4-19-5309/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri 21. juuli 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 karistati Martin Pärna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. Pärnal võimaldati tasuda rahatrahv ositi, viimase osamakse tähtaeg oli 21. oktoobril 2017. Otsus jõustus 8. augustil 2017.
Legislator headnote
AI generated4-19-5309/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Pärnal on PPA Ida prefektuuri 21. juuli 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 mõistetud rahatrahv 120 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, M. Pärnal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
9. jaanuar 2020 Kohtuasja number 4-19-5309 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Martin Pärnale (isikukood 39101310283) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. novembri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja Martin Pärn Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri 21. juuli 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 karistati Martin Pärna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot.
M. Pärnal võimaldati tasuda rahatrahv ositi, viimase osamakse tähtaeg oli 21. oktoobril 2017. Otsus jõustus 8. augustil 2017.
2. 15. oktoobril 2019 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule avalduse M. Pärnale määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt ei ole M. Pärn rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvaid registripäringuid tema vara ja sissetulekute kohta. M. Pärnal ei ole kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub M. Pärnal seega vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Temalt rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik.
3. Viru Maakohtus 11. novembril 2019 toimunud kohtuistungil, kus arutati kohtuvälise menetleja avaldust rahatrahvi asendamiseks, avaldas M. Pärn, et rahatrahv on tasumata. Rahatrahvi asendamisega arestiga ta nõus ei olnud, märkides, et talle kantakse arvele raha
2(3) ja sellest saaks kustutada trahve. Ta on ka ise proovinud organiseerida, et 50% rahast läheks hagide katteks. Talle on arusaamatu, miks uusi trahve ei kustutata, ainult vanu. Vaidlustatud kohtumäärus
4. Viru Maakohus rahuldas 11. novembri 2019. a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas M. Pärnale PPA Ida prefektuuri 21. juuli 2017. a otsusega määratud rahatrahvi
30 trahviühiku ulatuses, ehk summas 120 eurot kolme päeva pikkuse arestiga.
5. Kohus asus seisukohale, et M. Pärna rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole M. Pärn trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Ka on M. Pärn kinnipeetav. Ta kannab vanglas Viru Maakohtu 21. mai 2019. a otsusega mõistetud 1 aasta
5 kuu pikkust vangistust ning tema eeldatav vabanemisaeg on 3. mai 2020. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte, seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti ei ole selgunud aresti kohaldamist välistavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärn, kes palub kohtumääruse tühistada.
7. M. Pärn heidab ette, et maakohus ei ole määruses välja toonud selgitusi, mis ta andis kohtuistungil. Kohtumäärus peab sisaldama kohtu ees oleva isiku ütlusi. Jääb mulje, et maakohtul ei olnud plaanis otsustuse tegemisel tema poolt avaldatut üldse kaaluda. Tema selgitas maakohtus, et ta oleks saanud rahatrahvi tasuda. Ta tahab trahvi tasuda määruskaebuse esitamisest kümne tööpäeva jooksul, kuna see on tal võimalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Pärnal on PPA Ida prefektuuri 21. juuli 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005057 mõistetud rahatrahv 120 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, M. Pärnal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
M. Pärn ei ole määruskaebuses vastu vaielnud sellele, et rahatrahv on tal tasumata. Küll lubab ta tasuda trahvi kaebuse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. M. Pärn ei ole ringkonnakohtule edastanud tõendit, mis kinnitaks tema poolt rahatrahvi tasumist. Tõendamise kohustus lasub M. Pärnal.
9. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et M. Pärna rahatrahv on põhjendatud asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest möödunud enam kui kahe aasta jooksul ei ole ta rahatrahvi tasunud ning täitemenetlus on ebaõnnestunud. Vaatamata määruskaebuses antud lubadusele, pole M. Pärn trahvi tasunud ka praeguseks. On selge, et rahatrahvi jätkuv sissenõudmine M. Pärnalt ei oleks põhjendatud ning otstarbekas ja möödapääsmatu on asenda see arestiga.
10. Ringkonnakohus lisab ka, et kuigi KarS § 72 lg 1 lubab mõistetud rahatrahvi asendada aresti kõrval alternatiivselt üldkasuliku töö tegemise kohustusega, M. Pärna puhul sellest võimalusest rääkida ei saa. Nimelt selgitas esimese astme kohus välja, et M. Pärn kannab vanglas talle Viru Maakohtu 21. mai 2019. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkust
3(3) vangistust ning tema eeldatav vabanemise aeg on 3. mai 2020. M. Pärna viibimine kinnipidamisasutuses välistab võimaluse asendada tema rahatrahv üldkasuliku tööga.
11. Määruskaebuses heidab M. Pärn maakohtule ette, et kohus jättis määruses kajastama tema selgitused 11. novembri 2019. a kohtuistungil. Ringkonnakohus möönab, et M. Pärna ütlused on jäänud kohtumääruses välja toomata. Tegemist ei ole aga olulise rikkumisega, mis seaks kahtluse alla määruse põhjendatuse. Alust ei ole arvata, et esimese astme kohus
M. Pärna istungil öeldut otsustuse tegemisel ei arvestanud. Samuti on ilmselge, et M. Pärna poolt kohtuistungil väljendatu (vt käesoleva määruse punkti 3) ei ole küllaldane, muutmaks tema rahatrahvi asendamise arestiga põhjendamatuks.
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. novembri 2019. a määruse muutmata ja M. Pärna määruskaebuse rahuldamata.
Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)