1-17-8761/103 · 1-17-8761/103 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 10. jaanuar 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-8761 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 19. detsembri 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siim Raev ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Siim Raevu ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni määruskaebused läbi vaatamata. 2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Raul Tosmann Siim Raevule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. 3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Siim Raevult Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. 4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse

süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus

tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. märtsi 2018. a otsusega tunnistati Siim Raev süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks ning

S. Raevule mõisteti 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu

1. augusti 2017. a otsusega mõistetud karistusega mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust alates 2. juunist 2017.

- 2 -

2. Tartu Maakohtu 6. veebruari 2019. a määrusega vabastati S. Raev tingimisi enne tähtaega ning ta allutati elektroonilisele valvele. Katseaeg määrati kuni 2. aprillini 2020. Elektroonilise valve kestuseks määrati 7 kuud. Lisaks kontrollnõudetele määrati S. Raevule kohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsida

endale töökoht või võtta end Töötukassas ühe nädala jooksul vabanemisest arvele, alluda ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele sõltuvusravile, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (va pereliikmed).

3. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2019. a määrusega allutati S. Raev katseajal täiendavalt elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud, kuid mitte kauem kui katseaja lõpuni.

4. 18. novembril 2019. a tegi kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pöörata S. Raevu karistus täitmisele. S. Raev rikkus elektroonilise järelevalve korda. Lisaks tuvastas ametnik KarS § 75 lg 2 p-s 7 nimetatud rikkumise (teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) kohustuse rikkumise. 17. detsembril 2019.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettepaneku juurde lisades, et vahepeal PPAst laekunud informatsiooni kohaselt tuvastati S. Raevul narkootikumide tarvitamine, st kriminaalhooldusalune on rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu.

5. Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati.

6. Kohus tuvastas, et S. Raev rikkus neljal korral (7., 8., 11. ja 12. novembril 2019. a)

elektroonilise valve täitmisega seotud tingimusi. Kohus luges rikkumised tahtlikeks, arvestades, et tegemist on korduvate rikkumistega. Isikule on ajakava tutvustatud, mille kohta ta on andnud allkirja.

7. S. Raev on katseaja jooksul kahel korral tarvitanud narkootilisi aineid. 12. septembril 2019.

a kontrolliti kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ja S. Raevul tuvastati kanepi tarvitamisele viitavad tunnused. 12. novembril 2019. a tuvastas politseipatrull taas S. Raevul kanepi tarvitamise tunnused. S. Raev kinnitas, et tarvitas kanepit 8. novembril 2019 kodus. Kohus luges rikkumised tahtlikeks.

8. KarS § 75 lg 2 p 7 rikkumised usaldusväärselt tõendamist leidnud ei ole, kuivõrd S. Raevule võis olla teadmata asjaolu, et ta suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega.

9. Kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ei ole ega täida eesmärki. Kohus andis S. Raevule võimaluse kanda karistust vabaduses. Ta vabastati tingimisi enne tähtaega 6. veebruaril 2019. 4. oktoobril 2019. a määrati ta täiendavalt elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud. Vaatamata

talle antud võimalustele, on S. Raev jätkanud kohustuste rikkumist. Arvestades S. Raevu

suhtumist, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud ega tulemuslik. Võttes arvesse rikkumiste korduvust ja rikutud kohustuste sisu, on põhjendatud pöörata karistus täitmisele.

MÄÄRUSKAEBUS

10. S. Raev ja tema kaitsja taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.

11. Kaitsja

arvates on karistuse täitmisele pööramine ennatlik. Kaalumata on täiendavad

võimalused süüdlase parandamiseks ja ümberkasvatamiseks. Kriminaalhooldaja võttis kõik

selgitused ühel päeval, mis näitab, et kriminaalhooldaja ainsaks eesmärgiks oli ettepaneku

- 3 -

tegemine karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja ei teinud S. Raevule ühtegi hoiatust ning enda minetusi arvestamata taotles karistuse täitmisele pööramist.

12. 14. novembril 2019. a väljendas S. Raev ka pahameelt, et tema sõltuvusprobleemiga ei ole

kriminaalhoolduses tegeletud. Asjakohaseks ei saa pidada kriminaalhooldaja selgitusi, et

S. Raev ei ole sõltuvusprobleemist kriminaalhooldajat teavitanud. Kriminaalhooldajale olid teada S. Raevule katseajaks pandud lisakohustused. Seega ei saanud ta õigustada oma tegemata jätmisi teadmatusega S. Raevu sõltuvusprobleemist. Paraku on S. Raev kanepisõltlasena jäetud kriminaalhooldaja vajaliku abita ja tähelepanuta. S. Raevu puhul tuleb aga esile tõsta, et ta läks ise psühhiaatriakliinikusse abi otsima ja ka sai seda, ent paraku kriminaalhooldaja süül liiga hilja. Sisu- ja nõuetekohasel kriminaalhooldusel juba 2019. a veebruaris psühhiaatriakliinikusse

suunamisel oleks kaitsja arvates elektroonilise valve kohustuse rikkumine narkootilise aine tarvitamise osas olnud välistatud.

13. Arusaamatuks jääb ka kriminaalhooldaja väide, et S. Raev lahkus neljal korral varem töölt. Siin on tegemist ilmselgelt puuduliku ajakava koostamisega kriminaalhooldusametniku enda

süül. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks pidi S. Raev (kes sai töökohast positiivse iseloomustuse) tööpäeva lõppedes täiendavalt pool tundi sihitult aega veetma, kus ta üldse pidi selle aja viibima ja mis on sellise ajakava mõte.

14. Kriminaalhooldaja etteheited on põhjendamatud ning sisukohane töö tema poolt on jäänud tegemata. Sellest ongi tingitud S. Raevu rikkumised, mis ei anna aga alust karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse jätkamine oleks tulemuslik ning võttes arvesse rikkumiste sisu ja korduvust, mis paljuski on tingitud puudulikust kriminaalhooldusest, ei ole põhjendatud

erakorralist ettekannet rahuldada ega pöörata S. Raevule mõistetud ärakandmata vangistust täitmisele.

15. S. Raev

selgitab, et lahkus tõepoolest varem töölt neljal korral ning rikkus ka kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

16. Töölt varem lahkumisi põhjendab S. Raev varem antud selgitustega. Täiendavalt lisab ta, et selgitused kõigi rikkumiste kohta võeti samaaegselt. Kriminaalhooldaja aga teavitas S. Raevu rikkumistest alles pärast 4. rikkumist, kuigi valvekeskus informeerib hooldajat momentaalselt igast rikkumisest eraldi.

17. Kanepisõltuvuses osas ei ole S. Raev kriminaalhooldaja poolset abi ja toetust saanud. Seda

on ta otsinud ja saanud iseseisvalt. Psühhiaatri vastuvõttude ja raviga on S. Raev juba probleemidest jagu saamas.

18. Paika ei pea kriminaalhooldaja väide, nagu poleks S. Raevuga võimalik kriminaalhooldust jätkata. 12. novembril 2019. a, mil kriminaalhooldaja tegi kohtule ettekande, oleks ta pidanud tegema kirjaliku hoiatuse, nagu kriminaalhooldusseadus ette näeb. Varsti juba aasta aega käib

S. Raev kriminaalhoolduses ainult elektroonilise valve ajakavasid koostamas, ent kriminaalhooldaja ei ole temaga kordagi vestelnud, ega uurinud abivajadust. Kõik probleemid on S. Raev lahendanud iseseisvalt. S. Raev palub kohtult võimalust jätkata kriminaalhoolduse ja raviga väljaspool vanglat, sest praegusel juhul katkestaks vangistus juba tulemusi andnud ravi ning raske vaevaga saavutatu.

- 4 - RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.

20. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised S. Raevu puhul tuvastatuks. Määruskaebustes märgitu kohaselt on rikkumised aset leidnud põhjusel, ent need on põhiliselt seletatavad kriminaalhooldaja töö kvaliteediga. Nimelt leiavad nii kaitsja kui ka S. Raev, et kui

kriminaalhooldaja oleks pakkunud S. Raevule abi ning koostanud ka ajakavad vastavalt tegelikule olukorrale, ei oleks rikkumisi toimunud.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või

isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai

kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte

kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.

22. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi

täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

23. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks

korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et tegemist ei ole S. Raevu esimese rikkumisega –

vaatamata varasemalt talle antud võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, hoidis S. Raev korduvalt ja tahtlikult kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et S. Raevu suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.

24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud

katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas vähene. Seetõttu puuduks S. Raevu kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.

25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.

26. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Kaitsja on taotluse järgi tutvunud kohtumäärusega, vestelnud kahel korral telefonitsi S. Raevuga kokku 1 tunni ja koostanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö

eest taotleb ta tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud.

- 5 -

27. Kuna S. Raevu määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 129,60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Raevult riigi kasuks välja mõista.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus