1-19-5867/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5867

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsembril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-5867 (19231500613)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi G.K süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9; § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Natalja Vester

Süüdistatav

G.K – isikukood XXX, elukoht xxxx

(viibib kinnipidamisasutuses), Eesti Vabariigi kodanik, põh ei tööta tõkend vahistamine, iharidus, emakeel eesti keel, , kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg järgi ja mõista karistuseks G.K

2 p 5, 8, 9 vangistus 1 aasta 6 kuud.

Süüdi tunnistada G.K lg KarS § 121

2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

Süüdi tunnistada § 1

1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 G.K KarS

20 lg kuud.

KarS § 64 lg alusel suurendada üksikkaristus test raskeimat ja lugeda liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui G.K

ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks;

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. ei tarvita narkootilisi aineid.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata katseajaks elukohajärgse G.K kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lu

geda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2019 26.05.2019.a ning 09.06.2019-16.12.2019.a, s.o – kuud ja .

7 päeva

G.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

Vabastada G.K kohtusaalis vahi alt.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 G.K-lt kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel eurot ning KrMS kaitsjatasu

962.40 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada G.K tasuma

kaitsjatasu 12 kuu väljamõistetud sundraha ja jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 147.70 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e Maksekorraldusel märkida -toimikust. selgitusena „ sundraha.“ G.K, kriminaalasi 1-19-5867, menetluskulud ja Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Välja mõista G.K-lt kannatanu xxxx

OÜ xxxx Swedbank) kasuks 2480 eurot. (

Välja mõista G.K-lt kannatanu xxxx OÜ ( xxxx, SEB pank xxxx) kasuks 899,96 eurot.

Välja mõista G.K-lt kannatanu OÜ ( xxxx xxxx AS SEB Pank) kasuks 1826 eurot.

Välja mõista G.K-lt kannatanu A G (xxxx) kasuks 800 eurot.

Asitõendid – plaadid jätta kriminaala

/DVD- CD sja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

G.K 22.02.2019 süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul kell 11.00 12.00 –

tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx xxxx - ja võttis ehitusobjekti neljateistkümnendalt korruselt OÜ le kuuluvad järgmised tööriistad:

- akutrell Makita, mark M/DDF456M3WJ, s/n 1008823Y, maksumusega 265,07 eurot; -

akulöökkruvikeeraja, mark M/DTD129M, s/n720063Y, maksumusega 131,07 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx

OÜ varalist kahju summas 396,14 eurot.

Samuti

25.02 26.02.2019 tema ajavahemikul – tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx ja ehitusobjektil olevasse lukustatud soojakusse, kust võttis le kuuluvad järgmised xxxx OÜ- tööriistad: - uperforaator Hilti maksumusega 650 eurot; ak -

aku löökmutrikeeraja maksumusega 350 eurot;

- 2 raadiosaatjat kogumaksumusega 240 eurot;

- akulaadija Hilti maksumusega 80 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx

OÜ varalist kahju summas 1320 eurot.

Samuti

26.02 27.02.2019 tema ajavahemikul – tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx linn ja ehitusobjektil olevasse soojakusse, kust võttis xxxx OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni Huawei Y6, IMEI xxxx

, maksumusega 110 eurot ja järgmised tööriistad:

- akuketassaag Makita DHS680ZJ akuga maksumusega 260 eurot;

- akupiiksaag Milwaukee akuga maksumusega 280 eurot;

- nivelliir Hilti PR30-HVS A12 maksumusega 1576 eurot; -

akulööktrell Makita maksumusega 250 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx

OÜ varalist kahju summas 2476 eurot.

Samuti 12.03.2019 tema päeval tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil maja siseruumi aadressil xxxx H kuuluva Festool ja võttis maja siseruumis olevast karbist G käsiketassae, mark TSC 55 REB, s/n 49238371, maksumusega 604 eurot, akulaadija maksumusega 107 eurot ja 2 akut kogumaksumusega 268 eurot (1tk maksab 134 eurot). Vargusega tekitas kannatanule G H varalist kahju summas 979 eurot.

Samuti 17.03.2019 tema öösel tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx ja võttis ehitusjärgus olevas majas lukustatud kastist xxxx -ile kuuluva akutrelli Hilti SFC 22-A maksumusega 500 eurot, SIA- AS le Skylift kuuluva lööktrelli Bosch GBH 2 2 kohvris maksumusega 140 eurot ja padrunvõtmete - komplekti kohvris maksumusega 80 eurot.

Samuti 21.03.2019 tema kella 18.21 paiku tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil ja võttis lukustamata xxxx konteinerist xxxx -

OÜ le kuuluvad järgmised tööriistad: -

akuketaslõikur Hilti nr 18492 maksumusega 290 eurot;

- mutrikeeraja Hilti nr1043269 maksumusega 232 eurot; -

lööktrell Hilti nr 173936 maksumusega 378 eurot;

- akulaadija Hilti koos kahe akuga nr 513610848 maksumusega 317 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx -le varalist kahju summas 1217 eurot. OÜ

Samuti 23.03.2019 tema ajavahemikul 11.18–11.30 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil võttis xxxx

ja lukustamata konteinerist xxxx -

OÜ le kuuluvad järgmised tööriistad:

- perforaator Hilti koos akuga maksumusega 350 eurot;

- akulaadija Makita maksumusega 90 eurot;

- aku Makita maksumusega 90 eurot;

- aku Makita maksumusega 60 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx

OÜ varalist kahju summas 590 eurot.

Samuti 24.03.2019 tema ajavahemikul kell 12.52–13.00 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil metallvõrguga piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx xxxx -

ja võttis sealt OÜ le kuuluvad järgmised tööriistad:

- nivelliir

Laser väärtusega 1800 eurot; -

3 akutrelli koguväärtusega 840 eurot; -

2 akulaadijat koguväärtusega 200 eurot; -

3 akut väärtusega 420 eurot;

- nivelliir laserivastuvõtja väärtusega 300 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx mmas 3560 eurot. OÜ varalist kahju su

Samuti

25.03 26.03.2019 tema ajavahemikul – tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil ja võttis xxxx ehitusobjektil olevast merekonteinerist xxxx -

OÜ le kuuluvad järgmised tööriistad:

- akukruvikeeraja Makita, mark DTD153, koos akuga maksumusega 200 eurot;

- armatuuri siduja Makita, mark DTR, s/n 1697, koos akuga maksumusega 1140 eurot;

- 2 akut kogumaksumusega 200 eurot. Vargusega tekitas kannatanule xxxx

OÜ varalist kahju summas 1540 eurot.

Samuti 26.03.2019 tema ajavahemikul kell 15.35–15.45 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil metallvõrguga piiratud territooriumil asuvale ehitusobjektile aadressil xxxx ja võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata le kuuluvad järgmised tööriistad: xxxx OÜ-

- -

löökvasar Hilti TE, 4 A22 väärtusega 412 eurot;

- aku nurklihvija Hilti AG 125-

A22 väärtusega 226 eurot. Kuritegu jäi aga tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata, sest ehitusobjekti töötaja pidas ta kinni.

Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, 07.06.2019 kella 20.20 paiku xxxx aadressil xxxx asuva kaupluse xxxx juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rihmaga kinnituse avamise teel A kuuluva hõbedast värvi raamiga G jalgratta Marin, raami number xxxx

, koos rattaarvutiga VDO koguväärtusega 800 eurot.

Seega pani G.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse G.K selles, et tema

25.12.2018 päevasel ajal xxxx aadressil xxxx asuvas korteris võttis ühe käega oma elukaaslase M kõrist kinni ja kägist K as teda, millega tekitas viimasele füüsilist valu, hingamisraskuse ja tervisekahjustuse – punetav kael.

Samuti 17.02.2019 tema olles varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, taas kella 22.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris lükkas diivanil istunud endise elukaaslase M K pikali ja hakkas kägistama. G.K lõpetas oma tegevuse hetkel, kui M. lõi talle telefoniga K vastu pead. Seejärel G.K pärast suitsu tegemist surus M. jõuga põrandale ja kägistas K uuesti. K palus tal lahkuda. G.K ei Ühel hetkel lasi ta kannatanu lahti, mille järel M. lahkunud ja seepeale hakkas M. K end riietama, et ise lahkuda, kuid G.K takistas teda, tiris juustest, kägistas korduvalt, pani käe kõvasti suu peale. Riidesse paneku ajal G.K takistas M. K korterist lahkuda, kiskudes temalt selga saadud riideid ära, mis rebenesid selle käigus. Peale seda kägistas uuesti M. ja lasi ühel hetkel lahti, mille järel M. õnnestus K K

korterist väljuda. G.K füüsilist valu, hingamisraskused ja tekitas M K tervisekahjustusi kaela pindmised hulgivigastused. –

Samuti 08.06.2019 G.K kella 05.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris lõi ühel korral rusikaga T ) nina piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja K (K

tervisekahjustusi K

– ninaluude murd, nina lahtine haav. Seejärel peale T löömist tekkis G.K endise elukaaslase M K verbaalne konflikt, mille käigus ta lõi M. lahtise käega K

vastu nägu. Löömisega põhjustas G.K M füüsilist valu. Pärast T. K K ja M. K löömist lahkus korterist ning trepikojas lõi K G.K I (I) rusikaga näo piirkonda ning

seejärel maja ees lõi G.K rusikaga näo piirkonda, mille xxxx veel korduvalt K. I tagajärjel viimane kukkus põlvili maha. G.K tekitas Karl Illissonile füüsilist valu ja tervisekahjustusi nina verejooks, paistes ja katkine huul. –

Seega oma tahtliku tegevusega pani G.K toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti G.K 17.02.2019 kella 22.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris korduvalt kehalise väärkohtlemise toime panemise – gistamiste ajal ähvardas korduvalt M kä K

tappa, öeldes talle: „Ma tapan su ära.“ Võttes arvesse asjaolu, et G.K on varem tarvitanud M K suhtes füüsilist vägivalda ning ka 17.02.2019 G.K korduvalt kägistas kannatanut, m K ille käigus ütles ka tapmisähvardusi, võttis kannatanu M ähvardusi reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Seega pani G.K toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimis, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. lg 1

Süüdistatav G.K t 12.12.2019. , süüdista ava kaitsja ja prokuröri vahel a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist G.K KarS KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta

6 kuud. KarS§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

- 1 aasta. KarS toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust 4 kuud. KarS § -

64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja lugeda liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 26.03.2019 kuni 26.05.2019, s.o 2 (kaks) kuud ning alates 09.06.2019 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §

6 pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu -ga 75 lg 1 p 1-

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS §

-le 75 lg

2 p 2 alusel G.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § le 75 lg 2 p 2’ alusel G.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama - narkootilisi aineid.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - -plaadid CD (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskul -1-1-2- ude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik