2-17-14239/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14239

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 28. augusti 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXX),

hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Kostja

Eesti

Vabariik

(Tallinna

Vangla

kaudu,

registrikood 70001113), lepinguline esindaja Irene Iskül

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. augusti 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta XX kanda. Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 25. septembril 2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks

koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2017. a

määrusega riigi õigusabi taotluse ning määras hagejale riigi õigusabi osutajaks advokaadi.

Sama määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning

kohustas hagi tagamise korras Tallinna Vangla meditsiiniosakonnal anda hagejale ravim

„Lyrica“ vastavalt tootja soovitusele manustamiseks kapslis kuni praeguses tsiviilasjas tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

1.1. Hageja

esitas

14. novembril 2017

maakohtule

hagi

ning

28. detsembril 2017

hagiavalduse täpsustuse Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju

hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu määramisel.

1.2. Hageja väitel oli ta kinnipeetav Tallinna Vanglas. Hagejale on ordineeritud ravim Lyrica

või Pragiola, mille toimeaine on pregabaliin. Hageja peab ravimit manustama kaks korda

päevas - hommikul 150 mg ja õhtul 75 mg. Kostja väljastas hagejale ravimit vees lahustatud

kujul (üldtunnustamata ravimi manustamise viis). Ravim oli vanglaametniku poolt seda

ümbritsevast kapslist välja võetud ja vees lahustatud. Pregabaliin on retseptiravim, mis ei ole

kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Ravimiamet selgitas 17. juuli 2017. a

vastuses hageja teabenõudele, et: „Ravimiinfodes ei ole öeldud, et ravimit võiks kapslist

eemaldada. Originaalravimi tootja (Pfizer) kinnitab, et ametlikke uuringuid kapslist välja

võetud ja lahustatud pregabaliiniga tehtud ei ole, ravimi stabiilsus sellisel viisil pole teada ja

tootja ei kiida seda manustamisviisi heaks ega soovita seda.“ Seega on ravimi manustamine

tootja poolt ette nähtud üksnes kapslis (üldtunnustatud ravimismeetod). Vangistusseadusest

(VangS) ega Tallinna Vangla sisekorra eeskirjadest ei nähtu kostjale õigust manustada hagejale

ravimit teistsugusel viisi, kui tootja on ette näinud. Kuivõrd ravimi pregabaliin vees lahustatuna

manustamise mõju inimese organismile ei ole tootja poolt uuritud, ei ole ravimi sellisel kujul

manustamise mõju inimese organismile teada.

1.3. Kostja rikkus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 1 p 1 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 763 lg 1 sätestatud norme. Kostja katsetas hageja peal ilma tema

nõusolekuta üldtunnustamata ravimi manustamise meetodit. Sellise tegevusega põhjustas

kostja hagejale hirmu ja muret oma tervise pärast. Kui ravimit manustati hagejale kaks korda

päevas tootja poolt märgitud viisil ehk kapslis, siis hageja valusid või tõmblusi alajäsemetes ei

tundnud ning hageja enesetunne oli terve ööpäeva normaalne. Seevastu lahustatud kujul ravimi

manustamise mõju lakkas kella 15–16 vahelisel ajal ja hageja hakkas jalgades tundma

vibreerivat valu, mis tekitas halva ja hulluks ajava enesetunde. Lahustatud kujul ravim väljus

tõenäoliselt uriiniga kehast kiiremini kui kapslis manustatud ravim. Lisaks puudub teadmine,

kuidas üldtunnustamata ravimi manustamise meetodi kasutamine võib tulevikus hageja tervist

mõjutada.

1.4. Kostja tekitas ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega hagejale mittevaralise kahju.

Kostja osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuli osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt

oodatava hoolega. Hageja palub kohtul määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis kujutaks õiglast hüvitist

ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud valu ja kannatuste eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Puudub vaidlus, et

kostja osutas hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Kostja ei

3 (6)

ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Puuduvad tõendid, et pregabaliin oleks vees

lahustatud kujul tervisele kahjulik. Hageja paiknes Tallinna Vanglas ajavahemikul

28. juuni 2017 kuni 27. detsembrini 2017. Hageja 28. juuni 2017. a tervisekaardi kandest

nähtub, et hagejal oli Tallinna Vanglasse saabudes kehtiv digiretsept pregabaliini kohta.

Tallinna Vanglas muudeti 12. juunil 2017 seni kehtinud praktikat. Uue korra kohaselt antakse

kinnipeetavatele ravimeid, mille toimeaine on pregabaliin lahustatud kujul. Tallinna Vangla

direktori 31. jaanuari 2013 .a käskkirjaga nr 20 kehtestatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 20.8

järgi antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud

või lahustatud kujul. Kuigi pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, on kostja

meditsiiniosakonnal õigus tugevatoimelist ravimit purustatud ja lahustatud kujul anda, et oleks

jälgitav ravimi korrektne manustamine. Ravimi infolehes ei ilmne vastunäidustust ravimi

lahustamise osas. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangust saab järeldada, et

ravimi lahustatud kujul manustamine ei ole tervist kahjustav. Lisaks on Ravimiameti

ohutusjärelevalve büroo spetsialist kinnitanud, et infodes ei ole märget, et ravimi kapslit ei tohi

avada. Seega ei olnud kostja tegevus hagejale pregabaliini lahustatud kujul andmisel

õigusvastane. Hagejale ei ole vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud. Hageja on vangistuses

viibides korduvalt pöördunud kostja meditsiiniosakonna poole, kuid ei ole kordagi kurtnud

vibreerivat valu jalgades. Hageja tagantjärgi esitatud väide vibreeriva valu kohta jalgades on

paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema tervis oleks halvenenud

ning ravimi lahustatud kujul manustamine põhjustas temale igapäevaselt valu ja kannatusi.

Lisaks ei kuulu kohaldamisele VÕS § 763 lg 1, sest pregabaliini vees lahustatud kujul andmine

ei kvalifitseeru üldtunnustamata meetodi alla.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 28. augusti 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas seatud hagi

tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust

maakohus kindlaks ei määranud, sest kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude

väljamõistmist.

3.1. Maakohus leidis, et kostja ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Pregabaliini vees

lahustatud kujul andmine ei kvalifitseeru üldtunnustamata ravimeetodi alla. Seega ei kuulu

VÕS § 763 lg 1 kohaldamisele. Asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kostja osutatud

tervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes või et kostja ei tegutsenud

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Asjaolu, et lahustatud kujul ravimi

manustamise ohutuse kohta puuduvad uuringud, ei tähenda automaatselt, et sellega kaasneb

kahju ravimi kasutajale. Juhul kui pregabaliini manustamine vees lahustatud kujul oleks

keelatud, siis peaks see info sisalduma toote infolehes. Maakohus nõustus kostjaga, et kuigi

pregabaliin ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, lähtus kostja ravimi manustamisel

vangla eeskirjadest ja vajadustest. Kostja valis ravimi manustamisviisi, mis võimaldas paremini

jälgida ravimi sihtotstarbelist kasutamist, sh vältimaks ravimi tahtlikku kogumist ja

üleannustamist.

3.2. Terviserikkest tulenevat kahju pidi VÕS § 770 lg 4 kohaselt tõendama hageja. Asjas ei

ole leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale ravimi manustamine vees lahustatuna tekitas

hagejale kahju. Hageja viibis perioodil 28. juuni 2017.a – 24. oktoober 2017.a korduvalt kostja

meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul, kuid ei kurtnud kordagi vibreerivat valu jalgades ega

asjaolu, et ravimi lahustatud kujul võtmine vähendab ravimi mõju. Arvestades hageja tihedaid

pöördumisi meditsiiniosakonna poole, ei ole usutav, et hagejal esinesid igapäevased valud

jalgades ja halb enesetunne, kuid ta selle kohta midagi arstidele ei öelnud. Hageja ei ole

tõendanud, et lahustatud kujul lakkas ravimi toime kiiremini, kui kapslis manustamisel. Samuti

ei ole hageja tõendanud, et ravim pregabaliin oleks vees lahustatuna tervisele kahjulik.

4 (6)

3.3. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, puudus maakohtul vajadus analüüsida

tervishoiuteenuse osutaja vastutust VÕS § 770 lg 1 kohaselt ega tuvastada väidetava kahju

tekkimisega seonduvad asjaolud.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kostja rikkus VÕS § 763

sätestatud kohustusi, sest võimaldas hagejal ravimit manustada üksnes vees lahustatud kujul.

Hageja ei ole andnud ei arstile ega vanglale nõusolekut ravimi manustamiseks tootja poolt

ettenähtust erineval viisil ja vaidles ravimi lahustatud kujul manustamisele vastu. Hageja ei ole

andnud nõusolekut ravimi katsetustes osalemiseks.

4.2. Maakohtu järeldused, et raviteenuse lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud ja

hagejale ei ole kahju tekkinud, ei põhine tõenditel. Hagejal puudub teadmine, millise tõendi

abil oli võimalik usaldusväärselt tõendada tekkinud hirmu ja muret oma tervise pärast, mida

põhjustas ebatavaline ravimi manustamise viis. Lisaks ei ole teada, kuidas võib tulevikus

ebatavaline ravimi manustamise viis hageja tervist mõjutada.

4.3. Maakohtul puudusid meditsiinialased eriteadmised hindamaks, kas kostja poolt hagejale

ravimi ebatavalisel viisil manustamise võimaldamine oli vastavuses VÕS § 762 sätestatud

nõuetega. Teaduslikud uuringud ravimi lahustatud kujul manustamise mõjude kohta puuduvad.

Maakohus jättis tähelepanuta Ravimiameti 17. juuli 2017.a selgituse, et kapslist välja võetud ja

lahustatud pregabaliini kasutusviisi puhul on tegemist registreeritud näidustuse välise

kasutamisega, mille kohta puuduvad efektiivsuse ja ohutuse uuringud. Kuigi Ravimiamet on

15. augusti 2017.a vastuses märkinud, et ravimiinfos ei ole märget keelu kohta kapslit avada,

ei muuda see olematuks asjaolu, et ravimi efektiivsuse ja ohutuse uuringud sellise kasutuviisi

kohta puuduvad. Lisaks ei põhine teaduslikel uuringutel Tervishoiuteenuste kvaliteedi

ekspertkomisjoni 14. septembri 2017.a koosoleku protokollis märgitud hinnang, mille kohaselt

pole tõenäoline, et vees lahustatud kujul manustatud ravim võiks tervist kahjustada.

4.4. 15. oktoobril 2019 esitatud taotluses palus hageja tunnistada kostja tegevus ehk hageja

vaba tahte vastaselt allutamine meditsiini- ja teaduskatsetele vastuolus olevaks Eesti Vabariigi

Põhiseaduse §-ga 18. Lisaks palub hageja tunnistada kostja tegevuse õigusvastaseks seoses

ravimi väärmanustamiseks sundimisega ebameeldivuste ja kannatuste tekitamisena VangS § 41

mõistes, kuna hageja vajas ravi ning oli seega sundseisus.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu

otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et pooled ja maakohus on valesti kvalifitseerinud vaidluse aluseks

oleva õigussuhte eraõigussuhtena. Iseenesest on õige see, et üldjuhul toimub tervishoiuteenuse

osutamine ka vanglas eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määrus

haldusasjas nr 3-18-1757, p 12 ja selles viidatud lahendid). Samas ei ole ringkonnakohtu

hinnangul hagejale väljakirjutatud ravimite manustamine vanglas selliselt, et need võetakse

kapslist välja ja lahustatakse, hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise lepinguga.

8. Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 esimese lause

kohaselt tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise

5 (6)

seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VÕS § 758 lg 1 tähenduses

on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige

patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine,

nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus (vt

Riigikohtu erikogu 8. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-4-1-16, p 8).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et ravimi enne selle hagejale andmist

kapslist väljavõtmise ja vees lahustamise eesmärgiks ei olnud leevendada tema vaevusi, hoida

ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kostja väitel

oli selle eesmärgiks vältida kinnipeetavate tahtlikku ravimi kogumist. Sisuliselt on tegemist

vangla julgeolekukaalutlustega. Ka hageja ei ole väitnud, et kostjal olnuks mingi meditsiiniline

põhjendus ravimi lahustamiseks. Õigussuhe on eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund

suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga,

milles võivad olla eraisikud (vt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-

11, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla julgeolekukaalutlustest lähtuv ravimi

manustamise viisi valik ilmselgelt selline, mis oleks olemuslikult sarnane eraisikutevahelise

suhtega. Tegemist on avaliku võimu rakendamisega avalikes huvides. Seega on tegemist avalik-

õigusliku suhtega.

10. Siiski ei ole eeltoodu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. TsMS § 631 lg 3 kohaselt ei saa

apellatsioonkaebuses tugineda sellele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus. Seega ei ole

apellatsiooniastmes enam võimalik saata asja lahendamiseks pädevuse järgi halduskohtule ja

ringkonnakohus saab asja ise lahendada.

11. Ringkonnakohus leiab, et hagejale mõeldud ravimite vees lahustamine oli toiming

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming

olema kooskõlas õigusaktidega, st sellel peab olema õiguslik alus. Praegusel juhul ei ole kostja

viidanud sellele, millisel õiguslikul alusel hagejale mõeldud ravimeid vees lahustati. Asjas ei

ole esitatud ka sel ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorda, millele kostja on osaliselt viidanud.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik seisukohta võtta, kas kostja poolt ravimite vees

lahustamine oli õiguspärane või mitte.

12. Maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on aga õige vaatamata sellele, et

asja materjalide pinnalt pole võimalik kindlaks teha, kas kostja käitumine oli õiguspärane.

Nimelt isegi juhul, kui kostja tegevus oli õigusvastane, on mittevaralise kahju hüvitamise

eelduseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt kas isiku väärikuse alandamine,

tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumine või au või hea nime teotamine. Maakohus leidis, et hageja ei ole talle kahju tekkimist

tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega. Hageja väitis hagis, et talle

tekkis kahju seoses sellega, et ta hakkas jalgades tundma „vibreerivat valu“ ning ta tundis hirmu

ja muret enda tervise pärast. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormisest pidi hageja oma väiteid

kahju tekkimise kohta tõendama. Asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et hagejal oleks

tekkinud ravimi teistsuguse manustamise tõttu tervisekahjustus, sh tema viidatud valu jalgades.

Maakohus on õigesti viidanud sellele, et hageja haigusloo väljavõttest (I kd, tl 94-96) nähtuvalt

on hageja vangistuses viibides korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole, kuid kannetest

ei nähtu, et hageja oleks pöördunud meditsiiniosakonna poole hagis kirjeldatud

terviseprobleemide tõttu. Ainus viide valule jalgades oli töölevõtu eelsel läbivaatusel ning

sealjuures oli arst pidanud seda ebausutavaks ja märkinud, et seda ei olnud hageja tükk aega

kurtnud. Seega ei ole tõendatud, et hagejal väidetud valud esinesid. Hageja väidetud mure ja

hirm oma tervise pärast ei anna aga RVastS § 9 lg 1 järgi alust mittevaralise kahju hüvitamist

nõuda.

13. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohus kontrollib apellatsioonkaebuse pinnalt üksnes

seda, kas maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõigust ning hinnanud õigesti

tõendeid. Seetõttu on ringkonnakohus seotud mh ka hagi piiridega ning ei saa lahendada

6 (6)

taotlusi, mis lähevad maakohtule esitatud hagi piiridest välja. Praegu on menetluses üksnes

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja 15. oktoobri 2019. a menetlusdokumendis

esitatud taotlused väljuvad hagi piiridest, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Ande Tänav