3-19-203/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-203

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

03.01.2019

vastutusotsuse nr 13-7/00835-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja

v.adv Rivo Kaldvee

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.08.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2019 otsus

muutmata.

2. Jätta XX apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv ja riigi õigusabi tasu) riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-203

2(10)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 13.05.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/022647-42, millega

jättis rahuldamata Balti Teras Grupp OÜ (BTG) 2014. a jaanuari ja veebruari käibemaksu

tagastusnõuded kokku 26 800,43 eurot ning kohustas äriühingut tasuma maksusumma

34 898,59 eurot. Kontrolli tulemusel suurenes BTG maksukohustus kokku 61 699,02 euro

võrra.

Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA BTG 2014. a jaanuari ja veebruari puudutava

maksukontrolli käigus, et äriühingu soetatud armatuuri, armatuurvõrgu ja -raua müüjaks ei

olnud arvetel näidatud OÜ Multi Varius (MV), VIKO Studio OÜ (VS), Outdoor Gear OÜ (OG)

ega Prof Marketing OÜ (PM), vaid tundmatu kolmas isik. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla

kauba olemasolu, kuid kuna arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud

nõuetele – need ei kajasta tehingu tegelikku majanduslikku sisu – ei saa nende alusel

käibemaksu maha arvata (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1).

Tegelikkuses mittetoimunud tehinguid oma maksuarvestuses kajastades on BTG pannud toime

maksupettuse. Maksupettusele viitavad järgmised asjaolud: väidetavatel tehingupartneritel

puudus kontrollitud perioodil majandustegevus, mistõttu ei saanud nad olla kauba müüjateks;

väidetavate tarnijate poolt deklareeritud andmed ei kinnita tehingute toimumist kontrollimiseks

esitatud kujul; kõikide väidetavate tarnijate juhatuse liikmed vahetusid mais 2014 vahetult

pärast MTA korralduste kättetoimetamist või maksuhalduriga toimunud vestlust; kaup

transporditi otse BTG asukoha aadressile ning vaheladustamist ei toimunud; kauba hind on

tehingute ahelas muutunud odavamaks või on juurdehindlusprotsent olnud olematu; BTG ja

tema väidetavate tehingupartnerite poolt maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud dokumendid

ei ole usaldusväärsed; väidetavate tehingupartnerite esindajad ei osanud anda selgitusi

tehingute asjaolude kohta ega nõustunud näitama nende valduses väidetavalt olevaid tehingute

toimumist

kinnitavaid

tõendeid;

BTG

tehingupartnerite

hankijate

esindajad

pole

maksuhaldurile kättesaadavad; BTG poolt tehingute kohta antud seletused on ebaloogilised ja

vastuolus BTG esitatud dokumentidega.

BTG, olles teadlik MV-l, VS-l, OG-l ja PM-l majandustegevuse puudumisest ning sellest, et

need äriühingud ei saanud olla kauba tegelikeks müüjateks, kuid kajastades arveid

maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonides, tegutses pahauskselt ja oli

pettusest teadlik. BTG juhatuse liige on ka varem osalenud organiseeritud maksupettuses: XX

on sarnase tehinguahelate skeemi kasutamise eest süüdi mõistetud KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud

kuriteo toimepanemises.

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt – MV-le, VS-le, OG-le ja PM-le tasutud käibemaksult

(kokku 48 742,23 eurot) – tuleb määrata tulumaks kokku 12 956,79 eurot (tulumaksuseaduse

§ 51 lg 1 ja lg 2 p 3).

2. MTA koostas 16.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034766-14, millega kohustas BTG-d

tasuma maksusumma 14 417,40 eurot.

MTA kontrollis BTG käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust juunis 2015

ning tuvastas, et BTG ei soetanud nimetatud perioodil armatuurrauda ja -võrku Trans Team

OÜ-lt (TT), vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhalduri järeldus tugineb järgmistele

asjaoludele: BTG ei tundnud huvi TT tausta vastu; TT-l puudub tavapärane majandustegevus

ning tehingud olid TT jaoks kahjumlikud; BTG ja TT esindajate ütlused on omavahel vastuolus

ning kontrollimiseks esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed; poolte vahel sõlmitud

müügilepingus esinevad puudused, mis ei ole tavapärastele tehingutele iseloomulikud; pooled

ei pidanud lepingu tingimustest kinni; kauba liikumise tarneahelas esinevad vastuolud, mida

reaalselt toimunud tehingu puhul ei esineks; SIA Tilts transportis kauba otse BTG lattu,

kusjuures SIA Tilts kaubaarvetel ja CMR-del kajastuvad andmed kauba vastuvõtja ja transpordi

kohta erinevad BTG esitatud kauba sissetulekulehtedel kajastatud andmetest; majanduslikult

3-19-203

3(10)

loogilisem oleks olnud soetada kaup otse SIA-lt Tilts, kellelt BTG alates septembrist 2015 ongi

kauba soetanud.

BTG oli teadlik sellest, et TT ei olnud soetatud kauba tegelik müüja. Pole eluliselt usutav, et

teadmatusest

valis

BTG

tehingupartneriks

äriühingu,

millel

puudub

tavapärane

majandustegevus.

3. MTA tegi 03.01.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00835-5, millega kohustas XX tasuma BTG

maksuvõlga 48 857,84 eurot.

Deklareerimiskohustuse rikkumisest tekkis BTG-l 76 116,42 euro suurune maksuvõlg.

Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole MTA-l õnnestunud kolme kuu jooksul BTG-lt kogu

maksuvõlga sisse nõuda ning puudub võimalus nõuda maksuvõlg sisse äriühingu varade arvelt.

Vastutusotsuse tegemise seisuga on BTG maksukohustuste saldo 48 857,84 eurot.

XX oli BTG juhatuse liige 21.08.2013–18.05.2016, kusjuures maksuvõla tekkimise ajal oli ta

äriühingu juhatuse ainuliige. XX ülesandeks oli ettevõtte üldine juhtimine ning ta esitas

raamatupidajale dokumente maksudeklaratsioonide esitamiseks. Kuigi BTG nimel tegi

tehinguid äriühingu volitatud esindaja ja tegevjuht YY, tegutses ta XX juhiste järgi, kellel oli

täielik ülevaade BTG majandustegevusest. XX-l lasus kohustus korraldada BTG

majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud.

XX rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. BTG-l maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme

süülise tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. BTG maksuvõlg tekkis põhjusel, et XX esitas

jaanuarist kuni märtsini 2014 ning juunis 2015 maksudeklaratsioonidel valeandmeid:

deklareeris MV, VS, OG ja PM võltsarvete alusel jaanuarist kuni veebruarini sisendkäibemaksu

lubatust suuremana; jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed jaanuarist kuni

märtsini 2014; deklareeris TT võltsarvete alusel sisendkäibemaksu lubatust suuremana. XX

eesmärgiks oli äriühingule maksueelise saamine, mis seisnes käibemaksu vähendamises alusetu

sisendkäibemaksu

deklareerimise

kaudu,

tagastusnõuete

tekitamises

ja

äriühingust

maksuvabalt raha väljaviimises.

XX oli 09.02.2012–30.10.2015 Rungate Metals OÜ (endise ärinimega Scandinavian Export

Grupp OÜ (SEG)) juhatuse liige. XX mõisteti 14.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-

XX-XXX süüdi nimetatud äriühingu käibemaksu tagastusnõude alusetus suurendamises läbi

näilike tehingute kajastamise äriühingu raamatupidamises. XX eesmärgiks oli tekitada

äriühingule alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus maksustamisperioodil jaanuar 2014

kuni september 2014.

4. XX esitas 01.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.01.2019 vastutusotsuse

tühistamiseks.

1)

Maksuvõla sissenõudmine oli vastutusotsuse tegemise seisuga aegunud, kuivõrd

vastutusotsuses kirjeldatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et kaebaja rikkus juhatuse

liikme kohustusi tahtlikult. Kaebaja oli tehingutest teadlik, kuid nende tegemisel esindas BTG-

d tegevjuht YY, kes korraldas äriühingu üldist majandustegevust. Kaebaja ei teadnud iga

tehingu detaile ega tundnud tehingute vastaspoolte juhatuse liikmeid.

2)

Kaebaja täitis äriseadustikus ja maksuseadustes sätestatud kohustusi. YY esitatud

igakuistest majandustegevuse ülevaadetest ei ilmnenud, et BTG käibemaksuarvestusse jõudsid

ebaõiged andmed. Vastutusotsusest ei selgu, mida oleks kaebaja pidanud tehingute ja

tehingupartnerite puhul kontrollima. BTG kontrollitud andmetel olid kõik müüjad kantud

käibemaksukohustuslaste registrisse. Vaidlusaluste tehingute eest ei tasutud sularahas, seega

polnud vaja raha saanud isikuid tuvastada. Miski ei viidanud sellele, et müüjatel oleks olnud

probleem kauba müümisega. Kaup jõudis BTG aadressile ja müüjatelt saabusid korrektsed

arved. Seega ei saa kaebajale vaidlusaluste tehingutega seoses ette heita ka äris tavapärase

3-19-203

4(10)

hoolsuse järgimata jätmist. MTA ei ole põhistanud väidet, et BTG osales maksupettuses. MTA

ei ole vastutusotsuses ära näidanud, et kaebaja oli teadlik oma käitumise õigusvastasusest ja

soovis õigusvastaseid tagajärgi.

3)

BTG maksudeklaratsioonid kajastasid kaebajale teadaolevalt õigeid andmeid. Kaebaja

järgis äriühingut juhtides mõistliku ettevõtja hoolsusstandardit. Juhatuse liikme vastutus ei ole

piiramatu. Seda, et kõiki tehingute detaile ei kontrollitud üle, ei saa lugeda juhatuse liikme

kohustuste tahtlikuks rikkumiseks.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Maksumenetlustes ja vastutusmenetluses kogutud andmete ja selgituste põhjal on ilmne, et

XX kajastas teadlikult äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid maksueelise saamise

eesmärgil, vähendades äriühingu käibemaksukohustust ning tekitades alusetuid käibemaksu

tagastusnõudeid. BTG tegevjuhi YY seletustest järeldub, et kaebaja tegeles aktiivselt äriühingu

juhtimisega ning tal oli täielik ülevaade BTG majandustegevusest. Vastutusotsuses on

märgitud, et isegi kui tehingud MV, VS, OG, PM ja TT-ga sõlmis YY, ei saanud kaebajale

sellises ulatuses toimunud tehingute sisu olla teadmata, arvestades, et YY esitas igakuiselt

kaebajale

ettevõtte

majandustegevuse

ülevaate.

Asjaolu,

et

YY

korraldas

BTG

majandustegevust ja tegi äriühingu nimel tehinguid, ei võtnud kaebajalt kohustust tagada

maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui

äriühingu juhtorgani liige ei huvitu teiste liikmete või volitatud isikute tegevusest, jättes neile

piiramatu tegutsemisvabaduse, saab seaduslikule esindajale ette heita juhatuse liikme

kohustuste mittenõuetekohast täitmist.

2) 14.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas X-XX-XXX mõisteti kaebaja süüdi SEG

käibemaksu tagastusnõude alusetus suurendamises läbi näilike tehingute kajastamise äriühingu

raamatupidamises. Kaebaja eesmärgiks oli võimaldada äriühingul ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seega on kaebaja praeguses asjas etteheitetavale

sarnase tegevuse eest juba süüdi mõistetud.

3) Kuna äriühingul oli vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja

tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellises olukorras ei taga

seaduslik esindaja üksnes esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid

kohustusi ise. Kuna kaebaja teadis tehingute tegelikest asjaoludest, sh tehingupartnerite

majandustegevuse puudumisest ning sellest, et MV, VS, OG, PM ja TT ei saanud tegelikkuses

olla kauba müüjaks, sai nende tehingute kajastamine äriühingu maksuarvestuses olla vaid

teadlik ja ettekavatsetud tegu.

4) Vastutusmenetluses

kogutud

tõenditest

ilmneb,

et

kaebajal

oli

pikaaegne

ettevõtluskogemus ja ta oli aktiivse juhatuse liikmena äriühingu tegevusega kursis. Seega on

põhjendatud vastutusotsuse järeldus, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust

tahtlikult. Kaebaja tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos

– maksuvõlg ei oleks tekkinud ilma kaebaja kohustuste rikkumiseta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.08.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti. See kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada tema

esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kaebaja ei ole kohtumenetluses

esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis vastutusotsuses

tehtud järeldused ümber lükkaks.

3-19-203

5(10)

2)

Vastutusotsuse kohaselt osales BTG maksupettuses. Vastutusotsuse järgi rakendub

kaebajale viieaastane aegumistähtaeg, kuna ta rikkus MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid

maksukohustusi tahtlikult.

3)

Kaebaja antud ütluste kohaselt juhtis tema ettevõtte ladu, kontorit ja töötajaid, samas kui

Eesti-sisestes tehingutes (armatuurvõrgu ja metalli ost-müük) allkirjastas 2014. a jaanuarist

kuni 2016. a maini lepinguid ja akte YY. Kaebajal oli nimetatud ajavahemikul juurdepääs

äriühingu arvelduskontole ja kassale ning kõikidele äriühingu dokumentidele. BTG

pangakontodelt ja kassast tegi väljamakseid teine juhatuse liige OO. YY tegeles klientidega,

leppis nendega kokku ja pidas arvestust ning andis tellimusi laole. YY-l puudus otsene

aruandluskohustus ning kaebaja ei kontrollinud YY jooksvat tööd. YY selgituste põhjal on

usutav, et tema korraldas äriühingus müügitegevust, mis hõlmas muu hulgas klientidega

lepingu sõlmimist. Alates maist 2015 võttis tellimuste esitamise ja tarnijatega suhtlemise üle

BB. BB väitel tegi XX otsuse, kas tellitud kauba hind, tarnetähtaeg ja maksmise tähtaeg

sobivad.

4)

Kaebaja, YY ja BB ütlustest ei saa järeldada, et kaebaja polnud vaidlusalustest tehingutest

teadlik. Äriühingu kohustuste eest vastutab juhatuse liige, mitte volikirja alusel tegutsev isik.

Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulenevad seadusest ning juhatuse liikmel

on kohustus neid õigeaegselt ja täielikult täita. Asjaolusid kogumina arvesse võttes ilmneb, et

kaebaja pidi olema tehingutest teadlik ning vajadusel andis ka juhtnööre.

5)

Kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikme kohustus organiseerida äriühingu töö selliselt,

et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab

pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise

kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Kui üks juhtorgani liige lähtub

üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete

tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Põhjendamatu on

siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega,

sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal

tegevusetud. Nimetatud seisukohad on kohaldatavad ka juhul, kui juhatuse liige on volitanud

tehingute tegemise kellelegi teisele. Juhatuse liige saab küll vaikimisi nõustuda volitatud

esindaja tehingutega, kuid vaikimisi ei lähe sellisel viisil esindajale üle juhatuse liikme

kohustused, kui teda ei ole äriühingu juhatuse liikmeks nimetatud (Tallinna Ringkonnakohtu

16.12.2016 otsus asjas 3-15-1984, p 8).

6)

Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud ka sellele, et kaebaja mõisteti süüdi 14.03.2015

kohtuotsusega kriminaalasjas X-XX-XXX selle eest, et ta suurendas enda juhitava äriühingu

käibemaksu tagastusnõuet läbi näilike tehingute kajastamise ettevõtte raamatupidamises.

Kõnealuse kuriteo toimepanemise aeg kattub vaidlusaluste tehingutega praeguses asjas.

Maksupettuses süüdimõistetud isiku puhul on õigustatud eeldus, et ta korraldab enda tegevuse

selliselt, et see ei kajastuks tehingutega seotud dokumentides. Eluliselt ei ole usutav, et

äriühingus, kus ei toimu sadu tehinguid lühikese aja vältel ning kus on vähe töötajaid, puudub

äriühingu ainukesel juhatuse liikmel ettevõtte tegevusest detailne ülevaade.

7)

Vastutusmenetluses ei rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja oli vastutusmenetlusse kaasatud,

talle edastati tutvumiseks vastutusotsuse projekt ning võimaldati esitada sellele vastuväited,

kuid kaebaja ei kasutanud seda võimalust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

3-19-203

6(10)

1)

Kaebaja oli teadlik vaidlusalustest tehingutest, kuid ei olnud kursis tehingute kõikide

detailidega ega tehingupartnerite esindajatega. Kaebajale teadaolevalt olid tehingupartnerid

kantud käibemaksukohustuslaste registrisse ning arved vastasid nõuetele. Vastutusotsuses

heidetakse kaebajale ette, et ta polnud teadlik tehingute ja tehingupartneritega seotud

asjaoludest, kuid ostjalt ei saagi eeldada detailseid teadmisi tehingute ja tehingupartnerite kohta.

Vastutusotsuses pole selgitatud, milliseid asjaolusid pidi kaebaja seoses vaidlusaluste tehingute

ja tehingupartneritega kontrollima, et hoolsuskohustust täita. Olukorras, kus arved on

nõuetekohased ja arvel näidatud müüja on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, pole

ostjal kohustust müüjat täiendavalt kontrollida. Kaebaja teadis tehingute asjaolusid piisaval

määral. Halduskohtu viide MKS § 150 lg-le 1 on asjakohatu. Kaebajal on võimatu tõendada

negatiivse asjaolu esinemist ehk seda, et ta polnud teadlik tehingute ja tehingupartneritega

seonduvatest kõikidest asjaoludest.

2)

Juhatuse liikme üldisest vastutuskohustusest või hoolsuskohustuse võimalikust

rikkumisest ei saa tuletada tahtlust või rasket hooletust. Juhatuse liige saab vastutada vaid enda

tegevuse eest. Maksuvaldkonna kohtupraktikast ei tulene, et töötaja tegevuse eest vastutaks

alati juhatuse liige ja äriühing (Tartu Maakohtu 09.03.2018 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu

25.02.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-16-9978 (AS T)). Juhatuse liige ei pea nõudma ettevõtte

töötajalt tehingu vastaspoole põhjalikumat kontrolli kui temalt endalt saaks tehingu tegemisel

eeldada.

3)

Hoolsusnõuete eiramisest – sealhulgas tahtlikust eiramisest – ei saa järeldada, et maksude

tasumisest hoiduti tahtlikult. Seega isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja rikkus

hoolsuskohustust, ei tähenda see, et kaebaja rikkus temal lasuvaid kohustusi tahtlikult

maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kuna pole tõendatud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme

kohustusi tahtlikult, on maksusumma sissenõudmine aegunud.

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kuna vastutusotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, leidis halduskohus õigesti, et MKS

§ 150 lg 1 kohaselt peab kaebaja tõendama, et maksusumma on valesti määratud. Kaebaja ei

ole toonud esile asjaolusid, mis välistaks tema tahtluse juhatuse liikme kohustuste rikkumisel.

2)

Kaebaja tegeles aktiivselt BTG juhtimisega ning tal oli täielik ülevaade äriühingu

majandustegevusest. BTG maksumenetlustes tuvastas MTA maksupettuse. BTG-le väidetavalt

armatuurvõrku ja -rauda müünud OÜ-del MV, VS, OG, PM ja TT puudus kontrolliperioodil

tavapärane majandustegevus, kogu kaup transporditi BTG asukoha aadressile, kauba hind läks

müügiahelas odavamaks, kontrollimiseks esitatud dokumendid olid ebausaldusväärsed ning

tehingupartnerid ei osanud anda selgitusi tehingute asjaolude kohta. Isegi kui tehingud sõlmis

YY, ei saanud nende sisu ja tehingupartnerite äritegevuse olemus olla kaebajale teadmata,

arvestades, et YY esitas kaebajale igakuiselt ettevõtte majandustegevuse ülevaate.

3)

Asjaolu,

et

kaebaja

on

kriminaalkorras

süüdi

mõistetud

äriühingu

maksudeklaratsioonides valeandmete tahtliku kajastamise eest, näitab kaebaja tegevuse

süsteemsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

3-19-203

7(10)

tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla

eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi (kuni 31.03.2017

kehtinud redaktsioon) on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning

täieliku täitmise.

MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus,

hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. Vastutusotsuses on asutud

seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. Tahtlus on seotud

eelkõige subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje

soovimine. MKS § 40 lg‑s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta

rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-

17-13, p 14).

11. MTA leidis 13.05.2016 ja 16.09.2016 maksuotsustes, et BTG tehingutel OÜ-dega MV, VS,

OG, PM ja TT puudus majanduslik sisu. Nende näilike tehingutega varjati tegelikke tehinguid

(armatuurraua ja -võrgu soetus Läti äriühingutelt). Kajastades kaupade soetust Eestis

registreeritud käibemaksukohustuslastelt, lõi BTG endale sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse, mida tal kaupade ühendusesisese soetuse korral poleks olnud. Maksuhaldur on jõudnud

järeldusele, et BTG osales maksupettuses ning on seda seisukohta maksuotsustes põhjalikult

motiveerinud. Asjaolu, et tehingute ahelas oli kasusaajaks BTG, viitab kaudselt sellele, et BTG

oli maksupettusest teadlik.

Maksuhalduri tuvastatud asjaolud (muu hulgas BTG väidetavatel tehingupartneritel tavapärase

majandustegevuse puudumine ning tehingupartnerite poolt kõnealuste tehingute deklareerimata

jätmine; kaup transporditi Läti tehasest otse BTG lattu; tehingud ei olnud tehingupartneritele

kasumlikud; tehingupartnerite esindajad ei osanud täpsustada tehingute asjaolusid ning ei

esitanud tehingute toimumist kinnitavaid tõendeid; OÜ-de MV, VS, OG, PM ja TT juhatuse

liikmed vahetusid mais 2014 ehk vahetult pärast maksumenetluses teabe nõudmist, kusjuures

OÜ-de VS, OG, PM ja TT uuteks juhatuse liikmeteks ning osanikeks said Läti kodanikud) ning

see, et BTG käitumine oli majanduslikult ebaloogiline (teadis, kust kaup tuleb, kuid ostis selle

vahendajatelt, kelle tegevusala ei olnud seotud ehitus- või metalliäriga), viitavad usutavalt

sellele, et tehingute pooled varjasid kokkuleppeliselt tegelikult toimunud tehinguid.

12. Kaebaja väitel oli ta BTG tehingutest üldjoontes teadlik, kuid ei teadnud tehingute detaile

ega täpsemalt ka tehingupartneritega seotud asjaolusid. Vaidlust pole selles, et tehinguid ei

sõlminud kaebaja üldjuhul isiklikult, vaid tehingupartneritega suhtles ning lepingud, arved ja

muud dokumendid allkirjastas peamiselt BTG tegevjuht YY. Töötajale tehingute tegemiseks

volituse andmine on äris tavapärane ning pole ka midagi ebatavalist selles, et seaduslik esindaja

ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu ning tehingupartnerite

tausta. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8

sätestatud kohustuste täitmisest. Kaebaja oli vaidlusaluste tehingute toimumise (jaanuar ja

veebruar 2014, juuni 2015) ja nende deklareerimise ajal BTG ainus juhatuse liige. OO oli BTG

juhatuse liige väga lühiajaliselt, vahemikus 09.02.–11.05.2015. Olukorras, kus äriühingul on

3-19-203

8(10)

vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse

väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja

mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise

(Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15).

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on vastutusotsuse rajanud põhiliselt

väitele, et kaebaja ei olnud kursis tehinguid ja tehingupartnereid puudutavate asjaoludega.

Vastutusotsuses on küll viidatud kaebaja seletustele, milles ta väidab, et ei teadnud OÜ-dega

MV, VS, OG, PM ja TT tehtud tehingute asjaolusid ega nende äriühingute juhatuse liikmeid,

kuid maksuhaldur ei ole üksnes sellest järeldanud, et kaebaja rikkus seadusliku esindaja

kohustusi tahtlikult. Ka MTA seisukoht süü osas ei tugine pelgalt juhatuse liikme üldise

vastutuskohustuse rikkumise etteheitel. Vastutusotsuses on rõhutatud BTG osalemist

maksupettuses ning maksu- ja vastutusmenetlustes tuvastatud asjaoludele kogumis tuginedes

leitud, et kaebaja oli teadlik sellest, et OÜ-d MV, VS, OG, PM ja TT ei olnud armatuurraua ja

-võrgu tegelikud müüjad.

14. YY ja kaebaja seletuste põhjal olid kaebaja juhtimise all BTG ladu, kontor ja töötajad,

kaebajal oli olemas ülevaade ettevõtte tehingutest ning tal oli võimalik igal ajal ettevõtte

raamatupidamisdokumentidega tutvuda (XX suuliste seletuste protokoll, p-d 2 ja 8; YY

20.02.2018 kirjalikud selgitused). Seega oli ka BTG tegevjuhi YY ning müügijuhtide AA ja

BB tegevus kaebaja kontrolli all. BB selgituste kohaselt osales kaebaja tehingute tegemise

protsessis, langetades otsuseid armatuurraua ja -võrgu ostmise ning BTG edastatud

tellimustele vastuseks tulnud pakkumiste vastuvõtmise kohta, samuti tegeledes ettemaksu

puudutavate küsimustega (BB 30.03.2016 suuliste seletuste protokoll, p-d 5, 10 ja 27). Seega

on väheusutav, et kaebaja ei teadnud, millistelt ettevõtetelt BTG kaupa soetas (XX 14.10.2015

suuliste seletuste protokoll, p 1). Maksu- ja vaidemenetluses kogutud tõendid ja tuvastatud

asjaolud ei anna alust järelduseks, et YY või BTG müügijuhid (ostujuhid) oleks kaebaja eest

tehinguid puudutavat olulist informatsiooni varjanud või neil oleks olnud BTG-sse mittepuutuv

isiklik huvi sõlmida tehinguid just OÜ-dega MV, VS, OG, PM ja TT. Kaebaja ja BTG töötajate

ütlustest nähtub, et tehingud tehti kaebaja teadmisel. Praeguse vaidluse asjaolud ei sarnane

kaebaja viidatud AS T kriminaalasjaga, kus vilja vahendajad maksid AS T ostujuhile ettevõtte

juhtkonna teadmata tasu nendelt AS-le T vilja ostmise eest.

15. Riigikohus on rõhutanud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli

lähtuda tõendite, mõnikord üksnes kaudsete, ja asjaolude kogumist ning "elulise usutavuse"

kriteeriumist. Seega peab kohus kontrollima, kas maksuhalduri ja kohtu poolt tuvastatud

asjaolud võimaldavad teha järeldust, et väidetavate võltsarvete kasutamine sai selles asjas

esinevatel asjaoludel toimuda vaid tahtluse vormis (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-17-13, p 16).

16. 2014. a esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli BTG põhitegevusalaks metallide ja

metallimaakide hulgimüük. Kaebaja väitis 2015. aastal maksuhaldurile, et Eestis on vaid neli

BTG-sugust ettevõtet. Selle all võis kaebaja silmas pidada spetsiifiliselt armatuurraua ja -võrgu

müügiga tegelevaid ettevõtteid. Järelikult ei saanud Eestis olla ka väga palju ettevõtteid, kes

tegelesid nimetatud toodete edasimüügiga ning kellelt BTG oleks saanud neid tooteid soetada.

Igal juhul võib eeldada, et pikaajaliselt metallitoodete äris tegutsenud kaebajale (XX 08.02.2018

suuliste seletuste protokoll, p 1) olid suuresti teada armatuurrauda ja -võrku Eestis müüvad

ettevõtted ja nende nimel tegutsevad isikud. Samuti pidid kaebajale olema hästi teada

armatuurraua ja -võrgu müügihinnad. Seda arvestades äratab kahtlust asjaolu, et BTG ostis

lühikese ajavahemiku jooksul neljalt metallitoodete müügi valdkonnas mittetegutsevalt isikult

suures koguses armatuurrauda ja -võrku ning ligi poolteist aastat hiljem samu tooteid ka

viiendalt eelmistega sarnanevalt ettevõttelt. Kaebaja kogemusi arvestades pole usutav, et need

tehingupartnerid valiti selle tõttu, et nad pakkusid soodsamat hinda ja pikemat maksetähtaega

3-19-203

9(10)

(XX 14.10.2015 suuliste seletuste protokoll, p 9.4). Kaebajale ei saanud olla teadmata asjaolu,

et tehingud ei olnud vahendajatele kasumlikud või olid isegi kahjumlikud. Lisaks oli kaebaja

jaoks oluline kauba kvaliteet (samas, p 3), milles tundmatu hankija puhul puudus kindlus.

Kaebaja ütlustest nähtuvalt oli ta pealtnäha ükskõikne selle suhtes, millistelt kohalikelt

hankijatelt kaupa osta (XX 14.10.2015 suuliste seletuste protokoll, p 11: „Meie hankijad

vahelduvad pidevalt, kuna mõned lähevad vangi, mõned saavad liiga rikkaks ja elus ei ole

midagi püsivat.“) ning samuti ei huvitanud teda see, mis põhjusel pakuvad vahendajad paremaid

ostutingimusi kui tehased (samas, p 9.4). Kõige usutavam selgitus sellisele (näilisele)

ükskõiksusele on praegusel juhul asjaolu, et tehinguid OÜ-dega MV, VS, OG, PM ja TT

kaebaja teadmisel ei toimunud, vaid tegelikult osteti kaup otse Lätist ning vahendajaid kasutati

vaid selle varjamiseks.

17. Maksuhalduri seisukohtadele lisab olulist kaalu ka fakt, et kaebaja on Harju Maakohtu

26.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX mõistetud süüdi selles, et ta SEG juhatuse

liikmena äriühingu teise juhatuse liikme OO ja faktilise juhi SS-ga kooskõlastatult tegutsedes

kajastas SEG 2014. a jaanuari kuni septembri KMD-del teadvalt valeandmeid, mille tulemusena

tagastati SEG-le alusetult käibemaksu 288 520,15 eurot. Kõnealusest kohtuotsusest nähtub, et

käibemaksu tagastusnõude alusetuks suurendamiseks leppisid nimetatud isikud kokku näilike

tehingute

tegemises.

Selle

tulemusena

kajastati

SEG

raamatupidamises

reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid metallitoodete müügi kohta. Ringkonnakohus

märgib, et kriminaalasjas käsitletud tehingute tegemise periood kattub osaliselt praeguses asjas

vaatluse all olevate tehingutega. Samaaegne maksupettuste toimepanemine kahes kaebaja

juhitud ettevõttes ei saa olla juhuslik. Süüdimõistmine vastutusotsuses etteheidetavaga sarnase

tegevuse eest viitab kaebaja õigusvastase tegevuse – maksupettuste toimepanemine –

süstemaatilisusele. Maakohtu 26.02.2015 otsuses kirjeldatud asjaolude valguses on selgelt

ebaveenev kaebaja väide, et ta täitis hoolsusnõudeid ega olnud teadlik BTG maksuarvestuses

võltsarvete kajastamisest. Käibemaksupettuse skeemi kasutamise puhul hõlmab tahtlus kõiki

vaidlusaluseid tehinguid.

18. Halduskohus leidis, et tõendamiskoormus on läinud MKS § 150 lg 1 alusel üle

maksukohustuslasele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-65-14, p 9). Õige ei ole kaebaja

arvamus, justkui peaks ta tõendama negatiivset asjaolu (mitteteadmine tehingute ja

tehingupartneritega seotud asjaoludest), mis on sisuliselt võimatu. Süü küsimuses on

vastutusotsuse adressaadil võimalik esitada tõendeid või taotleda nende kogumist näiteks

hoolsusnõuete järgimise kohta ning asjaolude kohta, mis kinnitavad, et tema ei olnud ega

saanudki olla teadlik äriühingule etteheidetavast õigusvastasest tegevusest. Kui kaebajal oleks

selliseid tõendeid, siis eeldatavasti oleks ta need ka esitanud.

19. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Vastutusotsuses on motiveeritud

põhjusliku seose olemasolu: BTG maksuvõlg on tekkinud selle tõttu, et kaebaja teadmisel ja

osalusel esitati BTG nimel valeandmetega maksudeklaratsioone. Kuna tuvastatud on tahtlik

rikkumine, on maksusumma määratud viieaastase aegumistähtaja jooksul (MKS § 98 lg 1 teine

lause). Täidetud on ka eeldus, et sissenõudmistoimingute (algatatud 2016. aastal) tulemusena ei

ole äriühingult õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest ning talle on antud riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud

jäävad HKMS § 118 lg 3 ls 1 alusel riigi kanda. Vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1).

3-19-203

10(10)

(allkirjastatud digitaalselt)