioodil

30.08.2017. a kuni 25.07.2019. a oli ta ka W. OÜ ainuosanik

ja juhatuse liige.

Kohtus kinnitas hageja vande all (tl 87p-88), et tal ei ole ei K.

A. ega ka E. M. OÜ-ga ning W. OÜ-ga endal mingeid

suhteid. Hageja seletas, et kostja ütles hagejale, et tema

pangakontod olid kohtutäituri poolt arestitud ja hageja sai aru,

et kostja tegi talle makseid enda lapse ema K. A. kontolt ja

enda ettevõtete kontodelt. Ka maksete selgitustest oli näha, et

maksed on M. K. . Hageja kinnitas ka (tl 87), et maksete

tegemise ajal ei olnud tal kostjaga muid võlasuhteid peale

23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu. Hageja seletas, et

varasemalt oli neil olnud kostjaga üks laenukokkuleppe, kuid

selle oli kostja ära tasunud.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad hageja väidet,

et kostja on 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingut osaliselt

täitnud. See fakt omakorda annab kinnitust hageja väitele tema

poolt kostjale laenuraha üleandmise kohta.

Kostja väidab, et nii tema poolt ja ka E. M. OÜ ning W. OÜ

poolt hagejale tehtud rahaülekanded ei olnud laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks. Kohus selgitas kostjale

eelistungil, et kui hageja on esitanud omalt poolt tõendid ja

kostja vaidleb neile vastu, siis on kostja koormis oma

vastuväiteid tõendada. Kostja ei ole aga esitanud ühtegi väidet

ega tõendit selle kohta, et tema või temaga seotud äriühingud

tegid hagejale ülekandeid mingi muu võlakohustuse katteks

kui seda oli 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping.

Kuigi kostja tugineb oma vastuväidetes hageja väidetud

asjaolude tõendamatusele, siis kostja ise ei ilmunud mõjuva

põhjuseta

tema

vande

all

ülekuulamiseks

määratud

kohtuistungile. Kohus leiab, et TsMS § 270 lg 2 alusel saab

17 (31)

lugeda kostja vande all seletuste andmisest keeldunuks ning

sama paragrahvi lõike 1 alusel saab lugeda vastaspoole, s.o

hageja väidetud asjaolud tõendatuks.

Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks hageja

väite, et ta andis 23.01.2015. a kostjale üle sularahas

laenusumma 15 000 eurot.

3.7. Pooled on 23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu punktides

1.3. ja 1.4. (tl 8) kokku leppinud, et kostja tagastab

lõpptähtajaks 25.02.2015. a hagejale laenusumma 15000 eurot

ja maksab tasu 4000 eurot.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et lepingu punktis 1.4.

kokku lepitud tasu 4000 eurot saab käsitleda laenuintressi

kokkuleppena.

VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb

intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses

või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Riigikohus on 26.11.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-

12 (p-s 10) selgitanud laenuintressi mõistet. Kolleegium on

selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise

aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja.

Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled

leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul.

Arvestades VÕS § 397 mõtet ja nimetatud Riigikohtu lahendis

antud suuniseid laenuintressi mõiste sisustamisel, saab kohtu

18 (31)

hinnangul tõlgendada poolte vahel sõlmitud laenulepingu

punktis 1.4. kokku lepitud tasu kokkulepet laenuintressi

kokkuleppena. Kuigi seadusjärgne intressimäär (Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

intressimäär) on väljendatud protsentuaalse suurusena, siis

seadus ei keela lepingus kokku leppida intressi kindla

summana.

3.8. Hageja väitel maksis kostja lepingus kokkulepitud

tähtajaks sularahas 4500 eurot. Hageja arvestas nimetatud

summast 4000 eurot intressi katteks ja 500 eurot laenu

põhivõla katteks.

VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse

katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi

lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud sätteid on hageja

õigesti arvestanud kostja poolt makstud summa esmalt intressi

katteks ja alles siis põhikohustuse katteks.

Kostja ei ole tõendanud, et lepingus kokku lepitud

lõpptähtaks, s.o hiljemalt 25.02.2015. a maksis ta hagejale

suurema summa kui 4500 eurot. Hageja arvestas nimetatud

summast 4000 euro ulatuses täidetuks intressi laenu

kasutamise aja eest ning 500 euro ulatuses laenu põhivõla.

Seega saab lugeda, et lepingus kokku lepitud tähtajaks, s.o

25.02.2015. a oli kostjal hageja ees täitmata kohustus

tagastamata laenu põhivõla näol summas 14 500 eurot. Seega

saab lugeda, et kostja rikkus laenulepingust tulenevat

maksekohustust.

Laenu

tagastamise

kohustus

muutus

sissenõutavaks 25.02.2015. a ning alates sellest ajast oli

19 (31)

hagejal õigus kostjalt nõuda laenusumma 14 500 euro

tagastamise kohustuse täitmist.

3.9. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja rikkumise

tõttu suureneb kostja poolt hagejale tagastatav rahasumma

lisaintresside kokku summas 2000 eurot võrra. Hageja väitel

leppisid pooled vastavalt 25.02.2015. a kokku, et kostja poolt

tagastatavale põhivõlale lisandub 500 eurot ja vastavalt

28.02.2015. a leppisid kokku, et põhivõlale lisandub veel 1500

eurot.

Hageja väitel sõlmisid nad kostjaga 14.03.2017. a kokkuleppe,

mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates märtsist

2017. a igakuiste osamaksetena, makstes vähemalt 250 eurot

kuus.

Kohus leiab, et eelnimetatud hageja väited saab lugeda

tõendatuks.

Hageja esitatud Facebook Messenger kuvatõmmistest (tl 54-

59) nähtub, et 25.02.2015. a, kui oli kostja poolt hagejale

laenu tagastamise lõpptähtaeg kirjutab M. K. alljärgnevad

sõnumid: „Nüüd ongi nii, et reedel tuleb see plekk tagasi alles.

Mai tea kuidas või mis tingimustel või mis harjutusi ma

tegema peaks, et jamaks ei läheks“; „Peale maksta midagi veel

või kuidas saaks reedeni edasi lükata“; „mis sa ise arvad, mis

oleks mõistlik? 500 lisaks ei päästa midagi? M. K. vastatakse

sõnumiga „Raha päästab alati kõike“. M. K. vastab

omakorda:“ Mhm. Ta oli ka nõus, et väikse venitamise eest

midagi peale“. 28.02.2015. a kirjutab M. K. : Kõik õige,

kokkulepe ei pidanud, aga tegelt on reedese seisuga korras ka

asjad“; „20 pean nüüd tooma ? 20,5?“. M. K. vastatakse

sõnumiga:“ Alguses oli 19. Siis tuli + 500 ja eile ytlesin nagu

sa ütlesid, et hilinemise eest 1,5 küpsiseks, et rahulik oleks.

Kohtus kinnitas hageja vande all antud ütlustega (tl 90), et

kostjaga oli kokkulepe, et kuna ta ei suuda laenu õigeks

20 (31)

tähtajaks maksta, siis maksab ta selle eest rohkem. Esimene

kord oli kokkulepe, et kostja maksab rohkem 500 eurot ja

teinekord kokkulepe, et 1500 eurot ehk tagasi makstav summa

pidi suurenema 2000 eurot võrra.

Hageja esitatud Facebook Messenger kuvatõmmistest (tl 63)

nähtub, et M. K. kirjutab sõnumi: „minimaalselt 250“; temalt

küsitakse vastuseks: „mis kuupäevaks, millal saab siis?“.

15.03.2017. a vastab M. K. : „ See kuu hakkaks pihta. Ma

igaks juhuks konkreetset päeva ei lubaks kuna mul pangapäevi

pole, siis kannan esimesel võimalusel“; temale vastatakse:

„No vaatame, kindlast peaks olema see summa suurem, päris

250 kaupa yle 4 aasta ei oota seda raha“.

Kohtus kinnitas hageja vande all antud ütlustega (tl 90), et

sõlmis kostjaga kokkuleppe, et kostja maksab laenu tagasi 250

euro suuruste osamaksete. Hageja seletas, et kostja pidas

sellest kokkuleppest kokku vaid ühe kuu

Kuigi kostja hageja väidetega laenu suurendamise kokkulepete

kohta ei nõustu, ei ilmunud kostja ise ilma mõjuva põhjuseta

tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile.

TsMS § 270 lg 2 alusel saab lugeda kostja vande all seletuste

andmisest keeldunuks ning sama paragrahvi lõike 1 alusel

saab lugeda vastaspoole, s.o hageja väidetud asjaolud

tõendatuks.

Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et pooled

sõlmisid 25.02.2015. a ja 28.02.2015. a kokkulepped, millega

kostja võttis kohustuse tasuda hagejale lisaks 23.02.2015. a

sõlmitud kirjaliku laenulepingu järgi tasumisele kuuluvale

põhivõlale hagejale täiendavat intressi 2000 eurot. Kohus loeb

tõendatuks ka hageja väite, et 14.03.2017. a sõlmisid pooled

kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

laenulepingust tuleneva võla osade kaupa alates märtsist

2017. a, tasudes igakuiselt vähemalt 250 eurot kuus.

21 (31)

Kohus leiab, et eelnimetatud poolte kokkuleppeid saab

käsitleda lepingu muutmise kokkulepetena.

VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib

lõpetada

lepingupoolte

kokkuleppel

või

lepingus

või

seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 13 lg 2 järgi, kui

leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis,

ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima,

kui lepingust ei tulene teisiti. Antud juhul ei sätesta poolte

vahel 23.01.2015. a sõlmitud laenuleping selle muutmise

kokkulepete kohustuslikku vormi.

Kuna 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku

täiendava intressi, s.o tasu laenu kasutamise aja eest ning

14.03.2017. a kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa, siis

saab järeldada, et pooled leppisid kokku ka laenu tagasimakse

tähtaja pikendamises. Kui laenulepingu järgi tuli laen koos

intressiga tagastada hiljemalt 25.02.2015. a, siis 25.02.2015,

28 02.2015. a ja 14.03.2017. a kokkulepetega pikendati laenu

ja intresside tasumise tähtaega.

3.10.

Eeltoodud

asjaolusid

arvestades

oli

kostjal

laenulepingus ettenähtud lõpptähtajaks, s.o 25.02.2015. a

tasumata laenu põhiosa summas 14 500 euro. 25.02.2015. a ja

28 02.2015. a lisakokkulepete kohaselt pidi kostja tasuma

täiendavalt intressi summas 2000 eurot.

Eespool tegi kohus kindlaks, et 01.04.2015. a tasus K. A.

hagejale kostja kohustuste katteks hagejale 4400 eurot,

03.12.2015. a 250 eurot ja 21.04.2016. a 1000 eurot.

04.04.2017.a kandis kostja hagejale 250 eurot. E. M. OÜ on

kandnud hagejale 10.08.2018. a 150 eurot, 17.08.2018. a 100

eurot ja 04.10.2018. a 150 eurot ning W. OÜ on 21.03.2019.

a 100 eurot. Kokku on kostja ja nimetatud kolmandad isikud

kandnud

hagejale

pärast

laenulepingus

kokkulepitud

lõpptähtaega 6400 eurot.

22 (31)

Laenulepingu punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et makse

tasumisel laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras

tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata tasu. Tuginedes

nimetatud lepingutingimusele on hageja arvestanud kostja ja

kolmandate isikute poolt kostja kohustuste katteks makstud

summad (kokku 6400 eurot) esmalt viivise katteks ja alles

seejärel intressi ja põhivõla katteks. Hageja arvestuste kohaselt

on kostjal siiani tasumata põhivõlg summas 14 905 eurot.

3.11. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga

on

ette

nähtud

kõrgem

intressimäär

kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

23.01.2015. a sõlmitud laenulepingu punktis 1.5. on pooled

kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete

maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,5

% viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse (tl4).

Hageja on arvestanud viivist lepingus kokku lepitud määras

alates 26.02.2015. a. Hageja on arvestanud 17.05.2019. a

seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivise

suuruseks

110 085,60 eurot.

Kohus leiab, et hageja on õigesti arvestanud viivist määras,

mille pooled olid lepingus kokku leppinud. Kohtu hinnangul

aga ei ole hageja põhjendanud viiviste arvestamise aega.

Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib viivist nõuda alates arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 82 lg 7 näeb

ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

23 (31)

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

Eespool luges kohus tõendatuks hageja väite, et 25.02.2015. a

ja 28 02.2015. a leppisid pooled kokku täiendava intressi, s.o

tasu laenu kasutamise aja eest ning 14.03.2017. a kokkuleppe

võla tasumiseks osade kaupa 250 euro suuruste osamaksetena

alates märtsist 2017. a. Nimetatud kokkuleppeid arvestades ei

saa järeldada, juba 26.02.2015. a, s.o alates ajast, millest

hageja on viivist arvestanud. Esitatud asjaoludest võib

järeldada, et poolte kokkulepetega pikendati laenu tagastamise

ja intressi maksmise tähtaega.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja viimast, s.o

14.03.2017. a kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud. Vastavalt

VÕS § 116 lg-le 6 ja § 196 lg-le 1 oli hagejal võlausaldajana

õigus maksegraafiku kokkulepe kui kestvusleping kostja

rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda.

Hageja on esitanud kohtule tõendina 02.05.2019. a kostjale

koostatud võlanõude (tl 15-16). Nimetatud nõudekirjas teatab

hageja esindaja kostjale, et laenulepingust tulenev kohustus on

muutunud sissenõutavaks ja hageja nõuab selle täitmist

hiljemalt 09.05.2019. a. Kohtu hinnangul saab nimetatud

nõudekirja käsitleda poolte vahel 14.03.2017. a sõlmitud

maksegraafiku kokkuleppe ülesütlemise tahteavaldusena.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks

varem lepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt kohustuste

täitmist.

Eeltoodud asjaolusid arvestades loeb kohus, et hageja nõue

kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a, s.o

järgmisel päeval pärast hageja poolt kostjale kohustuste

täitmist määratud tähtaega.

24 (31)

Hageja nõuab hagis kostjalt viivist perioodi eest kuni

21.05.2019. a. Arvestades hageja nõude sissenõutavaks

muutumist on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alles alates

10.05.2019. a.

25.02.2015. a seisuga oli kostjal tasumata hagejale põhivõlg

14 905 eurot. 25.02.2015. a ja 28 02.2015. a sõlmisid pooled

lepingu muutmise kokkulepped, mille kohaselt pidi kostja

maksma hagejale laenu kasutamise eest täiendavalt intressi

summas 2000 eurot. Hageja on tõendanud, et perioodil

01.04.2015. a kuni 21.03.2019. a tasus kostja ise ja kolmandad

isikud tema eest hagejale kokku 6400 eurot. Kostja ei ole

väitnud ega tõendanud hagejale maksete tegemist suuremas

ulatuses. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 saab lugeda, et täitmine

toimus esmalt intressi ning alles siis põhikohustuse katteks.

Seega saab lugeda, et 09.05.2019.a seisuga oli kostjal hageja

ees täitmata põhivõlg summas 10 505 eurot.

Arvestades poolte vahel 23.01.2015. a sõlmitud lepingu

punktis 1.5. (tl 8) kokku lepitud viivise määra, s.o 0,5 %

viivituses olevalt summalt päevas, kujuneb 10 505 euro

suuruselt põhivõlalt perioodi 10.05.2019. a kuni 21.05.2019. a

eest viivise suuruseks 630,24 eurot.

Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt põhivõla saamiseks

summas 10 505 eurot ja 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise saamiseks summas 630,24 eurot.

3.11.

Lisaks põhivõlale ja viivisele nõuab hageja kostjalt

kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 198

eurot.

Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud.

VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

25 (31)

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Eespool tegi kohus kindlaks, et kostja rikkus 23.01.2015. a

sõlmitud laenulepingust ja 25.02.2015. a, 28 02.2015. a ning

14.03.2017. a sõlmitud lepingu muutmise kokkulepetest

tulenevat raha maksmise kohustust hageja eest. Hageja on

esitanud kohtule tõendina Themis Õigusbüroo 02.05.2019. a

kirja kostjale, kus nõutakse kohustuse täitmist. Hageja on

põhjendanud, et seoses kostjalt nõude sissenõudmisega tekkis

tal kohtueelsete õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot.

Kostja vaidleb küll hagile vastu, kuid iseenesest ei ole kostja

vaidlustanud hagejal kohtueelsete õigusabikulude tekkimist

nõutavas summas. Arvestades asjaolusid saab kohtu hinnangul

järeldada, et hagejal tekkis kahju õigusabikulude näol seoses

kostja poolt kohustuste rikkumisega. Kostja rikkumise

kõrvaldamiseks

on

hageja

kandnud

kohtueelsete

õigusabikulude näol kahju summas 198 eurot ning VÕS § 115

lg 1 alusel kuulub see kostja poolt hagejale hüvitamisele.

3.12.

Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide hageja

nõudele ei ole põhjendatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt

on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

26 (31)

Eespool luges kohus tuvastatuks, et hageja nõue kostja vastu

muutus sissenõutavaks 10.05.2019. a. Hageja esitas kohtule

hagi 29.05.2019. a. Selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS §

146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumise tähtaeg.

3.13.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi

osaliselt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas

10 505 eurot, 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise summas 630,24 eurot ning kahjuhüvitise summas 198

eurot, kokku 11 333,24 eurot. Hageja põhivõla ja viivise nõue

suuremas ulatuses ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 37 % ulatuses, seega

jätab kohus menetluskulud 37 %-i ulatuses kostja kanda ja 63

%-i ulatuses hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

5.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud kokku 3257,79 eurot, sh 1000 eurot hagilt

27 (31)

tasutud riigilõiv ja 2257,79 eurot lepingulise esindaja tasu ja

kulud.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu

summas 1000 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud

määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda

hüvitatavaks menetluskuluks.

Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on

põhjendatud vaid osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses jurist Tanel Riivits, kes ei ole

advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud

haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja

ajakulu olnud kokku 18,85 tundi, sh 3,75 tundi –22.05 2019

hagiavalduse

koostamine

ja

esitamine,

konsulteerimine

kliendiga, 20.09.2019 parandused; 4,5 tundi – 17.09.2019 kostja

vastuse

analüüs,

kliendiga

konsulteerimine,

lisatõendite

sorteerimine ja vastuse koostamine; 1,85 tundi – 17.10.2019

kohtuistungi ettevalmistamine ja istungil osalemine; 4 tundi -

sõidukulu istungile Tallinnast Tartusse ja tagasi; 2 tundi -

02.12.2019 kohtuistungi ettevalmistamine; 2 tundi – 03.12.2019

kohtuistungil osalemine; 0,75 tundi määruste vastuvõtmine,

kliendile ülevaated asjast.

Hageja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 132

eurot koos käibemaksuga ühe tunni eest. Kohtuistungile

sõitmise aja eest taotleb hageja esindaja tasu 4 tunni eest 272,59

28 (31)

eurot. Lisaks tasule taotleb hageja esindaja kohtuistungile

sõitmisega seotud sõidukulude hüvitamist summas 25 eurot.

Kostja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude suuruse

kohta. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja töömaht

osaliselt liialdatud. Kostja leiab, et põhjendatuks saab lugeda

hageja esindaja märgitud toimingutele ajakulu maksimaalselt

8,25 tunni ulatuses. Kostja leiab, et ajaliselt põhjendatud ei ole

hageja esindaja sõiduaeg Tallinnast Tartusse ja tagasi, kuna

hageja esindajal asub kontor nii Võrus kui ka Tallinnas. Kostja

leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja esindaja sõidukulud, kuna

nende kohta kuludokumente ei ole esitatud.

Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et menetluskulude nimekirjas

märgitud hageja esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane ning

ei kuulu sellises ulatuses teise menetlusosalise poolt

hüvitamisele.

Kohus hindab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust,

saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu

hagiavalduse

koostamisele

ja

seda

ettevalmistavatele

toimingutele

3,75

tunni

ulatuses,

kostja

vastuse

analüüsimisele,

kliendiga

konsulteerimisele

ja

vastuse

koostamisele 3 tunni ulatuses, 17.10.2019. a eelistungil

osalemisele ja ettevalmistamisele 1,5 tunni ulatuses (istung

kestis 55 min), eelistungile sõiduks ajakulu Tallinnnast

Tartusse 4 tunni ulatuses, 03.12.2019. a kohtuistungile

ettevalmistusele 1 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemisele 2

tunni ulatuses (istung kestis 2 tundi). Kokku nimetatud

toimingutele loeb kohus põhjendatuks ajakulu 15,25 tunni

ulatuses. Lisaks loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja

ajakulu Tallinnast Tartusse istungile ja tagasi sõitmise eest 4

tunni ulatuses.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja taotletav

tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 132 eurot koos

29 (31)

käibemaksuga ühe tunni eest ning samuti on põhjendatud

tasumäär kohtuistungile ja tagasi sõidule kulutatud aja eest

määras 68,14 eurot ühe tunni eest. Seega loeb kohus

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas

2285,59 eurot, sh õigusabitoimingutele 15,25 tunni ulatuses

summas 2013 eurot ja kohtuistungile ja tagasi sõitmisele 4

tunni ulatuses summas 272,59 eurot.

Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja

sõidukulud summas 25 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud

sõidukulude kohta tõendit, kuid kohtu hinnangul saab sellest

olenemata sõidukulud lugeda taotletud ulatuses vajalikuks

menetluskuluks. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea

menetlusosaline

kohtu

nõudmiseta

menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja

menetluskulud kokku summas 3038 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 1000 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu

summas 2013 eurot ja hageja esindaja sõidukulud summas 25

eurot.

5.2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas 1705

eurot.

Kostjat esindas menetluses jurist Mehis Adamson, kes ei ole

advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud

haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja

ajakulu olnud kokku 15,5 tundi, sh 3,5 tundi – hagiga tutvumine,

konsultatsioon kostjaga, tõenditega tutvumine; 1,5 tundi – kostja

vastuse koostamine; 2,5 tundi – hagejate vastuse ja tõenditega

tutvumine; 2 tundi – 17.10.2019 istungiks ettevalmistumine ja

istungil osalemine; 1 tund kohtuistungi protokolliga tutvumisele,

õigsuse kontrollile ja kostjaga kooskõlastamisele; 3 tundi –

30 (31)

03.12.2019 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele;

2 tundi kohtuistungi protokolliga tutvumisele õigsuse kontrollile

ja kostjaga kooskõlastamisele.

Kostja esindaja taotleb tehtud õigusabitoimingute eest tasu 110

eurot ilma käibemaksuta.

Kohus hindab, et iseenesest on kostja esindaja märgitud

toimingud

olnud

vajalik,

kuid

kohus

peab

osaliselt

ülemääraseks märgitud ajakulu toimingutele. Kohus vähendab

märgitud ajakulu 17.09.2019. a istungi ettevalmistuseks 0,5

tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja

esindaja taotletav tasumäär õigusabi toimingute eest, s.o 110

eurot ilma käibemaksuta ühe tunni eest. Seega loeb kohus

põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest

kokku summas 1650 eurot.

Eeltoodut

arvestades

loeb

kohus

põhjendatuks

kostja

menetluskulud kokku summas 1650 eurot.

5.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda

37% hageja menetluskuludest, s.o 1124,06 eurot ja hagejal

63% kostja menetluskuludest, s.o 1039,50 eurot.

TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte

menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse

tulemusena lõppeb kostja nõue ja väheneb hageja nõue kostja

nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

84,56 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2.

lauses ettenähtud määras

/allkirjastatud digitaalselt/

31 (31)

Kristiina Kask

Kohtunik