2-16-19017/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.06.2018 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi.

2. Kohtuotsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus võttis 29.11.2018 otsusega vastu

hageja loobumise nõuetest tuvastada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1-7

tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks ja lõpetas eelnimetatud nõuete

menetluse.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) hagi

ja tunnistada kehtetuks Piimandusühistust E-Piim Kalev Kanni (füüsilisest isikust

ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) väljaarvamise aluseks olev Piimandusühistu E-

Piim juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 ja üldkoosoleku 18.11.2016 otsus nr 8 Kalev Kanni

21.07.2016 kaebus nr 1-6/955 tema väljaarvamise osas Piimandusühistust E-Piim.

2. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja

kanda.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja Riigikohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

08.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-19017

Kohtuasi

Kalev Kanni (Kann) (füüsilisest isikust ettevõtja

ärinimi PÄIVILA TALU) hagi Piimandusühistu

E-Piim vastu juhatuse 17.06.2016 otsuse ja

üldkoosoleku 18.11.2016 otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Apellatsioonkaebuse hind

Piimandusühistu E-Piim apellatsioonkaebus

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PÄIVILA TALU FIE Kalev Kann kaudu

(registrikood 10210980), esindaja vandeadvokaat

Alar Eiche

Kostja

Piimandusühistu

E-Piim

(registrikood

10260498), esindajad vandeadvokaadid Sandra-

Kristin Kärner ja Arne Ots

Kohtuistungi aeg

25.11.2019

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Kalev Kann (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, hageja) esitas 19.12.2016

Pärnu Maakohtule Piimandusühistu E-Piim (kostja) vastu hagi, milles palus tühistada või

tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 hagejat puudutavas osas (otsuse p

12) ning tühistada kõik kostja 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. 7.05.2018 palus hageja lõpliku nõudena tühistada või tunnistada

kehtetuks kostja juhatuse 17.06.2016 otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja

(otsus nr 7, p 12; juhatuse otsus) ning tühistada või tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016

üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus eelnimetatud juhatuse otsuse

kehtetuks tunnistamiseks (üldkoosoleku otsus nr 8). Teiste samal üldkoosolekul vastu võetud

otsuste vaidlustamisest hageja loobus. Maakohus ei teinud hagist osalise loobumise kohta

määrust.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja liige. Juhatus arvas 17.06.2016 otsusega hageja ühistust

välja põhjendusega, et hageja kahjustab ühistu mainet, kuna ta on avaldanud kostja

üldkoosolekutel ja ajakirjanduses kostja kohta korduvalt ebaõigeid väiteid. Samuti takistab

hageja oluliselt ühistu tegevust (esitab üldkoosolekutel provotseerivaid küsimusi, segab

koosolekuid, on algatanud mitmeid kohtuvaidlusi).

Hageja vaidlustas enda väljaarvamise üldkoosolekul, mis toimus 18.11.2016, kuid üldkoosolek

jättis juhatuse otsuse muutmata. Hageja leiab, et tema väljaarvamine kostja liikmete hulgast on

materiaalselt vale ja ka formaalselt ebaseaduslik. Kostjal ei olnud alust hagejat ühistust välja

arvata. Hageja ei ole ajakirjandusele ebaõigeid andmeid avaldanud. „Võrumaa Teatajas“

avaldas artikli ajakirjanik, kes ei arvestanud hageja parandustega. Kohtuvaidlustest rääkimine

ei ole ühistu halvustamine. Ajakirjanduses avaldatud piimandusega seotud mõtteavaldused ei

saa olla väljaarvamise põhjuseks. Hageja ja kostja erimeelsused tulundusühistuseaduse

kohaldamisel ei saa ühistu mainet kahjustada. Hageja esindaja ei ole üldkoosolekutel ühistut

halvustanud. Koosolekul esitatud küsimusi ning seal peetud diskussiooni ei saa lugeda ühistut

kahjustavaks.

Hageja õigusi rikuti ka sellega, et talle saadeti juhatuse otsus väljavõttena protokollist alles

21.11.2016 ja tal võimaldati üldkoosoleku materjalidega tutvuda alles 16.11.2016.

Üldkoosolekul ei loetud ette juhatuse otsust, hageja kaebust, juhatuse seisukohta kaebuse kohta

ega väljaarvamise põhjendusi. Üldkoosolekul otsustati anda hagejale oma seisukoha

esitamiseks aega ainult kümme minutit. Hageja väljaarvamine pandi hääletusele juhatuse

loodud negatiivses õhkkonnas ja juhatusele sobilikul viisil. Üldkoosoleku protokoll ei vasta

tegelikkusele. Koosolekul ei loetud kokku poolthääli, vaid ainult vastu- ja erapooletud hääled,

aga protokollis on märgitud ka poolthäälte arv. Lisaks ei vasta protokoll helisalvestisele.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. Hageja arvati välja kostja põhikirja p-de

2.14.3 ja 2.14.17 alusel põhjendusega, et ta kahjustab ühistu mainet ja takistab oluliselt ühistu

tegevust ning esinevad muud mõjuvad põhjused. Hageja väljaarvamiseks oli alus, kuna hageja

ja tema esindaja esitasid kiuslikke ja provokatiivseid küsimusi, venitasid üldkoosolekute kulgu

ning takistasid teiste liikmete elukorraldust. Hageja on algatanud neli põhjendamatut

kohtuvaidlust, et tekitada ühistule tööd juurde. Samuti on ta avaldanud meedias kostjat

halvustavaid väiteid.

Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel ega pidamisel ei ole seadust rikutud. Hagejale

tagati üldkoosolekul ärakuulamisõigus. Hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõuet, kuna ta ei esitanud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg 3 järgi

nõutavat vastuväidet. Juhatus ei pidanud oma otsust ega selle põhjendusi üldkoosolekul ette

lugema. Protokollist nähtuvalt võimaldas kostja hageja esindajal ettekandega jätkata ka pärast

kümne minuti möödumist ning hageja jõudis lugeda ette peaaegu kõik oma seisukohad.

Üldkoosolekul vastuvõetud otsused sisalduvad koosoleku protokollis. Dokumendid on

autentsed. Kuigi hageja kaebus juhatuse otsuse peale ei olnud protokolli lisaks, oli kõigil

liikmetel võimalik sellega soovi korral tutvuda. Ka muid hageja väidetud rikkumisi ei esinenud.

Maakohtu otsus

3. Pärnu Maakohus rahuldas 18.06.2018 otsusega hagi ja tunnistas nii juhatuse kui ka

üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Menetluskuludest jättis maakohus 75% kostja kanda ja 25%

hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja olnud kostja tegevuse suhtes küll kriitiline,

kuid see ei saa olla hageja väljaarvamise aluseks. Liikmelt ei saa võtta õigust kontrollida ühistu

töökorraldust. Olukorras, kus senised kohtuvaidlused on lõppenud jõustunud lahenditega

hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine ühistu halvustamine ega tema maine kahjustamine.

Lisaks on kohtumenetlus olnud avalik ja selle kajastamine ei saa kostja mainet kahjustada.

Ühistu kahjustamiseks ei saa pidada ka seda, et hageja on ajakirjanduses algatanud diskussiooni

piimahinna üle. Ka „Võrumaa Teatajas“ ilmunu ei anna alust hagejat välja arvata. Ühistu

liikmel ei ole keelatud oma mõtteid ja seisukohti avaldada ega ühistu tegevust kritiseerida.

Samuti ei saa hagejale ette heita seda, et ta esitas üldkoosolekutel küsimusi kohtuvaidluste

menetluskulude kohta. See ei ole ühistu maine kahjustamine. Õiguslike küsimuste püstitamine

ei saa kellegi mainet kahjustada. Ühistu liikmel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse.

Seega ei olnud kostjal alust hagejat välja arvata ja vaidlusalune juhatuse otsus tuleb TÜS § 52

lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kuna juhatuse otsus tuleb kehtetuks tunnistada, on kehtetu ka

üldkoosoleku otsus, millega juhatuse otsus jäeti muutmata.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsus, millega jätta

hagi rahuldamata ning jaotada teisiti menetluskulud. Maakohus on hagi rahuldamisel eksinud

materiaalõiguse kohaldamisel (TÜS § 52 lg 3, TsÜS 38 lg 5, kostja põhikirja p-d 2.14.3 ja

2.14.7), rikkunud menetlusnorme, otsus on olulises osas põhjendamata ja vastuoluline, tõendite

hindamisel on eksitud.

Hageja arvati ühistust välja kostja juhatuse 17.06.2016 otsusega. Hageja väljaarvamine oli

põhjendatud põhikirja p 2.14.3 (ühistu liige kahjustab ühistu mainet/ühistu liige takistab

oluliselt ühistu tegevust) või p 2.14.7 (esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks) alusel.

Hageja väljaarvamise tingis tema pikaaegne käitumine. Kostja kordab apellatsioonkaebuses

maakohtus esitatud seisukohti hageja käitumise aadressil ja heidab hagejale ette järgnevat:

- hageja kritiseerib, et tingimused, millisena kostja oma liikmetega piimamüügilepinguid

sõlmib, on ekslikud ning väärad;

- kritiseerib, kuidas kostja liikmetelt varutud piima kvaliteeti kontrollib;

- hageja avaldab pahameelt ajaleheartikli vahendusel;

- hageja esitab koosolekutel ründavaid sõnavõtte eesmärgiga näidata kostja tegevust negatiivses

valguses;

- hageja vaidlustab kõiki kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid omamata selleks tegelikult

reaalset huvi (21.04.2016 ja 18.11.2016 üldkoosolekutel vastuvõetud otsused, vastavalt

tsiviilasi nr 2-16-11190 ning käesolev tsiviilasi).

- hageja väljaarvamist ühistust toetas 18.11.2016 97,9% üldkoosolekul osalenud ühistu

liikmetest ja seda on nõudnud ka kostja nõukogu oma 31.05.2016 koosolekul hageja

ebamõistlikult kriitilise käitumise tõttu.

Hageja ei ole selgitanud, kuidas on täidetud juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused

TsÜS § 38 kohaselt ning üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused TÜS § 52

kohaselt. Maakohus on esmakordselt otsuses kvalifitseerinud hageja juhatuse otsuse

vaidlustamise nõude TsÜS § 38 lg 1 järgi. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja juhatus tegi

hageja väljaarvamist puudutava otsuse 17.06.2016. Hageja oleks pidanud esitama hagi juhatuse

17.06.2016 otsuse nr 7 p 12 kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 17.09.2016, kuid tegi seda

19.12.2016. Nõude aegumise tõttu ei olnud võimalik hagi selle nõude osas rahuldada.

Kostja juhatuse otsus arvata hageja ühistust välja põhines põhikirjalistel alustel ning hageja

mitme aasta vältel esinenud käitumine andis väljaarvamiseks põhjust.

Hageja nõue tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus nr 8, millega jäeti

juhatuse otsus jõusse, tuleb jätta samuti rahuldamata, sest hageja ei esitanud ega lasknud

protokollida üldkoosolekul vastuväidet otsusele nr 8.

Maakohus on hinnanud hageja käitumist üksnes põhikirja p 2.14.3 valguses ning jätnud täiesti

hindamata, kas hageja aastatepikkune käitumine on käsitatav „muu mõjuva põhjusena“ liikme

väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.7 tähenduses. Maakohtu põhjendused ei ole eristatavad hageja

seisukohtadest. Maakohus on ekslikult jätnud kõik kostja väited hageja käitumise kohta

hindamata.

Maakohus tuvastas, et hageja on olnud kostja tegevuse suhtes kriitiline, see on põhjustanud

kostja juhtorganitele lisatööd ning hagejal on erinev nägemus piima hinnastamise küsimuses.

Selline käitumine on käsitatav ühistu maine kahjustamise ja ühistu tegevuse olulise

takistamisena.

Maakohus tuvastab õigesti otsuse p-s 5, et „Võrumaa Teataja“ 14.04.2016 artiklist jääb mulje

nagu pooled käiksid kohut piima tootmise küsimuse osas, kuigi ajal, mil kõnealune artikkel

ilmus, sellist vaidlust poolte vahel polnud. Võrumaa Teataja artiklit ning hageja põhjendamatult

kriitilist ja negatiivse tooniga intervjuud lugesid nii ühistu liikmed, tulevased liikmed ning

muud kolmandad isikud, kellele paratamatult jäi mulje, et kostja tegevus ei ole seadusega

kooskõlas. Pole alust seada kahtluse alla, et kostja tegevus on kooskõlas seaduse, põhikirja ja

sõlmitud lepingutega (piima varumise, piima kvaliteedi määramise ja piima hinnastamise osas).

Hageja poolt sellise sisuga intervjuu andmise ja ajakirjaniku artikli tekstiga nõustumisega võtab

hageja samuti vastutuse artiklis avaldatu eest. Kostja pidi artiklis avaldatu ümber lükkama

vastuartikliga.

Kostja vastas 21.04.2016 üldkoosolekul ammendavalt ühistu liikmete küsimusele „milles

seisnevad hageja ja kostja vahelised kohtuvaidlused“. Informatsioonisulgu ei olnud,

üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid saatis kostja hagejale postiga 20.05.2016.

Seega on hageja saanud kõik soovitud materjalid.

Maakohus ei ole viidanud, millele tuginedes luges maakohus hageja väite tõendatuks, et „Eesti

keskmine piima liitrihind 2016 märtsis oli 23,54 eurot“. Hageja väide Võrumaa Teataja artiklis,

et kostja tasus märtsis 2016 piima eest vähem, kui oli tol ajal Eesti keskmine hind. Suurtootjatel

ei ole paremad transporditingimused.

Tõendamata on hageja väide, et hageja ja kostja vahel peetud tsiviilvaidluses nr 2-13-50793 ei

olnud kostja õigusabikulud 80 000 eurot.

Maakohus on tuvastanud, et hageja lepingulise esindaja sõnavõtud 21.04.2016 üldkoosolekul

olid „kriitilised ja juhtorganite tegevust taunivad“. Kui üks liige järjepidevalt kritiseerib

isiklikult kostja juhtorganite tegevust kõigi teiste ühistu liikmete ees, mõjutab see ühistu mainet

tervikuna.

Hageja ühistusse kuulumise jätkumise võimaluse hindamisel on maakohus ebaõiglaselt

kasutanud käesolevas asjas peetud kompromissi läbirääkimisi. Kompromissina olid

läbiräägitavad üksnes piimamüügilepingu kommertstingimused, mitte aga hageja liikmelisuse

küsimus.

Maakohus ei hinnanud hageja väljaarvamise põhjendatuse põhikirja p 2.14.7 alusel. Hageja hea

usu põhimõtte vastane käitumine TsÜS § 32 ja § 138 mõttes seisnes kõikides nendes tegudes,

mis kostja on väljaarvamise teates esile toonud. Juriidilise isiku liikme hea usu põhimõtte

järgimise kohustus on tihedalt seotud juriidilise isiku organi liikme üldise lojaalsuskohustusega

juriidilise isiku suhtes. Kui kostja üldkoosolek on 97,9%-lise poolthäälteenamusega leidnud, et

hageja käitumine ei vasta sellele, siis juba ainuüksi see ongi „muu mõjuv põhjus“ liikme

väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.7 alusel.

Maakohus ei oleks tohtinud AS artikliga lugeda tõendatuks, et kostja piimahind erineb

ebamõistlikult, sest selline tõend ei ole usaldusväärne.

Hagist osalise loobumise järgselt 7/9 osas tuleb menetluskulud igal juhul samas proportsioonis

jätta hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud tervikuna hageja kanda jätta.

Maakohus ei arvestanud muid kaalukaid asjaolusid menetluskulude jaotamisel: hageja on

pidevalt menetlust koormanud asjassepuutumatute menetlusdokumentide ja tõenditega,

menetlust venitanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus tühistas 29.11.2018 otsusega maakohtu 18.06.2018 otsuse kostja juhatuse

ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise osas ja jättis uue otsusega hageja nõuded seoses

17.06.2016 juhatuse koosoleku otsustega läbi vaatamata. Ringkonnakohus võttis vastu hagist

loobumise 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1-7 tühisuse või kehtetuks tunnistamise osas ja

lõpetas selles osas menetluse. Ringkonnakohus rahuldas hagi ja tuvastas kostja 18.11.2016

üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisuse. Asjas kantud menetluskulud jättis kohus poolte endi kaasa.

7. Riigikohtu 05.06.2019 otsusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2018 otsus osas,

millega ringkonnakohus võttis vastu hageja loobumise nõuetest tuvastada kostja 18.11.2016

üldkoosoleku otsuste nr 1-7 tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks ja lõpetas

eelnimetatud nõuete menetluse.

8. Riigikohus tühistas 05.06.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus

tühistas maakohtu otsuse ja jättis kostja 17.06.2016 juhatuse otsuse nr 7 p 12 tühisuse või

kehtetuks tunnistamise osas hagi läbi vaatamata ning osas, milles kohus tühistas maakohtu

otsuse ja tuvastas 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisuse. Samuti tühistas Riigikohus

ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis tühistatud osas asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel

ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.

Ringkonnakohtu lahend

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu

ei ole enam menetluses hageja nõue tuvastada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1-7

tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks seoses nõuetest loobumisega. Selles osas on

ringkonnakohtu 29.11.2018 otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Samas arvestab

ringkonnakohus, et hageja loobus maakohtus osaliselt hagist ja maakohus arvestas seda

menetluskulude jaotamisel.

Praeguses menetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja võis hageja oma liikmete hulgast

välja arvata. Hageja on vaidlustanud 2 kostja organi otsust - esiteks juhatuse 17.06.2016 otsust,

millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, ja teiseks üldkoosoleku 18.11.2016 otsust,

millega jäeti rahuldamata hageja kaebus juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse peale. Mõlema

otsuse kehtivus on apellatsioonimenetluses vaidluse all.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb vaidlustatud osas jätta

muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21 ). Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS

§ 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Esmalt selgitab ringkonnakohus hageja nõuetega seonduvat. Hageja esitas 19.12.2016 hagi

nõudega tühistada kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 ja alternatiivselt tunnistada otsus

kehtetuks ning palus tühistada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse (I kd, lk 24-25).

19.01.2017 määruses andis maakohus hagejale aega hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks,

paludes selgitada, kas hageja taotleb eelnimetatud otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja

02.02.2017 vastuse p-s 12 selgitanud, et kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsused ei ole tühised,

tuleb hinnata hageja poolt alternatiivselt esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse korral, kas

ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku otsused on tühisuse asemel kehtetud (II kd, 94-97.

Riigikohus on 05.06.2019 otsuse p-s 16 selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks

tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu 27.03.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12) ja p-s 16.2, et kui isik esitab kohtusse hagi, paludes

eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on

eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.

Riigikohus on 05.06.2019 otsuse p-s 17 viidanud oma varasemale praktikale, mille kohaselt,

kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele

rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb

tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt

ka menetleda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus nr 3-2-1-55-14, p 31). Lisaks selgitas Riigikohus,

et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada

(tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka

otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse

vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Ringkonnakohus leiab, et seega on ekslik

kostja apellatsioonkaebuses väidetu, et kui hageja ei ole hagis lisaks otsuse kehtetuks

tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis ei saa kohus

otsuse tühisust tuvastada.

Riigikohus on praeguse vaidluse kohta tehtud otsuse p-s 17.3 märkinud, et kuna vaidlustatud

otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis oleksid kohtud pidanud kõigepealt

hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohtud oleksid tuvastanud, et

vaidlustatud otsus oli tühine, siis ei oleks nad pidanud sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet

oma otsustes käsitlema (vt TsMS § 442 lg 8 viies lause). Kolleegium märgib, et kostja

27.02.2017 menetlusdokumendist (II kd, lk 169–170) tuleneb, et vähemalt vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse puhul on kostja esitanud vastuväited ka juhuks, kui kohus käsitab hageja

nõuet otsuse tühisuse tuvastamise nõudena põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on

oluliselt rikutud.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus juhatuse otsuse vaidlustamisega seonduvat.

Vastavalt TÜS § 20 lg-s 1 sätestatule arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga

ettenähtud alustel. TÜS § 20 lg 2 kohaselt otsustab liikme väljaarvamise üldkoosolek, kui

põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Kostja põhikirja p 2.15 sätestab

juhatuse pädevuse liikme väljaarvamisel ja selle edasikaebamise võimaluse kas kostja

nõukogule või volinike koosolekule. Kostja põhikirja p 2.15 sätestab juhatuse pädevuse liikme

väljaarvamisel ja selle edasikaebamise võimaluse kas kostja nõukogule või volinike

koosolekule.

TÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus

või nõukogu, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate

kättesaamisest. Seega on ekslik kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu tulnuks juhatuse otsuse

vaidlustamiseks pöörduda 3 kuu jooksul kohtusse, st hageja nõue juhatuse 17.06.2016 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks on aegunud, kuivõrd hagi oleks tulnud kohtusse esitada hiljemalt

17.09.2016. Sama küsimust käsitles Riigikohus 05.06.2019 otsuse p-s 21, leides, et olukorras,

kus tulundusühistu liige on ühistust juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta

tehtud juhatuse otsuse vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda,

kui üldkoosolek ei ole juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui

ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Sama tuleneb ka

kolleegiumi varasemast seisukohast (vt Riigikohtu 3.06.2003 otsus nr 3-2-1-65-03, p 31). TÜS

§ 20 lg-st 4 ega ka muudest seadusesätetest ei tulene, et eeltoodud olukorras saaks eeltoodud

viisil vaidlustada ainult üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

kohaldanud õigesti seadust, lahendades sisuliselt 2 kostja organi otsust- nii juhatuse 17.06.2016

väljaarvamisotsust, kui ka 18.11.2016 üldkoosoleku otsust hageja väljaarvamisotsuse

rahuldamata jätmise kohta.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisega seonduvat.

TÜS § 521 lg 1 p 1-3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub ühistu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsus ei vasta

headele kommetele; oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul. Kohus on

seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole tühine, kuna see ei ole tagajärjena seaduses otse

sätestatud ega vastuolus heade kommetega ega riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Maakohtu menetluses ei toonud pooled esile

asjaolusid, mis annaksid aluse tunnistada kostja otsuse heade kommete vastaseks. Riigikohus

on praeguses vaidluses 05.06.2019 otsuse p-s 27 selgitanud, et heade kommete vastasus

eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla

kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.

Samuti ei väidetud maakohtu menetluses, et otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda

oleks oluliselt rikutud. Ringkonnakohus leiab, et kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus ei ole

tühine.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid, mis seonduvad kostja 2

organi otsuse kehtetuks tunnistamisega.

Kostja on apellatsioonkaebuses enamuses korranud maakohtu menetluses hagile esitatud

vastuväiteid ja neile on kohus otsuses vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, ega rikkunud

materiaalõiguse norme, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise ja uue otsusega hagi rahuldamata

jätmise. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule tõendite hindamise osas ja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohus on

lahendanud tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel (TsMS § 5 lg 1). Kohus on

täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja pooled on saanud küllaldaselt oma väiteid põhjendada

ja tõendada.

Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja kostja juhatuse 17.06.2016 otsusega ja seda

põhjendati põhikirja p 2.14.3 (ühistu lige kahjustab ühitu mainet/ühistu liige takistab oluliselt

ühistu tegevust) või p 2.14.7 (esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks) alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja väljaarvamiseks ühistust

puudusid materiaalõiguslikud alused, mistõttu kostja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta

oli kehtetu.

Apellatsioonkaebuses on kostja loetlenud maakohtu menetluses hagejale esitatud etteheiteid,

mida saab kokkuvõtlikult nimetada tegevusteks, mis häirivad kostja tööd, st hageja on kriitiline

kostja tegevuse suhtes, avaldab pahameelt Võru Teatajas ajaleheartikli vahendusel, esitab

koosolekutel ründavaid sõnavõtte ja vaidlustab üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid.

Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et ühistu liikmelt ei saa võtta õigust kontrollida kostja

töökorraldust ja tegevuse õigsust. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja tegevusele peavad

sellega kaasnema tagajärjed. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks 14.04.2016

ajaleheartiklis avaldatu, et olukorras, kus kohtuvaidlused poolte vahel on lahenenud jõustunud

kohtuotsustega hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine käsitletav kostja halvustamise või

maine kahjustamisena, nagu on kostja hageja ühistust väljaarvamisteates leidnud. Samuti ei ole

kohtu arvates aluseks hageja väljaarvamisele artiklis avaldatu ajakirjaniku tõlgendus

suurtootjate eelistamises väiketootjate ees ja piimahinna kujunemise teema käsitlus. Kohus on

selgitanud, et puudub vaidlus, et hageja on pikka aega soovinud selgust ühistu liikmetele

piimahinna kujunemisel ning 07.08.2016 esitanud kostja vastu nõude kohustada ühistut võtma

vastu Päivila Talu piima ning tasuma selle eest ühistu liikmetele kehtestatud hindadega. Poolte

selgitusel on 2017 menetlus selles asjas peatatud kuni praeguse asja menetluse lõppemiseni.

Põhjendatud ei ole kahtlused „Maalehes“ avaldatud erialaspetsialist AS väidete osas, kus toodi

välja ühistu piimahindade erinevus (V kd, lk 87-92). Apellatsioonkaebuse väide, et tegemist on

ebausaldusväärse tõendiga, ei ole põhjendatud. Kohus hindas seda tõendit koosmõjus teiste

tõenditega ja kohus avaldas, et AS seisukohad toetavad hageja seisukohta. Diskussiooni

algatamine piimahinna kujunemisel ei saa olla hageja ühistust väljaarvamise aluseks, nagu on

põhjendatult leidnud maakohus. Samuti ei ole väljaarvamisteates hagejale süüks pandud

esinemine 14.04.2016 kagupiirkonna koosolekul aluseks hageja väljaarvamisele ühistust, nagu

on leidnud maakohus. Kohus põhjendas, et ühistu liikmel ei ole keelatud avaldada oma mõtteid

ja seisukohti ning teha kriitikat ühistu sisesest, mida ei saa tõlgendada maine kahjustamisena.

Väljaarvamisteates avaldatud etteheited hageja esindaja 21.04.2016 üldkoosolekul esinemist

väidetega, mis osutusid ebaõigeteks ja/või mainet kahjustavateks, osutusid maakohtu hinnangul

ebaõigeks. Kohtu hinnangul ei olnud alust koosolekul esitatud kriitilisi ja juhtorganite tegevust

taunivaid väiteid pidada ühistu mainet või tegevust oluliselt kahjustavaks. Lisaks ei vaielda

praeguses menetluses 21.04.2016 toimunud üldkoosoleku otsuse üle.

Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hageja nõue tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016

üldkoosoleku otsus nr 8 tuleb jätta rahuldamata juba üksnes seetõttu, et hageja ei esitanud ega

lasknud protokollida üldkoosolekul vastuväidet otsusele nr 8. Riigikohus on 05.06.2019 otsuse

p-s 36 selgitanud vastuväite esitamisega seonduvat, et olukorras, kus ühistust juhatuse otsusega

väljaarvatud liige vaidlustab üldkoosolekul juhatuse tehtud väljaarvamisotsust sisulistel

põhjustel, ei pea ta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks

esitama üldkoosolekul eraldi vastuväidet otsusele, kuna vastuväide saab lugeda esitatuks juba

sellega, et isik on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse sisulistel põhjustel vaidlustanud.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohus on hageja ühistusse kuulumise võimaluse

hindamisel kasutanud ebaõiglaselt poolte vahel peetud kompromissiläbirääkimisi. Otsusest

midagi sellist välja lugeda ei ole võimalik, vaid kohus tõdes, et kompromissiläbirääkimised

toimusid (III kd, lk 164-170) ja hindas neid tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt koos teistega

tõenditega nende kogumis..

Kostja on hageja ühistust väljaarvamisel tuginenud lisaks põhikirja p-le 2.14.3 ka p-le 2.14.7

(esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks), mis väljendus selles, et kostja ja selle

liikmed ei pea võimalikuks hagejaga koos samas ühistus tegevuse jätkamist ja soovivad ja ta

ühistust välja arvata teates väljaarvamise kohta nimetatud põhjustel (p-d i-viii- I kd, lk 138-

139) alusel. Samas ei ole kostja sisustanud hea usu põhimõtte vastast käitumist ega selgitanud,

mida peetakse hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguks, mis ei ole ilmselt kooskõlas

ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Maakohus on otsuses põhjendanud, et kuivõrd kostja ei

ole viidanud ühelegi juhtorgani tegutsemisele, on väheveenev ettehaide, mille kohaselt hageja

ja ta esindaja seavad sihilikult ja pahatahtlikult avalikult kahtluse alla ühistu juhtorganite

tegutsemise õiguspärasuse. Kohus tuvastas, et asjas puuduvad tõendi, et hageja ei oleks

tegutsenud põhikirja alusel ja koos teiste ühistu liikmetega koos samadel alustel.

Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks

ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

11. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda,

arvestusega, et hageja loobus osaliselt hagist (TsMS § 168 lg 4). Ringkonnakohus ei näe põhjust

muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda. Riigikohtus kantud menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 4

alusel poolte kassatsioonkaebuste osalisel rahuldamisel poolte endi kanda. satsiooniastmes

jätab kolleegium TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Riigikohus rahuldas poolte

kassatsioonkaebused osaliselt ja kassatsiooniastme menetluskulude jätmine ühe poole kanda

oleks asjaolusid arvestades praeguse vaidluse puhul ebamõistlik.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ja need määrab tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing