1-19-7184/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7184 (19284000347 Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi R.L lg 2 süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav R.L (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 01.03.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-593, karistatud KarS § 424 lg 1 järgi

8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega kohaldades katseaega

1 aasta

; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalme

249 kohus otsustas: netluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

1. Tunnistada R.L (KarS) lg 2

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse

ks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 019.a, s.o 2 päeva mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.-05.09.2 karistusaja hulka lugeda R.L-il ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt

74 lg 1, 2 täitmisele. Karistusest kuulub R.L-il kohaselt ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada R.L-i

saabumisest kinnipidamiskohta. Ülejäänud karistus, s.o 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks)

päeva vangistust ääb tingimisi kohaldamata. äärata j M R.L-ile katseaeg 2 (kaks)

aastat ei ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS R.L §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s i

d: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas –

; xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata R.L-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata R.L-ile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -Eesti Regionaalhaigla ambulato

Põhja orse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel määrata R.L-ile katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus R.L-ile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.L-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) riigi õigusabi tasu eurot

ja (kaheksakümmend seitse) äärata kriminaalmenetluse eurot 60 senti riigi kasuks. M kulud 963 (üheksasada kuuskümmend kolm) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul 20.a. veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 80 järgmiselt: 1) alates 20 (kaheksakümmend tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; ) eurot 30 senti 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt 25. kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §

318 sätestatud alustel Tartu Ring -s konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal sellekohase ettekande alusel määrata hooldusametniku täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postiv -posti aadressile. Makseinfo tehakse õi e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise R.L toime pannud kuriteona korduva joobeseisundis mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu KarS § 424 lg 2 järgi, 01.03.2017.a otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis uuesti 04.09.2019 kella 00.01 paiku Viljandi linnas Paala tee 4 juures mootorsõidukit Mercedes Benz C180, registreerimismärgiga - XXX XXX omamata juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus R.L kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. Tulenevalt

424 lg 2 KarS § 68 lg st 1 arvata mõistetav - a karistuseaja hulka R.L-i poolt eelvangistuses viibitud

2 päeva (04.09.2019.a – 05.09.2019.a) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. Ülejäänud 9 kuud ja 21 päeva vangistust jätta R.L-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui R.L ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiet

eistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et R.L on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata R.L-ile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - -postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

K R.L-ile katseajaks arS § 75 lg 4 alusel määrata lisakohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord tegema kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja me u kvalifikatnetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019

5 ( määrusest nr 11 Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 5 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava R.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 87,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - . kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s u 963,60 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokk sundraha 876 eurot ja 87,60 riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus R.L on kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.09.2019, seega on R.L viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

2 päeva. KarS § 68 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik