1-19-9031/61-19-9031/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9031 (19284000425) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi S.P üdistuses KarS § 424 lg järgi sü 1 kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav S.P (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

S.P süüdi ) § 424 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku (KarS lg 1

karistuse 6 (kuus) vangistust. ks kuud

KarS § päeva mõistetud 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.-03.11.2019.a, s.o 3 karistusaja hulka lugeda

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M katseaeg kuud ning äärata S.P-le 1 (üks) aasta 6 (kuus) mõistetud vangistust (kakskümmend ) päeva ei pöörata 5 (viis) kuud ja 27 seitse täit S.P ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § misele, kui

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata S.P-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata S.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Ps

ühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - -postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata S.P-le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.P-lt karistusena ära mootorsõiduki lisa juhtimis 3 (kolmeks) kuuks. e õigus

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.P-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha eurot

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna- kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooks l, alates päevast, mil u kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja . K - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K naalhooldaja kriminaalhooldus- äitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud koh hooldus ustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (maksei - nfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti või e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.P mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 mis seisnes selles, et tema juhtis 01.11.2019.a. kella 17.02 KarS § 424 järgi, paiku tee 2 juures Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu külas Paistu mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,79 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus S.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista KarS § 68 lg 1 424 lg 1 karistuseks 6 kuud vangistust. alusel arvata S.P-l 01.11.2019 03.11.2019.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva - karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva

t kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et S.P-l

käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema

on kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata S.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem

ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - iinik

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakl - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - -postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata S.P-le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

5

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutam et kokkulepp ise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates kü - simustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. alusel k KarS § 424 lg 3 ohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava

S.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot.

KrMS § 189 lg 1 koha menetluse kulude hüvitamine otsus selt kohtueelses menetluses kriminaal - tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 1 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s kokku 973,20 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha 876 eurot ja 97,20 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et riigi õigusabi tasu kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus S.P on kahtlustatavana kinni peetud 01.-03.11.2019, seega on viibinud S.P eelvangistuses . KarS lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus- 3 päeva § 68 juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik