2-19-7726/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. jaanuar 2020

Tsiviilasja number

2-19-7726

Tsiviilasi

V.N. hagi L.M. vastu pärandvara jagamiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.N. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): V.N. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja (kostja): L.M. (sünd. XXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta V.N. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 15.

novembri 2019 otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 15. novembri 2019 otsus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule

eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.N. (hageja) esitas 21. mail 2019 hagi L.M. (kostja) vastu pärandvara jagamiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus jagada poolte vahel pärandvara, s.o kinnisvara

aadressil XXXXXXXXX, lõpetada ühisomand eespoolnimetatud kinnisvarale ja jaotada see

vastavalt poolte osadele. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja poolt kantud kohtukulud.

24. septembri 2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada poolte vahel

pärandvara, s.o 3/5 osa kinnisomandist aadressiga XXXXXXXXX, lõpetada ühisomand

eespoolnimetatud kinnisvarale ja jaotada see vastavalt poolte osadele, s.o kummalegi

menetlusosalise osa on 3/10.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas hagi 15. novembri 2019 tagaseljaotsusega, jagas poolte vahel

pärandvara, s.o 3/5 mõttelise osa kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (registriosa nr

XXXXXXX) kaasomandist, vastavalt N.N. ja E.N. pärandvara mõttelistele osadele selliselt, et

hagejale jääb 3/10 mõtteline osa kinnistust ning kostjale jääb 3/10 mõtteline osa kinnistust.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 300 eurot, märkides, et muud hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega lõpetada poolte ühisomand kinnisvarale asukohaga

XXXXXXXXX ja jagada see vastavalt poolte osadele, s.o kostja osa on 1/10 ja hageja osa on

1/2. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis hageja poolte kuuluvate osade määramisel ning maakohus

jättis selle tähelepanuta. 22. märtsi 2012 pärimistunnistuse nr 443 kohaselt on N.N. pärijateks

võrdsetes (1/3) osades pärandaja üleelanud abikaasa E.N., ning pärandaja lapsed, s.o hageja ja

kostja. Pärijad pärisid 3/5 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXXXXXX. Ülejäänud 2/5

mõttelise osa omanikuks on J.F.. Vaidlusalune 3/5 mõttelist osa kinnistust kuulusid N.N. ja

E.N. ühisvara hulka. Seega oli N.N. surma hetkel temale kuuluv osa kinnistust 3/10 ja E.N.

kuuluv osa samuti 3/10 kinnistust. N.N. surma järgselt läks seega pärijate vahele jagamisele

N.N. kuulunud 3/10 mõttelist osa kinnistust. Arvestades E.N. osa abikaasade ühisvaras, on

peale N.N. surma pärijate osad järgmised: E.N. osa – 2/5 (3/10 + 1/10), hageja osa – 1/10, kostja

osa – 1/10. 12. augusti 2015 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 947 kohaselt on

surnud E.N. ainupärijaks hageja. Seega on hageja osaks pärast E.N. surma ½ (2/5 + 1/10) ning

kostja osaks endiselt 1/10.

Hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Maakohus ei kohustanud hagejat enne

tagaseljaotsuse tegemist esitama menetluskulude nimekirja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 15. novembri 2019 otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

5. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust.

Kuigi maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, mis on iseenesest

TsMS § 444 lg 3 järgi lubatud, oleks maakohus siiski pidanud vähemasti hagi aluseks olevaid

asjaolusid otsuses kirjeldama, et vältida tulevasi vaidlusi sama eseme kohta samal alusel (vt

V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. –

TsMS § 444/3.4).

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab

kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on jätnud

asjas eelmenetluse sisuliselt läbi viimata, selgitamiskohustuse täitmata ja asja lahendamiseks

olulised asjaolud tuvastamata.

Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjas tähtsate asjaolude kohta seaduses sätestatud korras

seisukoha võtmata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 2 teise lause

mõttes, mis toob endaga kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmise (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

Ringkonnakohus nõustub ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei andnud hagejale

võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 176 lg 2 järgi annab kohus kirjaliku

menetluse korral enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

väiteid ei hinda.

Hageja on esitanud pärandvara jagamise nõude. Maakohtul tuleb teha kindlaks kaaspärijate

osade suurused esitatud tõendite põhjal või vajadusel selgitada, et menetlusosalistel tuleb oma

väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada.

7. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke