2-19-14862/12 · 2-19-14862/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-14862 Tsiviilasi M.P hagi O.P vastu igakuise elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.P , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X- XX, XXXXX XXXXXX, XXXXXX vald, XXXX maakond Hageja seaduslik esindaja P.R.P, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX, XXXXX XXXXXX, XXXXXXX vald, XXXX maakond, e-post XXXXXXXXXXXXXXXXXX Hageja lepinguline esindaja Aleksander Laus, OÜ HUGO, e-post aleksander@juristaitab.ee Kostja O.P , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX, XXXXX XXXXXXX, e-post XXXXXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja M.P ja kostja O.P vahel 06.01.2020. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostja O.P kohustub hagejale M.P tasuma elatist summas 180,00 (ükssada kaheksakümmend) eurot kuus, alates käesoleva kompromissi allkirjastamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o XX.XX.XXXX. a. 1.2. Kostja O.P kannab M.P igakuise elatise maksed lapse ema P.R.P arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXX XXXX, iga eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis“; 1.3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 2. Lõpetada M.P hagiavalduse osas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 15. jaanuariks 2020. a kella 14.30-ks määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu.

2

4. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 1. Hagiavaldus 25.09.2019. a esitasid hagejad M.P ja M.P (alaealised lapsed) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi igakuise elatise nõudes kostja O.P (alaealiste laste isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt elavad hagejad koos emaga ning kostja ei anna hagejatele ülalpidamist piisaval määral. Kostja on maksnud 2019. a septembris elatist hagejate ülalpidamiseks 150 eurot, kuid see pole piisav hagejate vajaduste rahuldamiseks. Hagejad paluvad kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis kummagi hageja kasuks alates 25.09.2019. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. 30.09.2019. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil 15.01.2020. a.

2. Kompromissleping 07.01.2020. a (allkirjastatud 06.01.2020) esitasid pooled (hagejad seadusliku esindaja vahendusel) kohtule alljärgneva kompromisslepingu: 1. Hageja 1 M.P (laps) ja hageja 2 M.P keda esindab hagejate seaduslik esindaja P.R.P (laste ema) ja kostja O.P (laste isa), lepivad kokku alljärgnevas: 1.1. Hageja 1 M.P loobub elatise nõudest kostja vastu. 1.2. Kostja O.P (lapse isa) kohustub hagejale 2 M.P tasuma elatist summas 180.00 eurot kuus, alates käesoleva kompromissi allkirjastamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o. XX.XX.XXXX.a; 1.3. Kostja O.P kannab M.P igakuise elatise maksed lapse ema P.R.P arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXX XXXX iga eelneva kuu viimaseks kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“; 1.4. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. KOHTU SEISUKOHT 3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada hageja 2 M.P osas ja menetluse asjas lõpetada. Hageja 1 M.P osas on kohus menetluse lõpetanud. 3.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

3

Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.3. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.4. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. 3.5. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel hageja M.P osas ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.6. TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.7. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.8. TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 15. jaanuariks 2020. a kell 14.30. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.

4. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik