Legislator Case Law & Legislation
2-18-6663/39 AI generated

2-18-6663/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-6663/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. novembri 2018 otsus Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole

Legislator headnote

AI generated

2-18-6663/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembri 2018 otsus Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole

Keywords

AI generated
limited work availability language barriers improvement of employability language skills occupational migration determination of work incapacity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-6663

Tsiviilasi

Vassili Andrejevi hagi Eesti Vabariigi vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

töötasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vassili Andrejevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

Vassili

Andrejev

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr

Gamazin

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu),

lepinguline esindaja Silvia Vospert

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. novembri 2018 otsus

muutmata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Vassili Andrejevi kanda.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vassili Andrejev (hageja) esitas 27. aprillil 2018 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Päästeameti kaudu; kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus,

kohustada kostjat täitma lepingulisi suhteid ning mõista kostjalt enda kasuks välja saamata jäänud

töötasu alates 30. märtsist 2018 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 24. septembril 1995 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus

hageja tööle päästetöötajana. 8. novembril 2017 tegi kostja hagejale hoiatuse. Kostja teatas, et kui

hageja ei täida 1. märtsiks 2018 eesti keele B1-taseme nõuet, ütleb ta töölepingu üles alates

29. märtsist 2018. Hoiatus on ebaseaduslik, kuna sellest ei selgu, mis põhjusel töösuhe lõpetatakse.

29. märtsil 2018 anti hagejale töölepingu lõpetamise teade ja selgitati, et tööleping on lõpetatud

töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel.

Töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud (TLS § 95 lg 2).

Lisaks pidi kostja töölepingu ülesütlemisest 90 päeva ette teatama. 8. novembri 2017 dokument

oli hoiatus, see ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus.

Hageja ei ole rikkunud ametijuhendit ega töölepingu tingimusi. Hageja on sooritanud aastatel 2014

– 2016 teoreetilisi eksameid interneti teel. Hageja asus õppima keelt enne hoiatuse saamist ning

A2-taseme õpingud kestsid 1. septembrist 2017 kuni 5. maini 2018, millest hageja kostjat ka

teavitas.

Keelenõuded hakkasid kehtima 1. juulist 2011, kuid kostja ütles töölepingu üles alles 29. märtsil

2018. Kostja oleks pidanud töölepingu üles ütlema juba 2011. aastal. Kostja ei ole järginud

mõistlikku tähtaega töölepingu ülesütlemisel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud hilinemisega, seega tuleb menetlus aegumise tõttu

lõpetada. Hageja eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Päästeamet on kohustatud

kindlustama töötajate vastavuse kehtestatud nõuetele, mis omakorda on aluseks kvaliteetse teenuse

tagamisele. Keeleinspektsiooni Virumaa järelevalvetalitus kontrollis hageja eesti keele oskust

2014., 2015. ja 2017. aastal. Iga kontrolli tulemusena tehti ettekirjutus ja määrati tähtaeg

B1-taseme eksami sooritamiseks. Keeleametniku 16. jaanuari 2017 otsusega pikendati

ettekirjutuse täitmise tähtaega, kohustades hagejat sooritama eesti keele B1-taseme eksam

1. märtsiks 2018. Päästeamet on kohustatud aktsepteerima keeleinspektsiooni ettekirjutustes

sätestatud tähtaegu. Päästeamet on organiseerinud töötajatele eesti keele omandamiseks tasuta

õpet, kuid hageja jättis need võimalused kasutamata. Töölepingu ülesütlemisel 8. novembril 2017

on näidatud ülesütlemise põhjus ja õiguslik alus, samuti ülesütlemise aeg. Järgitud on ka

90-päevast etteteatamise tähtaega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 19. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab 8. novembri 2017 dokumenti lugeda hoiatuseks, mitte

töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemine ei saa olla tingimuslik. Kostja on

hagejaga töölepingu üles öelnud 22. märtsil 2018 alates 29. märtsist 2018, mille hageja on kätte

saanud 29. märtsil 2018. Hagi on esitatud 27. aprillil 2018, seega tähtaegselt.

Maakohtu hinnangul on hagi menetletud õige kostja suhtes, seega ei ole praegusel juhul alust selle

läbi vaatamata jätmiseks.

Ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on 24. septembril 1995 sõlmitud tööleping, mille kohaselt

asus hageja tööle päästjana. Vaidlust ei ole ka selles, et tööleping lõpetati 29. märtsil 2018 TLS

§ 88 lg 1 alusel. Pooled ei vaidle, et hageja keeleoskus ei vastanud B1 tasemele. Vaidlus on hageja

töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse üle.

Maakohus leidis, et 8. novembri 2017 dokument ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus, vaid

hoiatus. Seega on kostja hagejat hoiatanud ning andnud tähtaja keeleoskuse nõutud tasemele

viimiseks (1. märtsiks 2018). Kostja on töölepingu kirjalikult üles öelnud, seega vorminõuded on

täidetud. Töölepingu ülesütlemise avaldus peab olema ka põhjendatud. Praegusel juhul see nii ei

ole. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta aga ülesütlemise kehtivust, vaid annab hagejale

õiguse nõuda hüvitist (TLS § 95 lg 3). Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja soovib

hagejaga töölepingulisi suhteid lõpetada. See avaldus on hagejale ka kätte toimetatud.

Hageja ei saa väita, et ta ei teadnud töölepingu ülesütlemise põhjust. Hagejale oli tehtud hoiatus,

et tema keeleoskus ei vasta seaduses toodud nõuetele.

Maakohus viitas alates 1. juulist 2011 kehtiva keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg-le 4 ja § 39 lg-le 2.

KeeleS § 23 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011 määruse nr 84 „Ametniku,

töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (määrus) § 7

lg 4 kohaselt nõutakse päästetöötajatelt eesti keele oskust tasemel B1.

Hageja kui töötaja eesti keele oskust on kontrollinud keeleinspektsioon. Keeleinspektsioon on

25. veebruaril 2014 koostanud järelkontrolli akti, mille kohaselt on hagejal ettekirjutus täitmata

ning B1-taseme eksam sooritamata. Tähtaega on pikendatud kuni 1. veebruarini 2015. Sellega on

tõendatud, et hageja teadis oma kohustusest viia eesti keele oskus B1-tasemele. Keeleoskuse

kontroll oli tehtud ka 13. aprillil 2015 ja 16. jaanuaril 2017. Mõlemas juhul on keeleinspektsioon

tuvastanud, et ettekirjutus on täitmata. Hageja on aktidele alla kirjutanud.

Maakohtu hinnangul on kostja käitunud hageja suhtes mõistlikult ning andnud tähtaegu

keeleoskuse nõuete vastavusse viimiseks. Kuna kostjal endal puudub seaduslik alus keeleoskuse

hindamiseks,

saigi

seda

teha

keeleinspektsioon.

Keeleoskus

on

parendatav

ning

ebaproportsionaalne võib olla selle pärast töölepingu lõpetamine kiirustades. Seega on kostja

hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud mõistliku tähtaja jooksul lähtuvalt TLS § 88 lg-st 4 ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-st 3. Hagejale on antud piisavalt aega oma keeleoskuse

parendamiseks.

Ebapiisava keeleoskuse parandamiseks tuleb töötajal osaleda koolitustel. Sama nõude kehtestab

ka TLS § 15 lg 2 p 4. Tööandja kohustus on koolitusi korraldada. Praegusel juhul on kostja

koolitusi korraldanud ja võimaldanud hagejal nendest osa võtta. Hageja väide transpordi

mittevõimaldamise kohta ei ole asjakohane.

Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt tunnistusi, tänukirju ja diplomeid, mis kinnitavad tema

sobivust päästjana töötamiseks. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on üritanud

sooritada temale tööks vajaliku B1-taseme eesti keele eksamit. Hageja on esitanud tõendi selle

kohta, et ta on 2017. aastal registreerinud ennast A2-tasemele, kuid see tase ei vasta nõutavale

tasemele. Teades, et talle on kolmel korral tehtud ettekirjutus seoses eesti keele mittevaldamisega,

oleks hageja pidanud hoolsamalt suhtuma eesti keele õpingutesse.

Maakohus nõustus hagejaga, et töölepingu ülesütlemisest tulnuks hagejale ette teatada vähemalt

90 päeva, kuna hageja on töötanud üle 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 4). Hageja ebapiisav keeleoskus

oli teada pikka aega ning tegemist ei olnud ootamatult tekkinud uue olukorraga. TLS § 97 lg-s 2

ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust,

vaid töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist. Sellist nõuet ei ole hageja

aga esitanud.

Eelneva tõttu leidis maakohus, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt, kui maakohus otsustas kohaldada TLS § 95 lg-t 3,

oli ta kohustatud nõudma hagejalt talle tekitatud kahju suuruse esitamist. Seadus kehtestab otseselt

kohustuse hüvitada hagejale kahju. Hageja viitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 436 lg-le 3. Isegi kui maakohus ei nõudnud hagejalt kahju suuruse esitamist, oli ta kohustatud

kohaldama TLS § 108. Seejuures oli kohtul õigus ise määrata kindlaks selle kahju suuruses

rahalises väljenduses. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 2.

Määruse kohaselt sõltuvad eesti keele valdamise nõuded muuhulgas töö iseloomust ja olukorrast

töökohal. Narva-Jõesuus päästjana töötatud 23 aasta jooksul ei tekkinud hagejal ega juhtkonnal

kordagi arusaamatusi seetõttu, et hageja ei valda piisavalt eesti keelt. Maakohus jättis selle

seisukoha hindamata ja rikkus sellega TsMS § 442 lg-t 8.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb

kohtuotsuse põhjendusi, jättes kohtuotsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).

7. Asja materjalide kohaselt sõlmiti 24. septembril 1995 poolte vahel tööleping (tl 9-11), mille

kohaselt hageja asus kostja juures tööle päästetöötajana. 8. novembril 2017 hoiatas kostja hagejat,

et ütleb TLS § 88 lg 1 alusel 29. märtsil 2018 töölepingu erakorraliselt üles, kui hageja ei täida

1. märtsiks 2018 keeletaseme B1 nõuet. Hageja ei täitnud 1. märtsiks 2018 keeletaseme B1 nõuet

ning kostja teatas hagejale 22. märtsil 2018 töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 alusel

29. märtsil 2018.

Hageja palus hagis tuvastada töölepingu üleütlemise tühisus ja välja mõista kostjalt saamata jäänud

töötasu. Kostja vastuväite kohaselt oli hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine

29. märtsil 2018 TLS § 88 lg 1 alusel seaduslik ja põhjendatud, sest hageja ei täitnud keeletaseme

B1 nõuet.

8. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

TLS § 88 lg-1 toodud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste loetelu on lahtine loetelu

mõjuvatest põhjustest, mis tulenevad töötaja isikust.

Kostja lõpetas töötlepingu hageja seetõttu, et hageja ei täitnud 1. märtsiks 2018 keeletaseme B1

nõuet.

Keeleseaduse § 23 lg 4 kohaselt ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse

ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruse § 23 lg-tes 1 ja 2

reguleeritakse nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust

ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 84 ”Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele

oskuse ja kasutamise nõuded“ § 7 p 4 kohaselt nõutakse päästetöötajatelt vähemalt B1-tasemel

eesti keele oskust.

Päästetöötajatele kehtestatud nõue vallata eesti keelt vähemalt B1-tasemel on kehtiv juba alates

01.07.2011, s.o ajast, mil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 84. Seega kuna hageja töötas

pääastetöötajana, pidi seadusest tulenevalt tema eesti keele oskus vastama alates 01.07.2011

tasemele B1.

9. Keeleseaduse § 39 lg 2 kohaselt enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse

kategooria tunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul,

kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal

on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse

piisavuse kohta.

Asja materjalide kohaselt on hageja kui päästetöötaja eesti keele oskust kontrollitud

Keeleinspektsiooni poolt ja 25.02.2014 on koostatud järelkontrolli akt (tl 52), millega on

tuvastatud, et kontrollitaval isikul, s.o hagejal, on ettekirjutus täitmata ning B1-taseme eksam

sooritamata. Tähtaega on pikendatud kuni 01.02.2015. Kontrollakti on allkirjastanud nii hageja,

kostja esindaja kui ka keeleametnikud.

Hageja keeleoskuse kontrolli on teostatud ka 13.04.2015 (tl 53) ja 16.01.2017 (tl 54) ning mõlemal

korral on Keeleinspektsioon tuvastanud, et ettekirjutus on täitmata ning määratud on sunniraha.

Kõikidel aktidel on hageja allkiri ning seega oli teadlik sellest, et tema eesti keele oskus ei vasta

tasemele, mis on vajalik päästetöötajale.

10. Asjaolu, et kostja ei lõpetanud hagejaga juba enne 29. märtsi 2018 töölepingut seetõttu, et

hageja eesti keele oskus ei vastanud päästetöötajale seaduses sätestatud tasemele (keeletaseme B1

nõue kehtis 2011. aastast), ei anna alust väita, et mõistlik aeg töölepingu erakorrliseks

ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 alusel seoses sellega, et hagejal puudub eesti keele oskus B1-tasemel,

on möödunud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja on käitunud

hageja suhtes mõistlikult ning andnud talle mitmeid tähtaegu keeleoskuse vastavusse viimiseks

õigusaktis sätestatuga. Kuna hageja eesti keele oskus ei vastanud päästetöötajale seaduses

sätestatud tasemele, kuigi talle anti võrdlemisi pikk periood eesti keele omandamiseks B1-tasemel,

siis on kostja õigustatult öelnud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel.

11. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 teise lause järgi on vorminõuet

rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine.

Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub

kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe

vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17).

Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud

tahteavalduse

tõlgendamise

reeglitest.

Ringkonnakohus

leiab,

et

tõlgendades

kostja

ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga on töölepingu erakorralise

ülesütlemise hoiatusest üheselt mõistetav kostja tahe öelda tööleping üles alates 29. märtsist 2018.

Ringkonnakohtu arvates ei ole antud juhul tegemist töölepingu tingimusliku ülesütlemisega TLS

§ 95 lg 1 mõttes ning selles osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Tingimuslik

ülesütlemine seab TsÜS § 102 lg 3 alusel lepingu lõppemise sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei

ole teada, kas see saabub või mitte. Tingimusliku ülesütlemise keeld on seaduses sätestatud töötaja

kaitseks, sest tingimuslik töölepingu ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt

kahjulik. Antud juhul ei ole kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja jaoks

ebamäärane, sest ülesütlemisavaldusest tuleneb, et kui hageja ei täida 1. märtsiks 2018 eesti keele

B1-taseme nõuet, siis vabastatakse ta teenistusest TLS § 88 lg 1 alusel alates 29. märtsist 2018.

12. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama,

kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat, vähemalt

90 kalendripäeva.

Kostja teatas hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 08.11.2017 (hageja on kinnitanud

kättesaamist 27.11.2017 – tl 15). Kuna tööleping öeldi üles alates 29. märtsist 2018, siis on kostja

jälginud TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt TLS

§ 100 lg 5 alusel hüvitist.

13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu

ülesütlemist. Kostja on vastavad põhjendused esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise

hoiatuses ja asjaolu, et töölepingu lõpetamisel 22.03.2018 (tl 16) neid põhjendusi ei korratud, ei

anna alust väita, et kostja ei põhjendanud töölepingu ülesütlemist.

Seega on kostja tööandjana põhjendanud töölepingu ülesütlemist ning puudub alus TLS § 95 lg 3

kohaldamiseks.

14. Asjakohatu on hageja seisukoht, et maakohus oli kohustatud kohaldama TLS § 108 ja ise

määrama kindlaks hagejal tekkinud kahju suuruse rahalises väljenduses.

TLS §-s 108 on sätestatud kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral, kui tööleping on

õigusvastaselt üles öeldud. Antud juhul ei ole kostja öelnud hagejaga sõlmitud töölepingut

õigusvastaselt üles ning TLS 108 kohaldamisele ei kuulu.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson