2-18-6490/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 17.04.2019 otsus, mida on parandatud 22.04.2019

määrusega.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

10.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6490

Kohtuasi

Starbucks Corporation doing business as Starbucks

Coffee Company hagi XX (endise nimega XX) vastu

kaubamärgi

õiguskaitset

välistava

asjaolu

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Starbucks Corporation doing business as

Starbucks Coffee Company, esindajad vandeadvokaat

Liina Jents, vandeadvokaat Viive Kaur

Kostja

XX

(endise

nimega

XX,

isikukood

XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Peeter

Viirsalu, vandeadvokaadi abi Silvia Urgas

Kohtuistungi toimumise aeg

07.11.2019

Asjaolud ja hageja nõue

1. Starbucks Corporation doing business as Starbucks Coffee Company (hageja) esitas

25.04.2018 maakohtule XX (endise nimega XX, kostja) vastu hagi, paludes tuvastada

kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine kaubamärgi „COFFEE HOUSE +

kuju“ osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Eesti Kaubamärgilehes nr 5/2016 02.05.2016 avaldatud teate kohaselt tegi Eesti Patendiamet

otsuse registreerida kostja nimele kaubamärk "COFFEE HOUSE + kuju" (nr M201501082)

klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. Hagejale kuulusid varasemad

kaubamärgid kui kostja poolt kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimiseks esitatud

taotluse kuupäev (27.10.2015).

Kuna hageja oli seisukohal, et kostjal puudus õigus kaubamärgile "COFFEE HOUSE + kuju",

esitas hageja 04.07.2016 tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse, milles

vaidlustas kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ (taotlus nr M201501082) registreerimise

kostja nimele kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-de 2 ja 3, § 9 lg 1 p 10 ning § 41 alusel

klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks. Esinesid kaubamärgi

õiguskaitset välistavad asjaolud ning registreerimistaotlus oli esitatud pahauskselt, kostja

kaubamärk oli äravahetamiseni sarnane hageja varasemate kaubamärkidega ning võis

kahjustada ja ära kasutada nende tugevat eristusvõimet ja mainet. 25.01.2018 tegi

tööstusomandi apellatsioonikomisjon otsuse nr 1681-o, millega jättis hageja vaidlustusavalduse

rahuldamata, leides, et kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud puudusid ja taotlus ei

esitatud pahauskselt. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus oli ebaõige. Seetõttu oli

vajalik hagimenetluses kindlaks teha kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju"

õiguskaitset välistavad asjaolud.

Hageja avas oma esimese kaupluse 1971. aastal Seattlis, USA-s ning 1982. aastal hakkas

varustama kohvikuid ja espressobaare kohviga. 1984. aastal mindi üle n-ö kohvimajade

kontseptsioonile. 1991. aastal avati esimene litsentseeritud lennujaamakohvik Seattle Sea-Tac

rahvusvahelises lennujaamas. Selleks ajahetkeks oli hagejal kokku 116 kohvikut. 28.06.2015

seisuga oli kõikjal maailmas kokku 22 519 hageja kohvikut, igal nädalal enam kui 70 miljonit

külastajat ning kokku enam kui 50 miljonit Facebook’i järgijat. 2014. aastal oli hageja brändi

väärtus (roheline logo) hinnanguliselt 25 779 miljonit dollarit, olles kogu maailma mastaabis

31. kohal, edestades näiteks BMW, NIKE, ZARA, SUBWAY, IKEA jne brändide väärtust.

Hageja kaubamärki ja kaubamärgiomanikku oli 27.10.2015 seisuga ulatuslikult tutvustatud ka

Eesti meedias Eesti tarbijate hulgas. Enne kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" taotluse

esitamise kuupäeva 27.10.2015 tutvustati kaubamärki korduvalt Eesti kirjutavas meedias.

Starbucksist räägiti kui Eesti tarbijatele tuntud maailmakuulsast brändist, kelle saabumist

Eestisse pikisilmi oodatakse. Samuti käsitleti mitmes artiklis hageja edulugu näitena hästi

töötavast ärimudelist. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kahtlust, et hageja vastandatavad

kaubamärgid olid omandanud maine nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides, sh Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Vastandatavad „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid kaubamärgi "COFFEE

HOUSE + kuju" taotluse esitamise kuupäeva 27.10.2015 seisuga Eesti tarbijatele tuntud ja hea

mainega kaubamärgid.

Vastandatavad tähised olid järgmised:

Käesolevas asjas vastandatavad kaubamärgid koosnesid nii kujunduslikest, kui ka sõnalistest

osadest. Kuna kostja kaubamärki taotleti ja hageja varasemad kaubamärgid on registreeritud

mh kohvimasinate, kohvijookide ja kohvikuteenuste osas, ei olnud kahtlust, et sõnaline osa

COFFEE oli eristusvõimetu. Samamoodi oli eristusvõimetu ja kirjeldav kostja kaubamärgi

"COFFEE HOUSE + kuju". Kirjeldav oli ka kostja kaubamärgi sõnaline osa SINCE 2015. Veel

tuli tavapäraseks ja kirjeldavaks hinnata kostja kaubamärgi keskosas paiknevat tõetruud kujutist

kohviubadest.

Varasemate kaubamärkide „STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimelisteks ja

domineerivateks elementideks oli kaubamärkides sisalduv sõna STARBUCKS, kaubamärgi

keskmes paiknev kujutis merineitsist ja kaubamärgi konkreetne, aastakümneid kõikjal

maailmas kasutatud kujundus, mis koosnes rohelisest sõõrist, milles paiknes kaks erineva

suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paiknes kaubamärgi

kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis oli kirjutatud valgetes jämedas kirjas esitatud

trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paiknes ringi ülaosas ning teine sõna

sümmeetriliselt ringi allosas.

Ka kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" ainsaks domineerivaks ja eristusvõimeliseks

elemendiks oli selle kujundus, mis koosnes rohelisest sõõrist, milles paiknes kaks erineva

suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paiknes kaubamärgi

kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis oli kirjutatud valgetes jämedas kirjas esitatud

trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paiknes ringi ülaosas ning teine sõna

sümmeetriliselt ringi allosas.

Visuaalsest aspektist olid vastandatavad kaubamärgid oma kujunduselt väga sarnased, peaaegu

kokkulangevad. Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad olid eristusvõimetud, ei vähendanud

mingil viisil kaubamärgi üldisest kujundusest tulenevat suurt sarnasust varasemate

kaubamärkide domineeriva kujundusega (lisaks sõnadele „STARBUCKS“ ja kujutisele

merineitsist). Foneetiliselt ei olnud käesolevas asjas vastandatavaid kaubamärke võimalik

omavahel võrrelda. Kontseptuaalselt olid asjaomased kaubamärgid selles osas kokkulangevad,

et nende kujundus koosnes rohelist värvi sõõrist, milles paiknes samade proportsioonidega kaks

valget erineva läbimõõduga ringi.

Kostja kaubamärki "COFFEE HOUSE + kuju" taotleti klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate

kaupade ja teenuste osas, mis olid identsed ja samaliigilised hageja kaubamärkide

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaupade ja teenustega. Vastandatavate kaubamärkide all

osutati eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute pidamisega seotud teenuseid ning müüdi

erinevaid kohvijooke.

Tarbijad tunnevad tänavatel kohviku ära harilikult ülesseatud reklaamide järgi, s.o nähes

(visuaalselt) kohviku akendel või ukse kohal kohvikuteenuse pakkuja kaubamärki, tuvastavad

tarbijad selle järgi turuosalise ja teevad otsuse, kas kohvikusse sisse astuda või mitte. Seetõttu

on asjaomaste identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas väga tõenäoline, et just

visuaalne sarnasus erinevate turuosaliste kaubamärkide vahel põhjustab kaubamärkide

äravahetamise tarbijate poolt, s.o tarbijad, astudes taotleja kaubamärgiga "COFFEE HOUSE +

kuju" tähistatud kohvikusse usuvad ekslikult, et tegemist on „STARBUCKS COFFEE + kuju“

kaubamärgi omaniku ketti kuuluva ja/või varasema kaubamärgiomaniku loal tegutseva

kohvikuga, kus kaupade ja teenuste kvaliteedi eest vastutab hea mainega varasemate

kaubamärkide omanik, s.o hageja.

Esines hageja kaubamärkide maine kahjustamise oht, sest hageja kohvisid valmistatakse ausa

kaubanduse põhimõtete järgi varutud toorainest, kuid kuna hagejal puudus kontroll kostja

tegevuse üle, esines reaalne oht, et juhul kui kostja hakkab kaubamärgi "COFFEE HOUSE +

kuju" all turustama teistsuguselt varutud toorainest valmistatud kaupu, kahjustaks see otseselt

ka hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide mainet.

Kostja esitas taotluse pahauskselt. Kostjal oli hoolsuskohustus veenduda, et taotletav

kaubamärk ei riku teiste turuosaliste varasemaid õigusi, seda vähemalt maailmakuulsate

kaubamärkide osas. Hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid 27.10.2015

seisuga mh kohvide ja kohvikuteenuste osas nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides, aga ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike tuntud ja väga mainekad. Hageja

vastandatavad kaubamärgid olid oma väärtuselt 31. kohal maailmas. Kaubamärgi võrdlusest

nähtuvalt kordas kostja taotletav kaubamärk peaaegu täies ulatuses varasemate mainekate ja

väga suurt väärtust omavate kaubamärkide kujundust. Ei olnud eluliselt usutav ega tõenäoline,

et kostja töötas nimetatud (peaaegu identse) kujunduse välja iseseisvalt.

Seega esinesid KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud kaubamärgi õiguskaitset

välistavad asjaolud kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" osas, mille registreerimist kostja

enda nimele taotles.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Eesti seadused ei sätesta eristusvõime definitsiooni. KaMS tõlgendamisel on eristusvõime

sisustamisel viidatud muuhulgas nt Läti seadustele, kus eristusvõimet on defineeritud kui

"märgi iseloomulike joonte kogumit, mis võimaldab selle märgiga tähistatud ühe ettevõtte

kaupade või teenuste eristamist teiste ettevõtete kaupadest ja teenustest; märgi eristusvõime

väärtus ei olene ainult märgi enda iseloomust, vaid ka selle tajumisest tarbijate poolt ja kaupade

või teenuste loomusest." Samuti on seadusandja poolt selgitatud, et eristusvõime kontroll

haarab kompleksselt „nii tähist, selle iseloomu, sellega tähistatavaid kaupu ja teenuseid ning

tarbija tajumehhanismi“.

Hageja kaubamärgis oli kesksel kohal ja esmajärjekorras märgatav sõna „STARBUCKS“ ja

küllaltki silmapaistvaks sai pidada ka hageja kaubamärgi keskel asetsevat kujunduslikku

elementi, millel oli naisterahva kujutis. Kostja ei nõustunud, et eristusvõimeline oli hagejale

kuuluva kaubamärgi rohelisest sõõrist ja valgetest ringidest koosnev kujundus, kus kahe ringi

vahelisel alal paiknes valges jämedas kirjas trükitähtedes tekst. Tegemist oli visuaalselt väga

lihtsakoelise kahetoonilise graafilise lahendusega, mis kasutas levinud geomeetrilist kujundit

ja rohelise-valge värvikombinatsiooni. Selline lähenemine ei olnud õige ega põhjendatud, kuna

tekitaks vastuvõetamatu olukorra, kus nt toiduainete valmistamisega seonduvad ettevõtted või

restoranid ei saaks taotleda õiguskaitset kaubamärkidele, mille kujutiseks oleks mõni toiduaine

jne.

Samuti ei nõustunud kostja sellega, et eristusvõimetu ja kirjeldav oli kostja kaubamärgi kogu

sõnaline osa „COFFEE HOUSE“ ja „SINCE 2015“ ning kaubamärgi keskosas paiknev tõetruu

kujutis kohviubadest. Tegemist oli ilmselgelt kahevärvilise stiliseeritud kujutisega kolmest

erineva suurusega kohvioast, mis moodustusid valgetest, üksteisega mitte kokkupuutuvatest

lainelise poolitusjoonega ovaalidest. Tegu ei olnud mitte ainult eristusvõimelise elemendiga,

vaid kostjale kuuluva kaubamärgi ühe kõige domineerivama ja eristusvõimelisema osaga.

Kostja ei vaielnud vastu väitele, et kaubamärkide puhul ei olnud võimalik täheldada foneetilist

sarnasust. Seevastu oli ta seisukohal, et kaubamärgid ei olnud visuaalselt peaaegu

kokkulangevad. Nii hageja kui kostja kaubamärkide puhul oli nende kõige domineerivamaks ja

silmatorkavamaks elemendiks keskel asetsev kujutis, milleks hageja kaubamärkide puhul oli

valge naisterahvas (näkineid/merineitsi) pruunil taustal ja kostja kaubamärgi puhul rohelisel

taustal kolm valget stiliseeritud kohviuba. Lisaks oli kujutiste puhul kasutatud ka erinevat

värvilahendust: hagejal pruun ja valge, kostjal roheline ja valge. Täiendavalt oli oluline, et kui

hageja kaubamärgil oli toodud tähis/sõna „STARBUCKS“, siis kostja kaubamärk „COFFEE

HOUSE + kuju“ sellist sõna/tähist ei sisaldanud. Põhjendamatu oli ka väide kaubamärkide

kontseptuaalse sarnasuse kohta. Pelgalt tähis, mis oli ümmarguse kujuga ja valdavalt rohelist

värvi, ei olnud Eestis tuntud kui hageja kaubamärk.

Ka ei olnud kostja kaubamärk vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, sest kaubamärgid ei olnud

identsed ega sarnased. Esines teoreetiline võimalus, et hageja kaubamärgid võivad olla mingile

osale Eesti tarbijatest teataval määral tuttavad, kuid hageja ja kostja kaubamärkide

eristusvõimeliste osade igasuguse sarnasuse puudumine ning kaubamärkide visuaalne,

foneetiline ja semantiline erinevus välistas ohu hageja kaubamärkide identiteedi hägustumiseks

või Eesti tarbijates segaduse tekitamiseks. Käesolevas asjas käsitletavate teenustega

samaliigiliste teenuste tähistamiseks kolmandate isikute nimele oli registreeritud teisigi

ümmarguse kujuga kaubamärke (nt „REVAL CAFÉ”, „REVAL KONDIITER“ või

„COFFEESHOP COMPANY”). Ebaõiged ja tõendamata olid väited väidetava maine

kahjustamise kohta kostja kaubamärgi poolt.

Kostja ei esitanud kaubamärgitaotlust pahauskselt. Kostja ei rikkunud hoolsuskohustust.

Seega ei esinenud KaMS § 9 lg 1 p-s 10 ning § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset

välistavad asjaolusid.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise kaubamärgi "COFFEE HOUSE +

kuju" osas, mille registreerimist kostja XX enda nimele taotles (registreerimistaotlus

M201501082). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Kohus tuvastas alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

• hagejale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „STARBUCKS COFFEE + kuju“, mille

registreeringu nr on 000689786, taotluse esitamise kuupäev on 07.10.1997, registreeringu

kuupäev on 12.11.2001 ja kaubamärgil on Eestis õiguskaitse alates 01.05.2004.

Eelnimetatud kaubamärk on registreeritud klassides 7, 9, 11, 16, 18, 21, 25, 29, 30, 41 ja 42;

• hagejale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „STARBUCKS COFFEE + kuju“, mille

registreeringu nr on 005671938, taotluse esitamise kuupäev on 07.02.2007, registreeringu

kuupäev on 04.02.2008. Eelnimetatud kaubamärk on registreeritud klassides 35 ja 43;

• kostja (Daniela Dalberg-Dyagaleva, endise nimega XX) esitas 27.10.2015 Eesti

Patendiametile kaubamärgitaotluse nr M201501082 „COFFEE HOUSE + kuju“ klassis 11,

30 ja 43;

• Eesti Patendiamet otsustas kostja kaubamärgi registreerida;

• hageja vaidlustas 04.07.2016 kostja kaubamärgi registreerimise Justiitsministeeriumi

tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, kes jättis oma 25.01.2018 otsusega hageja

vaidlustusavalduse rahuldamata.

Vaidluse lahendamisel tuli arvestada Euroopa Ühenduse kaubamärgimääruse sätetega ning

kaubamärgi rikkumist puudutavalt ka KaMS-iga. Samuti tuli arvestada Euroopa Kohtu

praktikaga.

Vaidlus puudus selles, et hageja oli varasemate Eestis kehtivate kaubamärkide omanik KaMS-i

mõistes. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane

varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või

teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas

kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga, s.t üheaegselt peavad esinema järgmised

tingimused: hagejale kuuluvad varasemad õigused; registreerimiseks esitatud kaubamärk on

identne või sarnane varasema kaubamärgiga; varasem kaubamärk on saanud kaitse identsete

või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks; esineb kaubamärkide äravahetamise oht.

Kaubamärkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt,

kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele.

Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul kaubamärke üheaegselt

vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb

aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused

(mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused.

Kohtu arvates olid hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk sarnased nii visuaalselt

kui kontseptuaalselt. Nii hageja kaubamärgid kui kostja tähis koosnesid kujunduslikest ja

sõnalistest osadest. Hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk olid mõlemad

ringikujulised ja koosnesid kahest osast. Mõlema tähise keskele oli paigutatud kujutise osa, mis

hageja varasemate kaubamärkide puhul oli merineitsi ja kostja taotleva kaubamärgi puhul

kohvioad. See sarnane keskne element oli ümbritsetud laia ribaga, mille sees oli valge ring ja

väljas teine valge ring, mis omakorda oli ümbritsetud rohelise välimise ringiga. Sellel laial ribal

oli kaks sõnalist elementi, mis olid mõlemad valged ja täpselt sama struktuuriga. Esimene sõna

oli mõlemal kaubamärgil laia riba üleval osas ja teine sõna laia riba allosas. Samuti oli mõlemal

kaubamärgil kaks osa nimetatud sõnade vahel, millest üks oli asetatud parempoolsesse külge ja

teine asetatud vasakpoolsesse külge. Hageja kaubamärkidel oli nende kahe sõnaelemendi vahel

olevad valged tähed ja kostja kaubamärgi puhul olid need täpselt samas kohas asetsevad

elemendid sõnad „since“ ja „2015“.

Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad on eristusvõimetud, ei vähenda mingil viisil

kaubamärgi üldisest kujundusest tulenevat suurt sarnasust varasemate kaubamärkide

domineeriva kujundusega (lisaks sõnale „STARBUCKS“ ja kujutisele merineitsist). Tähiste

üldist sarnasust tugevdab samade värvide (roheline ja valge) kasutamine. Nii hageja

kaubamärkide kui ka kostja tähise puhul on ühendavaks lüliks ka identselt kujutatud sõna

„COFFEE“, mis on mõlema kaubamärgi puhul paigutatud ringi sisse, hagejalt vastavalt ringi

allosas ja kostjal vastavalt ringi ülaosas.

Foneetiliselt seisnes kaubamärkide sarnasus selles, et mõlemad kaubamärgid sisaldasid sõnalist

osa „COFFEE“. Ülejäänud osas olid kaubamärgid erinevad, sest hageja kaubamärgid sisaldasid

lisaks sõna „STARBUCKS“ ja kostja tähis sisaldas sõna „HOUSE“.

Eelnevat arvestades esines tõenäosus hageja ja kostja kaubamärkide segiajamiseks tarbijate

poolt, s.t tarbija võis ajada segamini vaadeldavad kaubamärgid või seostada omavahel

nimetatud kaubamärkide omanikke. Eelneva tõttu tuli vaadelda, milline on kaubamärke

tähistavate kaupade ja teenuste sarnasus. Nii hageja kaubamärgid kui kostja kaubamärk on

registreeritud klassides 11, 30, 43. Lisaks on hageja kaubamärk registreeritud klassis 42, mis

samuti sisaldab samaliigilisi/identseid kaupu ja teenuseid. Kaubamärkide all osutatakse

eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute pidamisega seotud teenuseid ning müüakse erinevaid

kohvijooke. Tarbijad, astudes kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ tähistatud

kohvikusse võivad arvata ekslikult, et tegemist on „STARBUCKS COFFEE + kuju“

kaubamärgi omaniku ketti kuuluva ja/või kaubamärgi omaniku loal tegutseva kohvikuga. Seega

esines kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ osas KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud

õiguskaitset välistav asjaolu, s.t see oli äravahetamisene sarnane hageja varasemate

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkidega.

Hageja oli seisukohal, et kostja kaubamärgi puhul esinesid ka KaMS § 10 lg 1 p-s 3 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad olema

täidetud järgmised eeldused: varasem registreeritud ja/või Eestis üldtuntud ning hilisem

kaubamärk on kas identsed või sarnased, vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud erinevat

liiki teenustele või kaupadele ja hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või

kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli olemas hiljemalt hilisema

kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kaubamärgid „STARBUCKS COFFEE + kuju“ ja kostja

kaubamärk „COFFEE HOUSE + kuju“ olid sarnased. Tõendatud oli, et hageja varasemad

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid kuupäeva 27.10.2015 seisuga Eesti ja

mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele tuntud ja kõrge mainega kaubamärgid.

Kuigi hageja ei tegutse Eestis, siis on ta vaatamata sellele teatud ja tuntud ka Eesti tarbijate

seas, sest hagejat ja tema kaubamärke on ulatuslikult tutvustatud ka Eesti meedias tarbijatele.

Kuna Eesti inimesed reisivad palju välisriikides, on ka see asjaolu mõjutanud hageja

kaubamärkide tuntust Eesti tarbijate seas. Eelneva tõttu esines reaalne oht, et hilisema,

üldmuljelt samasuguse kujundusega tähise "COFFEE HOUSE + kuju" kasutusse võtmine

identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas tingib hageja varasemate kaubamärkide

identiteedi hajumise/hägustumise, s.o tekitavad Eesti tarbijates segadust ja varasemad

kaubamärgid kaotavad oma võimes seostuda üksnes hagejaga. Hageja väited võimaliku maine

kahjustamise kohta olid tõendamata. Samas esines hea maine ebaõiglase ärakasutamise

võimalus. Seega esines kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju" osas KaMS § 10 lg 1 p-s 3

sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu.

Kohus tuvastas, et praegusel juhul oli registreerimine vastuolus ka KaMS § 9 lg 1 p-ga 10, mille

kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse

pahauskselt või mida on hakatatud kasutama pahauskselt.

Taotledes kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimist kohvimasinate ja kohvi

müügi ning kohvikuteenuste osutamise valdkonnas, oli kostjal hoolsuskohustus veenduda, et

taotletav kaubamärk ei riku teiste turuosaliste varasemaid õigusi, seda vähemalt

maailmakuulsate kaubamärkide osas. Hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid

olid 27.10.2015 seisuga mh kohvide ja kohvikuteenuste osas nii Eestis kui ka teistes Euroopa

Liidu liikmesriikides, aga ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike tuntud ja väga mainekad.

Kostja taotletav kaubamärk sarnanes kujunduse poolest hageja varasemate mainekate ja väga

suurt väärtust omavate kaubamärkide kujundusega. Ei olnud eluliselt usutav ega tõenäoline, et

kostja töötas nimetatud kujunduse välja iseseisvalt. Kostja oleks võinud oma kaubamärgiks

valida ükskõik millise värvi. Samuti puudus loogiline põhjendus, miks valis kostja just

ringikujulise kaubamärgi ja kasutas täpselt samasugust kujundust (ringid, kirjad üleval ja all

jne), samasugust kirjastiili ja trükitähti, rohelist värvi jne.

Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

Maakohus parandas 22.04.2019 määrusega otsuse põhjenduste esimese lause ja luges selle

õigeks järgmises sõnastuses: kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud

tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsusele kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus

lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja kaubamärgi puhul ei esinenud KaMS § 10 lg 1 p-st 2 tulenevat õiguskaitset välistavat

asjaolu. Hageja ja kostja kaubamärgid ei olnud identsed ega sarnased ja nende erisuste tõttu

jääva erineva üldmulje tõttu nende äravahetamise ohtu ei esinenud.

Kohus

eksis

kostja

kaubamärkide

eristusvõimeliste

ja

domineerivate

elementide

kindlaksmääramisel. Sisuliselt pidas kohus kõiki hageja kaubamärgi elemente domineerivateks

ja eristusvõimelisteks. Nii ei saanud aga olla. Eeskätt ei tunneks tarbijad hageja kaubamärki ära

ega eristaks teistest kaubamärkidest pelgalt ringide ning rohelise ja valge värvi kaudu.

Domineerivaks ja eristusvõimeliseks elemendiks ei saanud olla erisuurusega ringid või kahe

sõna valges jämedas kirjas esitamine. Selliseid elemente on kasutanud ka paljud teised tuntud

kaubamärgid. Ringikujuliste kaubamärkide paljususe tõttu ei seosta tarbijad (rohelist) ringi ja

valgeid jämedas kirjas tähti ühe kindla kohvisektori ettevõttega. Ka USA kaubamärkide

apellatsioonikomisjon on 2019. aasta veebruaris viidanud, et Starbucksi roheline ring pole

eristusvõimeline. Hageja poolt teised registreeritud kaubamärgid viitasid, et hageja on

äritegevuses kasutatavad kaubamärgid üles ehitanud eelkõige sõnale „STARBUCKS“ ja

merineitsi kujutisele. Kui maakohus oleks nõuetekohaselt tuvastanud vaidlusaluste

kaubamärkide tegelikud domineerivad ja eristuvad elemendid, ei oleks maakohus asunud

ekslikule seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus jättis täielikult käsitlemata kostja kaubamärgi sõnalise osa ja kolme kohvioa kujutise.

Kostja hinnangul olid tema kaubamärgi domineerivateks ja eristusvõimelisteks elementideks

valgete tähtedega esitatud sõnad „COFFEE HOUSE SINCE 2015“ ja kolme valge kohvioa

kujutis rohelisel taustal. Kostja kaubamärgi domineerivateks ja eristusvõimelisteks

elementideks ei olnud roheline ring ja valges kirjas tekst. Hageja ja kostja kaubamärkide

domineerivad ja eristusvõimelised elemendid ei kattunud. Hageja ja kostja kaubamärgid ei

olnud omavahel sarnased, kuna tarbijale jäi kaubamärkidest erinev üldmulje.

Tarbijad ei ajanud hageja ja kostja kaubamärke omavahel segamini. Hageja ei esitanud selle

kohta tõendeid. Pealegi olid kaubamärgid selleks liiga erinevad. Kostja kaubamärgis sisalduvad

sõnad „SINCE 2015“ rõhutasid täiendavalt, et kostja kaubamärk oli uudne ja eriline.

Kostja kaubamärgi puhul ei esinenud ka KaMS § 10 lg 1 p-st 3 tulenevat õiguskaitset välistavat

asjaolu. Esiteks ei olnud kaubamärgid identsed ega sarnased. Teiseks ei mõjutanud kostja

kaubamärk hageja kaubamärkide eristusvõimet ja ei kahjustanud mainet. Hageja ei ole tuntud

Eesti tarbijate seas, hagejal ei ole Eestis kohvikuid. Oli ebatõenäoline, et Eesti tarbijad

muudaksid kostja kaubamärgi tõttu oma majanduslikku käitumist. Kostja kaubamärk ei

hägustanud hageja kaubamärkide identiteeti. Kostja ei kasutanud ka ebaausalt ära ega

kahjustanud hageja kaubamärkide mainet või eristusvõimet. Maine kahjustamine oli hageja

poolt tõendamata, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja kaubamärgi laitmatu maine ja

prestiiž oli samuti tõendamata. Vastupidi, hageja maine ei olnud laitmatu.

Samuti ei esinenud kostja kaubamärgi puhul KaMS § 9 lg 1 p-st 10 tulenevat õiguskaitset

välistavat asjaolu. Nagu eelnevalt märgitud, ei olnud kaubamärgid sarnased. Samuti ei käitunud

kostja pahauskselt. Pelgalt asjaolu, et kostja kaubamärk oli ringikujuline ja rohelist värvi ning

sellel kasutati valgeid trükitähti (nagu mitmete kaubamärkide puhul Eesti kohvisektoris), ei

muutnud kostjat pahauskseks. Hageja ei tõendanud kostja pahausksust.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, mida on parandatud 22.04.2019 määrusega, tuleb

jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on

õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme.. Apellatsioonkaebuses esitatud väited

ei anna alust kohtulahendi tühistamiseks.

6.1. Maakohus tuvastas, et kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" osas esinevad KaMS § 10

lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Kostja

apellatsioonkaebuses sellega ei nõustunud, leides, et (1) hageja ja kostja kaubamärgid ei olnud

identsed ega sarnased ning kaubamärkide erisuste tõttu jääva erineva üldmulje tõttu nende

äravahetamise ohtu ei esinenud (KaMS § 10 lg 1 p 2); (2) eelnevale lisaks ei kasutanud ega

kahjustanud kostja kaubamärk hageja kaubamärkide mainet või eristusvõimet (KaMS § 10 lg 1

p 3); (3) kostja ei esitanud kaubamärgi registreerimise taotlust pahauskselt (KaMS § 9 lg 1 p

10). Küll nõustus kostja maakohtu analüüsiga KaMS § 10 lg 1 p-i 3 kontrollimisel osas, milles

maakohus leidis, et hageja kaubamärgi maine kahjustamine kostja kaubamärgi poolt oli

tõendamata.

6.2. Enne kostja esitatud vastuväidetele vastama asumist peab ringkonnakohus vajalikuks

peatuda asja lahendamiseks vajalikel õigusnormidel ja välja selgitada, missuguses

redaktsioonis tuleb praeguse asja lahendamisel neid kasutada ning kas sätteid on võimalik

kohaldada üheaegselt.

Kui KaMS § 10 lg 1 p 2 ja § 9 lg 10 sõnastus on püsinud sama alates KaMS-i jõustumisest

01.05.2004, siis 01.04.2019 (s.o enne maakohtu otsuse tegemist 17.04.2019) muutus

KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastus. Kui varasema sõnastuse kohaselt ei saanud KaMS § 10 lg 1 p 3

järgi õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või

registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud

kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema

kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või

eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise

kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Siis alates 01.04.2019 kehtivas sõnastuses ei saa sama

sätte järgi õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud

kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas varasemal kaubamärgil on õiguskaitse identsete,

samaliigiliste või teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, juhul kui varasem Eesti

kaubamärk on tuntud Eestis või varasem Euroopa Liidu kaubamärk on tuntud Euroopa Liidus

ja kui hilisema kaubamärgi põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks

varasema kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet.

Eelnevast nähtub, justkui oli enne 01.04.2019 kehtinud KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastuse kohaselt

oluline, et võrreldavatel kaubamärkidel on õiguskaitse erinevat liiki kaupade või teenuste

tähistamiseks, kuid alates 01.04.2019 ei ole see kirjeldatud sättes nimetatud õiguskaitset

välistava asjaolu kontrollimisel oluline – kõnealune suhteline keeldumisalus laieneb ka

kaubamärkidele, millel on õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste

tähistamiseks.

KaMS § 72 lg 15 järgi, kui kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele

perioodil 01.05.2004-31.06.2019 kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused,

kohaldatakse neid aluseid ka asjaomase kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamise

avalduse ja hagi läbivaatamisel. Seega, pidades silmas kostja kaubamärgi registreerimise otsuse

tegemise aega, tuleb praeguse vaidluse puhul kohaldada KaMS § 10 lg 1 p 3 enne 01.04.2019

kehtinud redaktsioonis.

Kuigi enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastusest nähtub, et sätte

kohaldamisel on oluline, et võrreldavatel kaubamärkidel on õiguskaitse erinevat liiki kaupade

või teenuste tähistamiseks, on juba 2003. aasta algusest tõlgendatud KaMS § 10 lg 1 p-i 3 enne

01.04.2019 kehtinud redaktsioonis selliselt, et see kohaldub ka juhtudel, kui kaubamärkidel on

õiguskaitse identsete või samaliigiliste liiki kaupade või teenuste tähistamiseks.

KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastus baseerub Euroopa Liidu direktiividel (algselt direktiivil

89/104/EMÜ). Kusjuures direktiivide tõlgendamise monopol kuulub Euroopa Kohtule. Seega

tuleb KaMS § 10 lg 1 p-le 3 tähenduse andmisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa

Kohus on direktiivi 89/104/EMÜ kontekstis 09.01.2003 otsuses asjas C-292/00, Davidoff &

Cie SA, Zino Davidoff SA vs Gofkid Ltd leidnud, et põhjendatud ei ole tõlgendus, mis viib

tuntud kaubamärkidele nõrgema kaitse omistamisele juhul, kui hilisemat tähist kasutatakse

identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste puhul võrreldes sellega, kui seda kasutatakse

eriliigiliste kaupade või teenuste puhul. Seega oli liikmesriikidel direktiivi 89/104/EMÜ alusel

õigus tagada tuntud kaubamärkidele kaitse nende eristusvõime või maine kahjustamise või

ebaausa ärakasutamise vastu ka juhul, kui hilisemat kaubamärki kasutatakse kaupade puhul,

mis on identsed või samaliigilised.

Seega ei toimunud kirjeldatud osas KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastuse muutmine 01.04.2019 selleks,

et laiendada viidatud osas KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisala, vaid selleks, et viia Eesti õigus

vastavusse Euroopa Liidu õigusega (praegusel juhul direktiivis (EL) 2015/2436 toimunud

muudatustega), mis omakorda muutus seoses Euroopa Kohtu praktika kodifitseerimisega.

Seega ei eksinud maakohus, kui leidis, et KaMS § 10 lg 1 p-i 2 ja p-i 3 on võimalik kohaldada

üheaegselt.

6.3. KaMS § 10 lg 1 p-i 2 järgi ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane

varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või

teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas

kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Seega peavad KaMS § 10 lg 1 p-i 2

kohaldamiseks üheaegselt esinema järgmised asjaolud: hagejale kuuluvad varasemad õigused;

registreerimiseks esitatud kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga; varasem

kaubamärk on saanud kaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks; esineb

kaubamärkide äravahetamise oht.

Maakohus leidis, et kõik eeldused esinesid. Kostja ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu

sellele, et hagejale kuulusid varasemad õigused ja varasem kaubamärk oli saanud kaitse

identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks. Küll aga leidis ta, et maakohus

tuvastas ebaõigesti kaubamärkide sarnasuse ja järeldas vääralt, et esineb kaubamärkide

äravahetamise oht. Ringkonnakohus maakohtu analüüsis vigu ei tuvastanud ja nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ühelt poolt tõdes kostja, et kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb aluseks võtta tähistest

tekkiv üldmulje, võttes arvesse nende eristatavaid ja domineerivaid osa. Teisalt keskendus

kostja kaubamärkide võrdlemisel vaid paarile elemendile, mida omavahel võrdlema asus ja

leidis need erinevad olevat. Maakohus on õigesti selgitanud, et tähiste sarnasuse ja sellest

tuleneva äravahetamise võimaluse hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi

ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel,

võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Kaubamärkide sarnasuse

väljaselgitamine ei tähenda pelgalt kaubamärgi ühe tunnuse võrdlemist teise kaubamärgi

tunnusega. Otsustav tähtsus on asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija

tähiseid tervikuna tajub (Euroopa Kohtu 12.06.2007 otsus asjas C-334/05 P, OHIM vs Shaker)

Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile.

Isegi kui nentida, et hageja kaubamärgil on vaid kaks elementi, mis on ühtlasi nii eristatavad

kui domineerivad (sõna „STARBUCKS“ ja merineitsi kuju), ei saa üksnes nendele

elementidele tuginedes hinnata kostja kaubamärgi sarnasust hageja kaubamärgiga. Nagu ülal

kirjeldatud, on esmajoones oluline üldmulje ja asjaolu, kuidas keskmine tarbija seda tajub.

Seega on kaubamärkide sarnasuse hindamisel oluline ka kaubamärgi üldine visuaalne ja

kontseptuaalne külg. Hageja kaubamärk moodustub rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks

erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi

kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud

trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna

sümmeetriliselt ringi allosas, märgi keskel on kujund.

Kostja kaubamärk koosneb samuti rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega

valge joonega kujutatud ringi ja kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast

koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt,

et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas,

märgi keskel on kujund. Kuigi sõna „STARBUCKS“ asemel on kostja kaubamärgil „HOUSE“

ja kaubamärgi keskmes merineitsi asemel kolm kohviuba, ei eristu need kaubamärgilt sedavõrd,

et keskmine tarbija tajuks võrreldavaid kaubamärke erinevalt. Seega on võrreldavad

kaubamärgid sarnased.

Maakohus ei eksinud ka, kui leidis, et kaubamärkide sarnasuse tõttu esineb oht nende

äravahetamiseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem,

mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime – kaubamärkidel, millel on tugev

eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju

ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (Euroopa Kohtu 11.11.1997 otsus

asjas C-251/95, SABEL BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport; 22.06.1999 otsus asjas

C-342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs Klijsen Handel BV). Selleks, et kindlaks

teha kaubamärgi eristusvõime ning hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb

igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või

teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega

eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Sellel hindamisel tuleb muu hulgas

arvesse võtta kaubamärgile omaseid tunnuseid, sealhulgas ka seda, kas temas esinevad neid

kaupu või teenuseid, millele ta on registreeritud, kirjeldavad elemendid; kaubamärgi turuosa;

selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks

ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, millises ulatuses asjaomases sihtrühmas

tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatavate ettevõtjate

kaupade või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud

seisukohti (Euroopa Kohtu 04.05.1999 otsus asjades C-108/97, C-109/97, Windsurfing

Chiemsee Productions vs Boots). Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema

nende tähistega kaitstavate kaupade ja teenuste loetelud, ja vastupidi.

Seega suurendavad kaubamärkide äravahetamise tõenäosust lisaks nende visuaalsele

sarnasusele asjaolud, et hageja kaubamärgid on pika ajalooga ja ülemaailmselt tuntud ning

kaubamärgid on saanud kaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks.

Starbucks avas oma esimese kaupluse 1971. aastal, läks üle kohvimajade kontseptsioonile

1984. aastal ning 2015. aasta 28. juuni seisuga oli kõikjal maailmas kokku 22 519 Starbucksi

kohvikut, igal nädalal enam kui 70 miljonit külastajat ning kokku enam kui 50 miljonit

Facebooki järgijat. 2014. aastal oli Starbucksi brändi väärtus hinnanguliselt 25 779 miljonit

dollarit, olles kogu maailma mastaabis 31. kohal (I kd lk 54-58 pöördel). Eestis Starbucksi

kohvikuid ei ole, kuid hageja sõnul (kostja sellele vastu ei vaielnud) müüakse Eestis, sh Tallinki

laevadel Starbucksi tooteid. Seevastu on Starbucksi kohvikud Eesti naaberriikides, näiteks

Soomes, Rootsis (I kd lk 27, 55, 7 pöördel). Nii hageja kui kostja kaubamärkidel on õiguskaitse

sama liiki kaupade või teenuste tähistamiseks (klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvad kaubad ja

teenused).

6.4. Enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset

kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud

kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on

õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks (Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka

identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks), kui hilisema kaubamärgiga

võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet,

mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või

prioriteedikuupäevaks. Seega peavad üheaegselt esinema järgmised asjaolud: hagejale

kuuluvad varasemad õigused; registreerimiseks esitatud kaubamärk on identne või sarnane

varasema kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga,

millel on õiguskaitse teist liiki või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks; hilisema

kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või

eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise

kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.

Maakohus leidis, et kõik eeldused esinesid (v.a asjaolu, et esines reaalne oht hageja kaubamärgi

maine kahjustamiseks). Kostja ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu maakohtu järeldustele,

et hagejale kuulusid varasemad õigused, varasem kaubamärk oli saanud kaitse identsete või

samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks ja tõendamata oli, et kostja kaubamärk kahjustas

hageja kaubamärkide mainet. Küll aga leidis ta, et maakohus tuvastas ebaõigesti kaubamärkide

sarnasuse, hageja kaubamärgi tuntuse Eesti tarbijate seas ning võimaluse, et hilisema

kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või

eristusvõimet. Ringkonnakohus maakohtu analüüsis vigu ei tuvastanud ja nõustub TsMS § 654

lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus on eelnevalt nentinud, et hageja ja kostja kaubamärgid olid sarnased. Samas

tuleb tähele panna, et sõltuvalt kohaldatavast sättest on nõutav sarnasuse aste erinev. Euroopa

Kohus on Euroopa Liidu õigusakti sätte osas, mis on analoogne KaMS § 10 lg 1 p-ga 2,

sedastanud, et selle sarnasuse aste on kõrgem, nõudes, et tuvastatakse sarnasus, mis suure

tõenäosusega eksitab avalikkust. Euroopa Liidu õigusakti sätte osas, mis on analoogne

KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, on kohus öelnud, et sarnasus peab pelgalt võimaldama avalikkusel

kaubamärkide vahel seoseid luua (Euroopa Kohtu 10.12.2015 otsus asjas C-603/14, El Corte

Inglés vs OHIM; 16.01.2018 otsus asjas T-398/16, Starbucks Corp. vs EUIPO). Kuivõrd kohtud

tuvastasid kõikide KaMS § 10 lg 1 p-s 2 kirjeldatud tingimuste esinemise, sh kõrge

kaubamärkide sarnasuse astme, puudub vajadus KaMS § 10 lg 1 p-s 3 kirjeldatud teise eelduse,

et võrreldavad kaubamärgid on sarnased, kontrollimisel kaebamärkide sarnasust täiendavalt

tuvastada.

Kostja on väitnud, et praegusel juhul ei esinenud tingimust, et hilisema kaubamärgiga võidakse

ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli

omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või

prioriteedikuupäevaks, sest hageja ei olnud tuntud Eesti tarbijate seas, hageja kaubamärkide all

olevate kaupade ja teenuste kõrge kvaliteet ja laitmatu maine, atraktiivsus jms oli tõendamata;

tarbijad avaldasid foorumis, et hageja kaubamärgi alla kuuluvad tooted olid kõikuva

kvaliteediga. Vastuseks sellele väitele märgib ringkonnakohus järgmist.

Esmalt kaubamärgi tuntusest. Kui kaubamärki teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist

ja kui varasema ühenduse kaubamärgi maine on tõendatud liidu olulises osas, tuleb järeldada,

et see kaubamärk on omandanud maine liidus (Euroopa Kohtu 14.09.1999 otsus asjas nr C-

375/97, General Motors Corportation vs Yplon SA; 03.09.2015 otsus asjas nr C-125/14, Iron

& Smith kft vs Unilever NV). Seega ei ole tingimata oluline, et kaubamärk on tuntud Eesti

territooriumil elavate inimeste hulgas. Hageja on tõendanud ja vaidlust ei ole selles, et

Starbucksil on aastakümnete pikkune tegutsemiskogemus kümnetes riikides (sh Euroopa Liidu

riikides) ja üle 70 miljoni kliendi (I kd lk 54-57). Seega on Starbucksi kaubamärk omandanud

maine Euroopa Liidus (vt ka I kd lk 125-130). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hageja

on veenvalt põhjendanud ja tõendanud, miks Starbucksi bränd ja selle kaubamärgid ei ole

võõrad ka suure hulga Eesti elanike jaoks. Eesti ühiskond ei ole muust maailmast isoleeritud:

inimesed reisivad, töötavad välismaal ja naasevad Eestisse, Eesti meediaruumi tulevad uudised

välismaiste brändide kohta jne (vt nt I kd lk 18 pöördel-32).

Hageja ei pidanud tõendama, et kostja kaubamärk kasutab ära hageja kaubamärkide mainet või

eristusvõimet, vaid pidi muutma usutavaks, et hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära

kasutada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Hageja tuli sellega edukalt toime.

Kuivõrd kostja võrdlemisi uus kaubamärk oli sarnane aastakümneid tegutsenud ja

ülemaailmselt tuntud hageja kaubamärkidega, võis kostja hageja tuules leida endale selle seose

tõttu lihtsamalt turustamisvõimalusi, uusi kliente ja hägustada piiri hageja kaubamärgi all

pakutavate toodete ning enda toodete vahel. Kaude oli selliselt võimalik ka hageja mainet

kujundada. Kui turul on tooted, mis kannavad hageja kaubamärkidele sarnanevaid kaubamärke,

mida kliendid seostavad Starbucksiga, võivad tegelikud Starbucksi tooted saada klintidelt

tagasiside, mida need ei vääri (nt foorumis).

6.5. KaMS § 9 lg 1 p 10 järgi ei saa tähis õiguskaitset, kui isik esitas taotluse tähise

registreerimiseks pahauskselt või tähist on hakatud kasutama pahauskselt.

Maakohus leidis, et viidatud sättes kirjeldatud tingimus esines ja kostja esitas tähise

registreerimise taotluse pahauskselt. Kostja sellega ei nõustunud, sest tema hinnangul ei olnud

võrreldavad kaubamärgid sarnased ning kohvisektoris olid hageja ja kostja kaubamärkidele

sarnanevad kaubamärgid laialt levinud, mistõttu ei olnud kostja kaubamärgi registreerimisel

pahauskne. Ringkonnakohus kostja kriitikaga ei nõustu ning on seisukohal, et ka viidatud osas

ei ole maakohus õiguse kohaldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

alusel maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus on ülal selgitanud, miks nõustub maakohtu hinnanguga kaubamärkide

sarnasusele ja ei korda siinkohal põhjendusi. Pahausksuse korral märgib ringkonnakohus

täiendavalt, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb pahausksuse olemasolu hindamiseks

arvesse võtta kõiki asjaomaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid

tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, sh taotleja eeldatavat teadmist, et

sarnast tähist on samade kaupade jaoks varem kasutatud, varasem tähis on üldtuntud jne

(Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus asjas C-529/07, Chocoladenfabriken Lindt & Sprüngli AG

vs Franz Hauswirth GmbH).

Taotleja eeldatav teadmine, et mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks

identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti, võib

tuleneda üldisest teadmisest, et asjaomases majandussektoris seda tähist kasutatakse. Ka

apellatsioonkaebuses on kostja selgesõnaliselt öelnud, et kohvisektoris on hageja

kaubamärkidele sarnaste kaubamärkide (ringikujuline, vastaskülgedel asuvad tähed ja ringi

keskel asub graafiline kujutis) kasutamine väga levinud. Kui kõrvutada eelnev asjaoluga, et

hageja kaubamärk on olnud aastakümneid globaalselt (sh Euroopa Liidus) tuntud, võib täie

kindlusega nentida, et kostja teadis tema kaubamärgiga sarnase kaubamärgi varasemast

kasutamisest sarnaste või identsete toodete puhul registreerimistaotluse esitamise ajal.

Kusjuures hageja kaubamärgil oli ulatuslikum kaitse oma üldtuntuse tõttu.

6.6. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi õigesti, sh tuvastas korrektselt KaMS § 10 lg 1 p-des 2

ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise, jaotas

maakohus õigesti ka maakohtus kantud menetluskulud, jättes need kostja kanda.

7. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing