4-10-401/64-10-401/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-10-401 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi

N.J kaebus Ida Prefektuuri

04.01.2010 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,015370 , millega temale Liiklusseaduse

§ 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 40

trahviühiku ulatuses s.o. 2400 krooni ja

Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja

N.J, isikukood: xxx, töökoht: xxx

Juhindudes V™S §120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

N.J kaebus Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,015370 rahuldada osaliselt lisakaristuse määramise osas ja teha asjas uus otsus.

Mõista N.J-ile LS § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Jätta nimetatud kohtuvälise menetleja otsusest välja N.J karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil.

2

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsus väärteoasjas nr 2440,09,015370, N.J karistamise kohta

Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 40 trahviühikut summas 2400 krooni, muutmata.

Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele

221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220105001729.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja N.J-ile V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

17.12.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Ergo Mägi

väärteoprotokolli AB1150650 N.J suhtes selle fakti kohta, et 17.12.2009 kell 14.10 xxx mnt 159.kilomeetril juhtis N.J

mootorsõidukit xxx kiirusega 77+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Seega rikkus

juht LE § 126 p 3. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu (lk 12).

Ida Prefektuuri vanemkonstaabel Meelis Kaev tegi 04.01.2010 otsuse

väärteoasjas 2440,09,015370. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega

77+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 24 km/h. Väärteo

toimepanek on tõendatud, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga,

tunnistaja ülekuulamisprotokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust

asjaoluks on arvestatud süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistuseks määrati rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses summas 2400 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

02.02.2010 saabus Viru Maakohtusse N.J kaebus tema suhtes 04.01.2010 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2440,09,015370.

KAEBUS

02.02.2010 esitatud kaebuses palub N.J Viru

Maakohtult tühistada Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks). Ta on võetud tööle xxx

katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisel lõpetatakse temaga töösuhe, sest juhtimisõiguse olemasolu on töö iseloomuga tihedalt seotud. Kaebaja palub arvestada kergendavaid asjaolusid.

Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjendused:

Kohtuvälise väärteomenetluse käigus ei ole N.J kahetsust

väljendanud. Seega puudub kergendav asjaolu- isiku puhtsüdamlik

kahetsus. Lisakaristuse kohaldamisel arvestati väärteo toimepanemise asjaolude ning kogutud tõenditega. N.J on varasemalt toime

pannud samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada teedel seadusekuulekalt käituma.

KOHTU SEISUKOHT

V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva

seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub,

et 17.12.2009 kell 14.10 xxx 159. kilomeetril teostati sõiduki xxx1xxx

Dual DC083479, seadmele tehtud test 17.11.2009 kell 08.00, tulemus:

töökorras. Mõõtmist teostati kõrvalteel paigal seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 77 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine

on 24 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on

kaasatudNikolai Alikov. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. (lk 15).

Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et N.J poolt juhitud mootorsõiduk liikus

Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 159.kilomeetril kiirusega 77+- 3 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini

kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.Eelnimetatud teelõigul on

lubatud maksimaalse sõidukiiruseks 50 km/h. N.J sõiduki

kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 77 +-3 km/h, seega ületamine vähemalt 24 km/h võrra.LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi

poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni).Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg

sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist

põhjendavate argumentide ja karistust kergendavate asjaolude mittearvestamisega.

Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema

töökoht on tihedalt seotud just juhtimisõiguse olemasoluga. Samuti ei võetud arvesse kergendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust kiirema

kiirusega sõitmine ehk kiiruse ületamine on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 74-22 lg 1 järgi - kiiruse ületamine kuni 20 km/t, mis näeb ette ka kergema karistuse. Sõites asulavälisel teel,

kus lubatud kiirus on 50 km/t, kiirusega vähemalt 74 km/t, ohustas K.

5

N.J oma teoga teiste liiklejate liiklusturvalisust, suurendades

liiklusõnnestuse põhjustamise ohtu. Ohu suurenemine seisneb selles, et

teistel liiklejail on õigus eeldada, er kõik liikluses osalejad järgivad selle

teelõigul kehtestatuid piiranguid, muuhulgas ka kiirusepiirangud, ning lähdudes sellest ka teel käituda. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust

kergendavad asjaolud. Kohtueelse uurimise käigus ega kaebuses ei ole

menetlusalune isik kordagi valjendanud kahetsust. Seega tuleb ka kohus

järeldusele, et puuduvad KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud.

Samas ekslik on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et N.J karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et

KarS § 59 sisaldab keeldu arvestada kergendavaid või raskendavaid asjaolusid teistkordselt, kui samad asjaolud on kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Kohus selgitab, et LS § 74-22 lg 2 sätestatud väärtegu ei olegi võimalik toime panna muul viisil kui juhtides sõidukit ja ületades seejuures

kiirust. Seega, sõiduki juhtimine ja kiiruse ületamine ongi juba

süüteokoosseisu tunnusena kirjeldatud ja neid ei saa enam arvestada raskendavana asjaoluna. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on

3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 40

trahviühikut, s.o 2400 krooni ehk isegi alla keskmise määra. N.J

on ka varem korduvalt (4 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, nendest 2 korral kiiruse ületamise eest alates 21 kuni 40

km/t. Need on kehtivad karistused. Kuna viimase kohtuvälise menetleja 14.04.2009 otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv

2400 krooni, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse

määramine eelmise karistusega võrreldes vähemalt samas määras- 2400 krooni.

Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine on

iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistrist ( lk 23-24) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole N.J-ile piisavat mõju avaldanud. N.J

on varasemalt 4 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, nendest 2 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 2,

alusel. Trahvid on tasutud. Viimane asjaolu näitabki, et trahvide maksmisega ei ole isikul raskusi, kuid samal ajal ei ole trahvi mõju isikule

niivõrd tõsine, et ta hoiduks uute süütegude toiepanemisest. Lisakaristuse

määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse nimelt trahvi kohaldamist N.J puhul enam

ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr on vastavalt LS §-s 74-22 lg 4

6

sätestatule võib olla 1 kuni 3 kuud. Isikule on määratud lisakaristus

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohus peab õiglaseks vähendada lisakaristuse pikkust ühe kuu võrra. Kohus võtab arvesse, et põhikaristusena määratud trahvisumma 2400 krooni on niigi alla keskmise määra, samas

aga kohus erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohalt leiab, et N.J karistamisel ei ole põhjendatud arvestada karistust raskendava asjaolunz süüteo toimepanemist üldohtlikul viisil. Selle tulemusena tuleb N.J lisakaristuse määra vähendada. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul

oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, 1 kuu, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et

ei peaks mootorsõidukit kasutama. Ka töökohal on võimalik kohaneda

lühiajalise piiranguga, näiteks võib taotleda ajutist üleviimist teisele ametikohale, mis ei nõuaks kohustuslikus korras juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise

meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. KOHTU MEE™ED

N.J kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri

vanemkonstaabel Meelis Kaev poolt tehtud 04.01.2010 otsuse peale

väärteoasjas 2440,09,015370 tuleb rahuldada osaliselt, lisakaristuse osas, teha asjas uus otsus. Mõista N.J-ile lisakaristusena LS § 74-22 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Samuti kohtuvälise

menetleja otsusest tuleb välja jätta N.J karistust

raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine üldohtlikul viiisil. Muus osas jätta nimetatud otsus muutmata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 26.03.2010

№oremreferent

Liivi Õun