2-19-17384/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17384

Tsiviilasi

Võlanõuded OÜ hagi OÜ Vaks vastu võla väljamõistmiseks

ja hüpoteegi seadmiseks. Hagi tagamine.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vaks määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Hagi hind

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Vaks, rk 10171228; esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja: Võlanõuded OÜ (hageja), rk 14841594; esindaja

Erik Savi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. novembri 2019 määrus

eelmärkena kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse

osas ning osas, millega maakohus ei nõudnud hagi tagamise

avalduselt tagatist.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kanda OÜ-le

Vaks kuuluvale kinnisasjale (reg osa nr 478741) esimesele

vabale järjekohale eelmärge: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk

14841594, kasuks hüpoteegi summas 265 344,36 eurot

sissekandmise nõude tagamiseks“ ja millega määrata hagi

tagamise tagatiseks 13 276 eurot, tähtaeg 21 päeva tagatise

tasumiseks ning määrata, et hagi tagamine tühistatakse ja

eelmärge kustutatakse, kui tagatist tähtaegselt ei anta.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt.

4.2. Kanda hagi tagamiseks OÜ-le Vaks kuuluvale

kinnisasjale (reg osa nr 478741) esimesele vabale järjekohale

eelmärge: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk 14841594, kasuks

hüpoteegi summas 265 344,36 eurot sissekandmise nõude

tagamiseks“.

4.3. Määrata Võlanõuded OÜ-le maksmiseks tagatis 13 276

eurot tähtajaga 21 päeva alates ringkonnakohtu määruse

jõustumisest. Tagatis tuleb kanda määrusele lisatud

makseinfos näidatud kontole, kasutades seal märgitud

viitenumbrit.

4.4. Tähtajaks tagatise andmise korral saata määrus

täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruse

täitjal teatada Tartu Maakohtule määruse täitmisest.

4.5.Tühistada hagi tagamine ja kustutada eelmärge juhul,

kui Võlanõuded OÜ ei anna tähtaegselt tagatist.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Võlanõuded OÜ (hageja) esitas 06.11.2019 Tartu Maakohtule hagi OÜ Vaks (kostja) vastu,

paludes kostjat kohustada andma nõusolek kinnistule nr 478741 hüpoteegi summas 350 000

eurot sissekandmiseks hageja kasuks; tuvastada õigus keelduda 03.03.2017 töövõtulepingust nr

1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmiseks; mõista OÜ-lt Vaks välja töövõtutasu 164 553,60

eurot, lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 185,41 eurot ja viivis 100 790,76 eurot.

Hageja palus hagi tagamiseks kanda kinnistu reg osa nr 478741 kolmandasse jakku järgmise

sisuga eelmärke: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk 14841594, kasuks hüpoteegi summas 350 000

eurot sissekandmise nõude tagamiseks“.

Hagi tagamise taotluse kohaselt taotleb hageja hagi tagamist pandiõiguse realiseerimise

tagamiseks VÕS § 654 lg 2 alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt on tõenäoline, et hagiavalduse

esitamisest teadasaamisel võib kostja võõrandada kinnistu ja hagi rahuldamise korral ei ole

võimalik pandiõigust realiseerida. Eelmärge ei kahjusta kostja õigusi, sest kostja saab endiselt

kinnistut käsutada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus rahuldas 11 novembri 2019 määrusega hagi tagamise avalduse ja seadis OÜ-le

Vaks (rk 10171228) kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

478741 III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk

14841594, kasuks hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmise nõude tagamiseks“.

TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud

muu abinõu.

VÕS § 654 lg 2 annab töövõtjale võlaõigusliku nõude tellija vastu töövõtulepingust tulenevaid

nõudeid tagava hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. Vaidluse korral peab töövõtja

seega nõudma vastava hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku kinnisasja omaniku

nõusolekut kinnistamisavaldusele hagimenetluses, jõustunud kohtuotsus asendab omaniku

nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5), koos hagi esitamisega saab töövõtja nõuda hagi tagamise vahendite

kohaldamist, nt vastava hüpoteegi sissekandmist tagava eelmärke kinnistusraamatusse

kandmist.

Hageja on veenvalt selgitanud hagi tagamise vajadust. Kostjale kuulub kinnistu nr 478741,

millel asub töövõtu objektiks olnud ehitis. Eeldused pandiõiguse tekkeks on seega täidetud –

tellija on kinnistu omanikuks, millel asuva hoones töid tehti. Eelmärge tagab pandiõiguse

realiseerimise võimaluse.

Eelmärke sissekandmist nõudev isik ei pea tõendama eelmärkega tagatava nõude täitmise

raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Eelmärge tuleb hagi tagamise korras sisse kanda

alati, kui hageja seda taotleb.

Hagi tagamine ja valitud abinõu lubatavad TsMS § 378 mõttes.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.

Tagatud nõudelt on tasumata riigilõiv. TsMS § 126 lg 3 kohaselt määratakse nõude tagamise ja

selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuvas vaidluses hagihind nõude suurusega. Hagi

menetlusse võtmise määruse tegemisel on jäänud tähelepanuta, et mõlema eelnimetatud nõude

kohta ei ole hageja hagihinda välja toonud ega riigilõivu tasunud. Samas ainuüksi nõudelt

hüpoteegi sissekandmiseks tuleb tasuda riigilõivu 2700 eurot (TsMS § 126 lg 3).

Nõue seada VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteek kostjale kuuluvale kinnistule, on õiguslikult

perspektiivitu, mistõttu ei ole alust hagi tagamise abinõuna õigussuhet esialgselt reguleerida.

VÕS § 654 lg 2 võimaldab töövõtjal nõuda hüpoteegi seadmist kinnisasjale kahel tingimusel:

tegemist peab olema tegemist tellijale kuuluva kinnisasjaga ning lisaks peab olema tegemist

kinnisasjaga, millel ehitis asub. Hoone, mille suhtes OÜ Mace Ehitus tegi ehitustöid, on osa

kinnisasjast, mis ei kuulu mitte tellijale OÜ Vaks, vaid OÜ-le Vastseliina Hooldekodu. Kostjale

kuulub kinnistu, mis on kantud registriossa numbriga 478741. Antud kinnistu on alates

23.10.2017 koormatud hoonestusõigusega tähtajaga 18 aastat OÜ Vastseliina Hooldekodu

kasuks (hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa nr 9606450).

Hagi on täiendavalt perspektiivitu põhjusel, et VÕS § 654 lg 2 järgi saab hüpoteegi seadmist

nõuda töövõtja, kes on kohustatud ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks.

Võidu tn 32 asuva hoone suhtes tegi ehitustöid OÜ Mace Ehitus. Hagi on maakohtule esitanud

Võlanõuded OÜ, kes on omandanud nõuded Manantia Inkasso OÜ-lt.

Maakohtu määrusest ei selgu, mille alusel on määratud eelmärke seadmisel hüpoteegisummaks

350 000 eurot. VÕS § 654 lg 2 alusel saab hüpoteegi sissekandmist nõuda üksnes lepingust

tulenevate nõuete tagamiseks. Hagiavalduses ei ole põhistatud, et 03.03.2017 sõlmitud

lepingust tulenevate nõuete suuruseks oleks 350 000 eurot.

Maakohus jättis õigustamatult nõudmata hagi tagamisel tagatise ja rikkus TsMS § 383 lõiget 1.

Kostja OÜ Vaks on 1997. aastal asutatud, Võru valla ainuomandis olev ettevõte, mille

ülesandeks on vallas ühisveevärgi-, kanalisatsiooni- ja keskkütteteenused. Kostja

majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal seisuga 31.12.2018 vara väärtuses 1 598 627 eurot

ning jaotamata kasum 592 338 eurot. Ainuüksi 2018 oli kostja müügitulu 206 354 eurot ning

puhaskasum 96 472. Seega ületavad kostja varad mitmekordselt hageja rahalisi nõudeid.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

TsMS 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega,

loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Töötasu nõue ja selle tagatiseks olev

seadusjärgne pandiõigus on olemuslikult seotud, kandes sama eesmärki.

Hoonestusõigus koormab vastava lepingu kohaselt kogu kinnisasja. Arvestades ka muid

kinnisasja omadusi, ei ole selle väärtus ilmselgelt ligilähedanegi nõude väärtusele, pigem

laheneb selle turuväärtus nullile.

VÕS § 654 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et töövõtulepingu esemeks olev ehitis peab

asuma kinnisasjal, mis kuulub tellijale – seega on määrav mitte ehitise, vaid kinnisasja

omandiõigusekuuluvus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel osas, millega maakohus jättis hagi tagamise avalduselt tagatise

nõudmata ja eelmärkena kinnistusraamatuse kantud hüpoteegi summa suuruse osas.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Maakohtu määruse näol on tegu õigussuhte esialgse reguleerimisega (TsMS § 377 lg 2), mida

võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Õigussuhte esialgse reguleerimisega on tegu

seepärast, et ei tagatud rahalist nõuet. Vaatamata sellele märgib ringkonnakohus, et hüpoteek

tagab hageja töövõtulepingust tulenevaid rahalisi nõudeid, mille suuruseks võib hagi alusel

pidada 265 344,36 eurot (põhinõue 164 553,60 eurot ja viivis 100 790,76 eurot. Hagi ese

(selgelt väljendatud taotlus) ei sisalda edasise viivise nõuet (vt tl 18, kd I). Ringkonnakohus

möönab, et sellise suurusega nõude täitmine korraga võib osutuda raskeks ka edukale

ettevõttele.

Ringkonnakohtu arvates oleks käesolevas asjas kohasem hagi tagamise abinõu hüpoteegi

seadmine, kuid hüpoteegi kanne koormaks kostjat enam kui eelmärge, mistõttu ringkonnakohus

selles osas maakohtu määrust ei muuda.

7. Kuna õigussuhte esialgne reguleerimine ei ole asja sisuline lahendamine, saab kohus hagi

tagamise aluse hindamisel piirduda kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud

asjaolude õigust eeldades võimalik. See tähendab, et õigussuhte esialgselt reguleerimisel võib

kohus võtta nõude edulootuse küsimuses seisukoha ulatuses, kas nõuete õigust eeldades on

hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaolude pinnalt esineb mingisugunegi

võimalus hagi rahuldamiseks.

8. Kohus ei pea hindama hagi tagamise raames nõude tõendatust. Hinnates hagi tagamisel hagi

õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks

olevaid asjaolusid põhistanud. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab

kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja

sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise

taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud

asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (RKTKm

2-16-18531, p 9).

9. Kuna hageja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kostja on jätnud sellest lepingust

tulenevad kohustused täitmata, ei saa hüpoteegi nõuet VÕS § 654 lg 2 alusel välistada. Seega

on nõue õiguslikult võimalik ja seda ka vaatamata sellele, et kinnisasi on koormatud piiratud

asjaõigusega (hoonestusõigus). Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud

kinnisasja. Siiski ei ole hageja põhistanud, miks on nõutava hüpoteegi väärtus 350 000 eurot

VÕS § 654 lg 2 alusel. Kuna hagis nõutud töövõtulepingust tulenevate nõuete suurus on kokku

265 344,36 eurot, saab seda summat pidada põhjendatud hüpoteegi summaks.

10. Ringkonnakohus ei soostu kostja väitega, et hagejal ei ole hüpoteegi kandmist

kinnistusraamatusse õigus nõuda seepärast, et tema ei ole töövõtja. Hageja on põhistanud, et

kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded on talle loovutatud (tl 25, kd I). Hüpoteegi kandmise

nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigustamatult hagejalt nõudmata hagi tagamise

tagatise. Ringkonnakohus on seisukohal, et tagatist saab nõuda TsMS § 383 lg 1 alusel ka juhul,

kui õigussuhet reguleeritakse esialgselt hagi tagamise korras TsMS § 377 lg 2 alusel

(mitterahalise nõude tagamine). Kuna hüpoteegi mõtteks on rahalise nõude tagamine, on sellisel

juhul õigustatud tagatise nõudmine. Ka kohtuliku hüpoteegi kandmisel kinnistusraamatusse

rahalise nõude tagamiseks oleks tulnud kohustuslikuna tasuda hagi tagamise tagatis (TsMS

§ 383 lg 11). Seega on töövõtulepingu sätete alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi

eelmärke toime sarnane kohtuliku hüpoteegi toimele. Ringkonnakohus määrab tasumisele

kuuluvaks tagatiseks 5% tagatava nõude hinnast, s.o 13 276 eurot. Selle tasumiseks määrab

ringkonnakohus tähtaja 21 päeva alates määruse jõustumisest. Kui hageja ei anna tagatist

ringkonnakohtu määratud tähtpäevadeks, tühistab kohus hagi tagamise.

12. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi