4-19-2449/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-2449

1 (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2449 [2500,19,000070] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi V.K kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri teabebüroo 01.04.2019 otsusele väärteoasjas nr 2500,19,000070 Kaebuse esitaja V.K (ik: XXX) Kaitsja Heldur Otti Kohtuvälise menetleja ametnik Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teabebüroo

(Pikk tn 18,

linn,

maakond) Pärnu Pärnu vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 201 lg 2; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas:

Jätta V.K ja Piirivalveameti Lääne kaebus rahuldamata ja Politseiprefektuuri teabebüroo 01.04.2019. a otsus väärteoasjas nr 2500,19,000070 muutmata.

Rahatrahv 480 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas

a/a-le või EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220195030881. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4-19-2449

2 (7) Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.01.2020.a.

Asjaolud ja menetluskäik

14.03.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna kiirreageerija Romek Oksa väärteoprotokolli nr AB1417298 selle kohta, et V.K 14.03.2019 kella 13.10 ajal X linnas X tn xx maja juures X tänava ja X tänava vahel X tänava suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (30.12.2017 ja 16.02.2018). Oma teoga rikkus menetlusalune isik lii pannes sellega toime klusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

01.04.2019.a otsusega nr 2500,19,000070 määrati kohtuvälise menetleja poolt

eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest V.K-le karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

Kaebuse sisu

29.04.2019.a esitas V.K kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning väärteomenetlus väärteo toimepanemise tunnuste puudumise tõttu lõpetada (VTMS § 29 lg 1 p

1) VTMS § 132 p 3 mõttes. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud riigi kanda.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna peaspetsialist Imre Veber oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

V.K kaebus rahuldamata. Tegu on tahtliku ja korduva liiklusseaduse nõuete rikkumisega menetlusaluse isiku poolt. Liiklusregi andmetel menetlusalusel isiku juhtimisõigus on peatatud. Isikut on varasemalt kõrvaldatud liiklusest, kuid järeldusi menetlusalune isik teinud ei ole. Kohtuvälisel menetleja puuduvad andmed, millisel põhjusel isik ei läbi tervisekontrolli ning samuti, kas isiku tervislik seisund lubab isikul ohutult osaleda liikluses juhina. Varasema rikkumise eest on V.K karistatud väärteokorras LS § 201 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde.

4-19-2449

3 (7) Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 201 lg 2 kohaselt on sama tegu isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1417298 kohaselt heidetakse V.K-le ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et V.K juhtis mootorsõidukit, tegi seda ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning oli varasema

lt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunud tehioludes. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V.K kõrvaldati 14.03.2019 kella 13.10 ajal X linnas X tn xx maja juures mootorsõiduki X X (reg märk xxx XXX) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel.

Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja M K ütlused (tl 4). Ka V.K ei ole mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas eitanud. Väärteoprotokollis antud ütlustes V.K selgitab, et juhtis autot, kuna advokaat ütles, et ajutine juhtimine on lubatud kuni tervisetõendi taastamiseni.

Asjaolu, V.K puudub juhtimisõigus, tõendab 07.11.2018. a tehtud liiklusregistri väljavõte (tl 5), mille kohaselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust ning juhtimisõigus on peatatud.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse isikule, kes paneb mootorsõiduki juhtimise toime isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud. Kaitsja leidis, et kuivõrd asjas puudub varasem liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani tehtud otsus menetlusaluse isiku juhtimiselt kõrvaldamiseks on õiguslikult põhjendamatu V.K-le ette heita LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist ning teda karistada mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 201 lg 2 I alternatiivi alusel. Kohtuväline menetleja, saates asja materjalid kohtusse, on lisanud materjalide juurde ka varasema juhtumiselt kõrvaldamise otsuse. 16.02.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 7) kohaselt on V.K varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 16.02.2018 LS § 91 lg 2 p 3 alusel. 16.02.2018 toime pandud väärteo eest karistati V.K 40 eurose rahatrahviga (tl 6). Seega on asja materjalide juures

4-19-2449

4 (7)

olemas varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Küll aga tõepoolest ei ole asja materjalide juurde esitatud 30.12.2017 otsust, millele on protokollis viidatud. Samas ei muuda see V.K olukorda.

Lisaks leiab kaitsja, et protokollis viidatud dokumentide hulgast ei nähtu tõendit (s.o vastavasisulist haldusakti), mille kohaselt oleks menetlusaluse isiku juhtimisõigus peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud (VTMS § 2, 31 lg 1 ja KrMS § 60). Menetleja poolt tehtud pelk väidetav päring (õigustloovat tähendust mitteomavasse) liiklusregistrisse ei kvalifitseeru lubatavaks ja asjakohaseks tõendiks isikul mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise kohta.

Seega kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 (väärteokoosseisu põhistuse puudumine) ja lg 2 mõttes, kui karistas menetlusalust isikut teo eest (mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud – LS § 201 lg 2 II alternatiiv), mille toimepanemine ei ole leidn ud

tõendamist. Kohus leiab, et kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1417298 kohaselt heidetakse

V.K-le ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole oluline, kas V.K juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud. Juhtimisõiguse mõiste määratleb ka LS § 94 lg 1. Vastavalt LS §-le 94 lg-le 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. V.K on aga varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, seega puudub tal juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid ei ole V.K vaidlustanud.

Maanteeameti 16.05.2019.a vastuse kohaselt peatati V.K juhtimisõigus 18.05.2018.a otsusega nr 28-12/116-1.

Otsus kättesaamist on isik kinnitanud 30.05.2018.

V.K juhtimisõiguse peatamise aluseks oli tervise infosüsteemi vahendusel 23.04.2018 väljastatud mootorsõiduki juhtimist keelav otsus, s.t isiku terviseseisund ei vasta LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Kohus leiab, et kaitsja esitatud teiste üksikute arstide tõendid (kohtu toimik lk 31-32) ei tõenda, et isik võib sõidukit juhtida. Vastavalt LS §-le 102 lg-le 1 teeb A-, B-, BE-, C-, CE-, D- ja

DEkategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki, T-kategooria traktori ja liikurmasina, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon. Kaitsja esitatud tõendid ei ole aga väljastatud ühegi LS §-s 102 lg-s 1 nimetatud isiku(te) poolt.

30.08.2019. a on SA Pärnu Haigla ja 12.09.2019 Ida-Tallinna Keskhaigla saatnud kohtule päringule vastused, millest nähtub töötervishoiu arsti otsus, et V.K ei sobi autot tervislikel p

õhjustel juhtima ning talle ei väljastata tervisetõendit /……………./ tõttu.

V.K on Maanteeameti 18.05.2018.a otsuse nr 28-12/116-1 edasi kaevanud halduskohtusse. Maateeameti otsuse edasikaebamine ei ole antud asjas määrava tähtsusega, kuivõrd tulenevalt V.K terviseseisundist on tal keelatud mootorsõidukit juhtida. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-18-1273 p-s 9 (V.K kaebus, millega vaidlustatakse Maanteeamet 18.05.2018. a otsust nr 28-12/116-1) on leidnud, et

4-19-2449

5 (7)

. Kohus märgib, et V.K ei ole tema kohta välja antud tervisetõendit halduskohtus vaidlustanud, seega puudub tal kehtiv tervisetõend ja tal on keelatud mootorsõidukit juhtida ning seetõttu on olnud ka põhjendatud tema kõrvaldamine korduvalt sõiduki juhtimiselt.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et V.K pani toime LS § 201 lg s 2 sätestatud - objektiivsele koosseisule vastava teo.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et V.K pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Menetlusaluse isikuna antud ütlustest selgus, et V.K teadis, et tal puudub kehtiv tervisetõend. Samuti pidi talle olema teada, et ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud ja seda samal põhjusel. Seega pidi isikule olema teada, et tal on keelatud mootorsõidukit juhtida ning seda ei muuda asjaolu, et advokaat lubas tal seda teha.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et V.K pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on V.K täitnud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et V.K-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

4-19-2449

6 (7)

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusregistri kohaselt oli V.K väärteo toimepanemise ja kaebuse esitamise hetkel üks kehtiv karistus LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Käesolevaks hetkeks on karistus 16.02.2018.a rikkumise eest kustunud. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik V.K suhtes kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi, millest on põhjendatult lähtunud ka kohtuväline menetleja.

V.K süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning V.K pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle.

Kuivõrd juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik karistada ka isikuid, kelle juhiload on kehtivuse kaotanud või kes juhivad mootorsõidukit perioodil, mil nendelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, siis on V.K süü nimetatud olukordadega võrreldes suurem. Seda põhjusel, et V.K on potentsiaalselt ohtlik liikluses, sest tema terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega seab V.K oma tegevusega ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et V.K teos ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 mõttes. Arvestades eeltoodud -

süüd mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et V.K süü on keskmisest mõnevõrra suurem.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik V.K mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri kohaselt on V.K varem karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Nimetatud teo eest määrati V.K-le 03.05.2018. a otsusega karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Seega on V.K aasta varem pannud toime samalaadse liiklusrikkumise ning ka selle rahatrahvi tasumine ei suutnud teda mõjutada edaspidiselt uusi samasuguseid tegusid mitte toime panema. Kuivõrd V.K ei ole nimetatud karistusest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist, kuid samas on antud karistus käesolevaks hetkeks kustunud, siis võib kohtu hinnangul talle praegusel juhul mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

4-19-2449

7 (7)

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt V.K-le määratud 120 trahviühiku ehk 480 euro suurune rahatrahv, mis on mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, üldja eripreventiivsetele eesmärkideel. Seetõttu jätab kohus V.K-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra muutmata.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et V.K süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Samuti vastab V.K määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus V.K kaebuse rahuldamata ja Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo 01.04.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2500,19,000070 muutmata.

Anu Tammeniit Kohtunik