3-20-28/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-28 Määruse kuupäev ja koht

13. jaanuar 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

M. M esialgse õiguskaitse taotlus ära võetud foto ja raamatu tagastamiseks Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi initsiaalidega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Asjaolud ja menetluse käik

1. M. M esitas 07.01.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, mille taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – tagastada taotlejale kirjavahetus (2 tk), mille mõlemale tagumisele küljele oli prinditud Adolf Hitleri pildid ja paigutada raamat "Mein Kampf" (eesti keeles „Minu võitlus“) vangla lattu taotleja isiklike asjade juurde. Taotluse kohaselt 15.09.2019 võeti taotlejalt ära kartseris viibimise ajal tema kirjavahetus (2 tk), mille tagumise küljele oli prinditud Adolf Hitleri pildid. 10.10.2019 saabus taotlejale maksikiri, milles oli raamat "Mein Kampf" . Raamat võeti ära ja paigutati taotleja isiklike asjade juurde lattu. Taotleja pöördus vangla poole taotlustega eelpoolnimetatud esemete tagastamiseks, kuid Viru Vangla keeldus vastusega esemete tagastamisest. Taotleja kinnitusel on äravõetud kirjavahetuse tagastamine esialgse õiguskaitse korras hädavajalik, kuna äravõtmiseks puudub seaduslik alus ja kaebaja ei ole kirjavahetustega tutvunud. Samas, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa taotleja lugemiseks tulevikus mitte ühtegi kirja. Raamatu tagastamine on ka hädavajalik, kuna üksikvangistuses ei ole ette nähtud mitte ühtegi mõtestatud tegevust ja lugemine on ainus tegevus, mida saaks teha.

Kohtu seisukoht

2. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-le 3 lubatud. Riigilõiv on tasutud. Vaie on esitatud vanglale ja taotlev abinõu ei välju vaides esitatud nõudest.

3. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

4. M. M taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras tagastada taotlejale kaks kirja, mille mõlemale tagumisele küljele oli prinditud Adolf Hitleri pildid ja paigutada raamat "Mein Kampf" vangla lattu taotleja isiklike asjade juurde. Tegemist on toimingu sooritamise kohustamisnõudega vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 3 vaidemenetluse käigus. Analoogse nõude on taotleja esitanud ka vaides.

5. Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.1 Kolleegium möönab, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ette ära otsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.2

6. Kohus on seisukohal, et taotluses nimetatud esemete tagastamata jätmise tõttu ei teki taotlejal sellest pöördumatult negatiivseid tagajärgi, mille hilisem heastamine oleks võimatu või raskendatud. Usutav ei ole, et taotleja ei ole 15.09.2019 seisuga tutvunud äravõetud kirjavahetuste sisuga, kuna need olid tema käes. Samas ei nõua taotleja vaides samasisuliste kirjavahetuste äravõtmise keelamist, kuna nende saabumise korral vanglasse ei saa tulevikus kirjade sisuga tutvuda. Seega ei ole asjakohane taotleja põhjendus selle kohta, et analoogsete kirjade saabumise korral ei saa ta tutvuda nende sisuga. Kohus selgitab, et taotlejal on võimalus anda nende kirjade saatjale teada, et vaidluse kestvuse ajal ta selliseid kirju, kus on tagumisele küljele prinditud pildid A. Hitleriga, talle ei saadetaks. Raamatu osas ei näe kohus ka esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda kartserisse kirjanduse lubamist, mis ei ole sätestatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) § 60 lgs 1. Ilmselgelt raamat "Mein Kampf" ei lähe õppevõi usukirjanduse alla. Sellist raamatut saab pidada vanglas keelatuks VSKE § 641 lg 31 p-i 15 alusel.

7. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

1 RKHKm 3-3-1-19-17, p 15

2 RKHKm 3-3-1-59-14, p 16.

8. Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime initsiaalidega.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida üldjuhul halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.

10. Kohus jätab läbi vaatamata taotleja teised menetluslikud taotlused.

/allkirjastatud digitaalselt/