2-19-120254/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-120254

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi R Š vastu võlgnevuse nõudes läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda.

3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi R Š vastu võlgnevuse nõudes. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja surnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohtuasja number 2-19-120254 Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Osaühingu Aktiva Finants hagi R Š vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479) Hageja esindaja: Maarja Radziwill (lepinguline esindaja) Kostja: R Š (ik XXX; surnud 25.12.2019)

2-19-120254

2(3)

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on kostja surnud 25. detsembril 2019.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Seda sätet kohaldatakse, kui menetluse pooleks olev füüsiline isik sureb pärast hagi esitamist.

TsMS § 362 lg 1 alusel on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.

Kohus on seisukohal, et kostja jaoks loetakse tsiviilkohtumenetlus alanuks ajast, mil kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud.

Kohus tuvastas, et hageja esitas 26. juulil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult (hagimenetluses kostjalt) 748,36 euro saamiseks. Kohus tegi 08. augustil 2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 07. novembril 2019 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis hageja nõue võlgniku vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohtu 30. novembri 2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas kohtumääruse koos hagiavaldusega kostjale. Kohtule ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja suri 25. detsembril 2019, s.o enne temale menetlusdokumentide kättetoimetamist. Menetlusdokumendid oli kostjale kätte antud kostjale postkasti panekuga 30. detsembril 2019, s.o. pärast kostja surma. Seega tsiviilasja menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks.

Kohus leiab, et hageja ei saa esitada käesoleva menetluse raames oma nõuet kostja pärija, s.o uue kostja vastu, kuna kostja jaoks ei olnud menetlus veel alanud ning seetõttu ei ole kostja menetlusõigusjärglus võimalik. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.

Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusteovõime. Hagi ei saa esitada tsiiviilkohtumenetlusteovõimetu (surnud) isiku vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse uue kostja vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

2-19-120254

3(3)

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik