Legislator Case Law & Legislation
3-20-43/2 AI generated

3-20-43/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-43/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel 08.01.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks X. X vara suhtes,

Legislator headnote

AI generated

3-20-43/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X vara suhtes,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2020, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-20-43

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet;

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

X. X (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 08.01.2020 taotlus;

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kohtuliku

hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) X. X omandis olevale kinnisasjale registriosa

numbriga xxxxxxx, asukohaga Tallinna linn, Xxxxxx xx xx,

summas 29 992 eurot ja 50 senti;

3. Saata käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb

kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. X. Xle toimetada määrus kätte pärast

täitetoimingute sooritamise kohta kohtule teabe laekumist

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja

kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel 08.01.2020 Tallinna

Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks X. X vara suhtes,

valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise X. Xle kuuluvale korteriomandile registriosa

numbriga xxxxxxx, asukohaga Tallinna linn, Xxxxxx xx xx, summas 29 992 eurot ja 50 senti.

2. Taotlusest nähtuvalt tegeleb maksuhaldur X X X (registrikood xxxxxxxx) maksuvõla

sissenõudmisega. Seisuga 07.01.2020 on X X X maksuvõlg 25 082 eurot ja 50 senti (sh arvestuslik

intress). X X X maksvõlg tekkis 23.01.2019 maksuotsusega määratud maksukohustusest summas 17

426,98 eurot ning nimetatud maksusummalt arvestatud intressist, mis 07.01.2020 seisuga on 7 655,52

eurot. Äriregistri andmebaasi kohaselt oli X X X maksuvõla tekkeperioodil (09.2017 kuni 02.2018)

juhatuse ainuliikmeks X. X (03.09.2012 kuni 13.08.2018).

3. Maksuhaldur alustas X X X juhatuse liikme X. X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlust käesoleva taotluse esitamisega kohtule. Maksumenetluse eesmärk on vastutusotsuse

koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla X. Xle solidaarne vastutus X X X-ga.

Maksuhaldur on tuvastanud, et X. X juhtis võlgnevuse tekkimise ajal ainuisikuliselt X X X-d. Kui

äriühingul on üks vastutav seaduslik esindaja, siis sellises olukorras juhatuse liige mitte ainult ei

korralda esindatava kõikide kohustuste täitmist, vaid ta reaalselt täidabki need kohustused ise. Seega,

kui äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on äriühingut faktiliselt juhtinud,

võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada selle juhatuse liikmele. Vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on X. X solidaarne vastutus X X X maksuvõla tasumise

eest kogusummas 25 082,50 eurot, sh intressid. Maksuhalduril on käesolevaks hetkeks tekkinud

põhjendatud kahtlus, et X. X tegevuse ja X X X maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning X.

X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt X X X-ga.

4. Maksuhaldur on arestinud vastavate korralduste alusel X X X arvelduskontod kõikides

krediidiasutustes alates 12.03.2019 maksuotsusega määratud maksukohustuste katteks.

Sissenõudmistoimingute tulemusena maksuotsusega määratud maksukohustus vähenenud ei ole.

Äriühingule registervara ega sõidukeid ei kuulu. Samuti ei kuulu äriühingule väärtpaberikontot. X X X

kustutati KMKR registrist 26.07.2018 ning viimane töösuhe lõpetati 31.07.2018. X X X ei ole tegutsev

äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

MKS § 96 lg 5 kohaselt on vastutusotsuse koostamise eelduseks muuhulgas asjaolu, et

maksukohustuslase vara arvelt pole võimalik nõuet rahuldada (seda näitab 3 kuu vältel ebaõnnestunud

nõude sundtäitmise sissenõudmine).

5. X. X oli X X X juhatuse ainuliikmeks perioodil 03.09.2012 kuni 13.08.2018 ning osanikuks kuni

10.08.2018. 23.01.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/045473-9 kohustati X X X-d tasuma 17 428,04

eurot, kuivõrd äriühing kajastas maksustamisperioodil september 2017 kuni veebruar 2018

tegelikkusele mittevastavaid arveid. Seega soovib maksuhaldur vastutusotsusega X. Xlt solidaarselt

nõuda sisse X X X maksuvõla, mis tekkis X. X juhatuse liikmeks oleku perioodil. Võimalik

vastutusotsusega nõutav kohustus X. Xlt on 25 082,50 eurot, millest 17 426,98 eurot on

maksuotsusega määratud maksukohustus ning 7 655,52 eurot nimetatud maksusummalt arvestatud

intress. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku

tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat.

Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles

esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul on maksustamisperiood 09.2017 ja

deklaratsiooni esitamise päev 20.10.2017. Kui vastutusmenetluses tuvastatakse, et maksuvõlgnevus on

tekkinud tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 20.10.2022 ning raske hooletuse puhul

20.10.2020. Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud.

6. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

osutuda raskemaks või isegi võimatuks ja see seisukoht tugineb alljärgneval:

6.1. X. X varasem käitumine X X X majandustegevuse korraldamisel, sh tegelikkusele mittevastavate

arvete kajastamine X X X raamatupidamises. Tegelikkusele mittevastavate arvete kasutamine

iseloomustab X. X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib

X. X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks

võõrandada oma vara.

6.2. X. X andis X X X kontrollimenetluses vastuolulisi ning ebausutavaid selgitusi. X. X ei teadnud,

kuidas kujunes tehingute hind ega osanud nimetada kontakte, kes teenust osutas. Muuhulgas

võõrandas X. X X X X 13.08.2018 Ukraina kodanikule Y. Y vältimaks kaasaaitamiskohustuse

täitmist. Nimetatu iseloomustab X. X pahatahtlikkust temal lasuvate kohustuste täitmisel.

6.3. Äriregistri andmebaasi kohaselt on X. X seotud 2 äriühinguga, X X (xxxxxxxx) ja X X

(xxxxxxxx), millest viimase käive oli 2018. majandusaasta aruande järgi 157 731 eurot. Samas on X.

Xle deklareeritud töötasu 2019.aastal X X poolt miinimumpalga ulatuses, s.o 540 eurot. X. Xle

makstav töötasu on suurusjärgus, millele võimaliku vastutusotsuse väljastamise korral sissenõuet

pöörata ei saa. Seega pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

7. Maksuhaldur on tuvastanud, et X. Xle kuulub korteriomand asukohaga XXX, Lasnamäe linnaosa,

Xxxxxx xx xx (51,2 m2). Kinnisvaraportaali kv.ee kohaselt on 07.01.2020 seisuga Xxxxxx tänaval

müügis x korterit, moodustades keskmiseks m2 hinnaks 1995,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt on X. Xle

kuuluva Xxxxxx tänava korteri ligikaudne turuhind 102 183,24 eurot. X. Xle kuulub ka korteriomand

asukohaga XXX, Kesklinna linnaosa, Xxxxx xx x (20,3 m2) ja korteriomand asukohaga XXX,

Kesklinna linnaosa, Xxxxx xx x (12,7 m2). X. Xle kuuluvate Lubja tänava korterite keskmised

turuhinnad on hinnanguliselt 47 420,80 eurot ja 29 627,20 eurot. Lisaks kuulub X. Xle haagis Guilette

Xxxxxx, mis on väheväärtuslik arvestades võimalikku vastutuskohustust. Väärtpaberikonto X. Xl

puudub. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest kõige sobivam

meede hüpoteegi seadmine X. X korteriomandile asukohaga Xxxxxx xx xx. Seda põhjusel, et

hüpoteegi seadmine ei takista kinnistul asuva korteri kasutamist ega käsutamist. Eeltoodust tulenevalt

peame vajalikuks hüpoteegi seadmist X. Xle kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx

selliselt, et oleks tagatud X X X sissenõutav maksuvõlg kogusummas 25 082,50 eurot ja eeldatavad

sundtäitmise kulud. Maksuhaldur ei pea vajalikuks hüpoteekide seadmist X. Xle kuuluvatele

korteriomanditele Lubja tänaval kuivõrd viidatud korteriomandid on väiksed, korterite turuväärtus ei

pruugi vastata keskmisele turuväärtusele ning seetõttu võib maksuhalduri nõue jääda tagamata.

Muuhulgas on X. X elukoht märgitud aadressile Xxxxx xx x/1 – 10. Käesolevas taotluses on kohtuliku

hüpoteegiga koormatava kinnistu turuväärtuseks hinnatud 102 183,24 eurot, millest 3% moodustaks

3065,49 eurot, mistõttu lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on 2 000 eurot. Seega

peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 29 992,50 eurot (25 082,50 eurot + 2580

eurot kohtutäituri tasu + 2000 eurot täitmiskulude katteks).

8. Maksuhaldur selgitab, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetatakse konkreetse isiku vastu

suunatud täitetoiming, kui X. X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 29

992,50 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 122. Kui X. X

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 25 082,50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 on

sätestatud, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase poolse seletuse esitamise nõuet maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise lihtmenetluses ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

10. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

maksukorralduse seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale.

11. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse

sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS §

1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on

käimas. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus.

Seega on tegemist prognoosiga, kus tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

12. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu maksukorralduse seaduse § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

13. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

14. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud X. X suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur leiab, et X. X on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi

ning vastutab solidaarselt X X X maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine. Kohus peab võimalikuks maksuhalduri sellekohastest selgitusest ning põhjendustest

lähtuda.

15. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab veel maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kontrolli

tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et

sundtäitmise võimatus võib tuleneda maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et ka eelnimetatud

eeldus on täidetud. Maksuvõla tekitamine ning tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel

iseloomustab maksuhalduri hinnangul X. X suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse.

Maksuhaldur on seisukohal, et sarnaselt viidatud suhtumisega avalik-õiguslikesse kohustustesse võib

X. X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja et taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

16. Taotlusest nähtuvalt ei esine käesoleval juhul MKS § 96 lg 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid

vastutusotsuse tegemise. X. X oli taotluses märgitud andmete kohaselt X X X juhatuse liige perioodil,

mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

17. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, samuti maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, tuleb nõustuda, et antud juhul on põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete rakendamata

jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või võimatu. Seega on Maksu- ja Tolliameti

taotlus selles toodud asjaoludel põhjendatud. Taotluses on ka märgitud, et maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud X. X suhtes, kui isik esitab MKS § 121 ja § 122 kohase tagatise.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik