2-19-12869/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12869 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Kristo Kaljulaiu (Kaljulaid) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja Kristo Kaljulaid (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) ja Kristo Kaljulaiu (Kaljulaid, kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kristo Kaljulaid tasub tsiviilasjas nr 2-19-12869 Aktsiaseltsile PlusPlus Capital kokku 56,29 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 10,65 eurot, viivisest 8,14 eurot ja hagi esitamise tasutud poolest riigilõivust 37,50 eurot.

1.2. Kristo Kaljulaid tasub Aktsiaseltsile PlusPlus Capital punktis 1 nimetatud võlgnevuse kolmes osas selliselt, et: a. 20 eurot tuleb tasuda hiljemalt 20. jaanuariks 2020, b. 20 eurot tuleb tasuda hiljemalt 20. veebruariks 2020 ning c. 16,29 eurot tuleb tasuda hiljemalt 20. märtsiks 2020.

1.3. Muud menetluskulud, v.a pool riigilõivust 37,50 eurot, jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-12869.

3. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 37,50 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE662200221052378572.

2 (3) Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. augustil 2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kristo Kaljulaiult (kostja) võlgnevuse saamiseks. Maakohus võttis 28. augusti 2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagi osas seisukoht.

2. Kostja esitas 6. septembril 2019 vastuse hagile, milles ta nõustus põhiosa ja viiviste tasumisega, kuid ei nõustunud sissenõudmis-, menetlusja õigusabikuludega.

3. Maakohus edastas 11. septembril 2019 menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimise võimaluste kaalumiseks ning andis kompromissi sõlmimiseks tähtaja

30. september 2019. Juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, palus maakohus esitada ülevaate kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest.

4. Hageja esitas 30. septembri 2019 ülevaate kompromissläbirääkimistest ning oma seisukoha kostja 6. septembri 2019 vastuse osas. Ka kostja esitas maakohtule 30. septembril 2019 oma põhjendused kompromissettepaneku osas.

5. Maakohus edastas 27. detsembril 2019 menetlusosalistele täiendava kompromissettepaneku ning selgitas tõendamiskoormusega seonduvat. Kohus palus pooltel vastata kohtu kompromissettepanekule hiljemalt 6. jaanuariks 2020.

6. Hageja saatis kohtule 3. jaanuaril 2020 selgituse haginõudele ning seisukoha kompromissettepaneku osas. Kostja saatis seisukoha kompromissettepaneku osas 6. jaanuaril 2020.

7. Pooled esitasid 7. jaanuaril 2020 maakohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

10. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

3 (3) üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

12. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, v.a pool hagi esitasmisel tasutud riigilõivust, mille tasub kostja vastavalt kompromissis kokkulepitule.

13. Hageja taotlusel kuulub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (75 eurot) pool, s.o 37,50 eurot, tagastamisele Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE662200221052378572 TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

14. TsMS § 64 lg 2 alusel võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik